Toimik nr.1-08-8369
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Jätta Robert Gritsuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Robert Gritsukile.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 16. jaanuaril 2009.a. Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Robert Gritsuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Robert Gritsuk mõisteti süüdi Harju Maakohtu 26. jaanuari 2007.a. kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p.4,7,8 järgi ja karistatud KarS § 238 lg 2 kohaldamisega 2 kuulise vangistusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu 27.02.2004 a. kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 2 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 20. november 2007 ja karistuse kandmise lõpp 20. juuni 2009. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal Robert Gritsuki ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vanglas osales ta sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ Alates sellest õppeaastas jätkas ta õpinguid 5.klassis ning Viru Vanglas paikneb ta uimastivabas osakonnas. Enne vangistust elas kinnipeetav xxx linnas, kus on tal 1-toaline sotisaalkorter. Kinnipeetava vanemad on surnud ja suhted sugulastega katkenud. Vabanemise korral soovib asuda elama xxx kus on varem viibinud kahel korral. Eriala puudub. Enne vangistust tegi juhutöid ja ametliku töökohta ei omanud. Peamine sissetulek vabaduses on töövõimetuspension.
1(2)
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik toetab vangla taotlust Robert Gritsuki tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et vaatamata sellele, et Robert Gritsuki puhul uue kuriteo toimepanemise risk on suur on vaja kasutada kriminaalhoolduse võimalust ja aidata Robert Gritsukil korraldada tema edasist elu läbi nõustamise kuidas sotsiaaleluruumi ja töökoha leida. Robert Gritsuk taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul ei ole Robert Gritsuki ennetähtaegne vabastamine otstarbekas Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud kinnipeetava ja prokuröri arvamuse, leiab, et Robert Gritsuk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Robert Gritsuki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava ei soovi naasta oma endisesse elukohta xxx vaid soovib asuda xxx ning kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et Robert Gritsukil puudub vabanemise korral elamispind. Kohus arvestab asjaoluga, et Robert Gritsukil puudub vabaduses garanteeritud töökoht, mis paneb küsimuse alla tema majandusliku toimetulekut ning on üheks riskifaktoriks. Peale seda Robert Gritsukil puudub vabaduses teda positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik. Samuti arvestab kohus seda, et Robert Gritsuk on varem oli kohtulikult karistatud tingimisi, kuid jätkas kuritegude toimepanemist. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Kriminaalhooldusel olles ei käinud Robert Gritsuk alati õigeaegselt registreerimisel, mis paneb küsimuse alla suutlikust järgida kontrollnõudeid. Lähtudes ülaltoodust võib järeldada, et Robert Gritsuki puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Kohtu hinnangul kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk on suur kuna talle oli antud võimalus uue ja seaduskuuleka elu alustamiseks aga ta ei kasutanud seda võimalust. Arvestades Robert Gritsuki isikuomadustega ja tema poolt toimepandud kuriteo iseloomu, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uue kuriteo toimepanemise risk on endiselt kõrge. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Jüri Sakkart Kohtunik 2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.