Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon H.S süüdistatakse selles, et tema olles varem toime pannud varguse, mille eest ta Tartu Maakohtu 10.02.2004. a otsusega süüdi mõisteti, 31.12.2007 õhtusel ajal, viibides Tartus Rüütli 9 asuvas hotellis London oma nimele registreeritud numbritoas, võttis omastamise eesmärgil ära samuti seda numbrituba kasutanud E.H. 1800 eurot, see on 28 163.88 eesti krooni. Seega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS §199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p-s 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale H.S-ile karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui H.S ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. H.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanu E.H. E.H.anud tsiviilhagi 28 116 krooni suuruses summas (tl 2). H.S on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. H.S poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et E.H. poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 991.20 krooni ja kohtumenetluses 147.50 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. H.S on lapseootel, tal puudub sissetulek. Tema ja alaealine laps on elukaaslase ülalpidamisel. Eeltoodut arvestades käib kõigi menetluskulude hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu, mistõttu kohus peab põhjendatuks välja mõista ainult osa sundrahast, s.o 2000 krooni. KrMS § 180 lg 3 kohaselt saab kohus jätta riigi kanda ainult osa menetluskuludest.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.