Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
03 veebruar 2009, Tallinn
Kriminaalasja number
1-08-10750
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer
Kohtuistungi sekretär
Maaria Rei
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
28 jaanuar 2009, Tallinn
Kriminaalasi
E.L-i süüdistuses KarS § 121 § 424 ja § 329 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 31 oktoobri 2008 otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja Owe Ladva
Prokurör
Ringkonnaprokuröri abi Arika Pettai
Süüdistatav
E.L, ik: xxx, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viibis vahi all 25-26.03.2008, kinni peetud 22.04.2008
Kaitsja
Vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva
Jätta Harju Maakohtu 31 oktoobri 2008 otsus kriminaalasjas nr 1-08-10750 E.L-i süüdistuses KarS § 121, § 424 ja § 329 järgi muutmata. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna
Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
Tunnistas E.L-i süüdi KarS § 121 järgi ning karistas 6(kuue ) kuulise vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel luges kergema karistuse kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõistis E.L-ile 2(kahe) aastase vangistuse. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendas E.L-ile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõistis E.L-ile 1(üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel luges eelvangistuse aja 25-26.03.2008.a. s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks luges 1( üks) aasta, 3(kolm) kuud ja 28(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vahistamise jättis muutmata ja karistuse kandmise alguseks luges 22.04.2008.a. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võttis E.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolmeks) aastaks.
Apellatsioonis esitatud väidete osas peab kohtukolleegium vajalikuks märkida järgmist. Maakohus on kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused kohtuotsuses kajastanud ning on neile andnud ka oma hinnangu. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega ja ka apellatsioonis väidetuga, et kannatanu ütlused kogu sündmuste käigust pole olnud järjekindlad. Samas on tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude väljaselgitamisel tähtsust omavate asjaolude kohta olnud kannatanu ütlused muutumatud ja ühesed ja nimelt sellest, et teda lõi noaga õlga süüdistatav, tekitades sinna haava ning kui ta püüdis nuga süüdistatava käest ära võtta, sai viga parem käsi, kuhu nuga tekitas pöidla ja nimetissõrme vahele lõikehaava. Tunnistaja R. J. poolt antud ütlustega on kinnitust leidnud asjaolu, et alkoholi tarvitamise järgselt muutub tema poeg E.L agressiivseks. Nägi hommikul kannatanul vigastusi nii näol, mis kannatanu ütluste kohaselt tekkisid kukkumisest, kui ka lõikehaava tema käe pöidla ja nimetissõrme vahel. Samuti kinnitas, et võõras ütles talle, et tema poeg on ettearvamatu. Seega on tunnistaja R.J. ütlustega kinnitust leidnud asjaolu, et juba linna sõidutades oli kannatanul ka käe vigastus, mis omakorda annab aluse järeldada, et need olid saadud kannatanu ütluste kohasel viisil ja ajal, tekitatud süüdistatava poolt. Samuti kummutavad tunnistaja ütlused kaitsja apellatsiooni väited, et kannatanu võis nimetatud vigastused saada pärast linna jõudmist. Asjaolu, et kannatanu autos ei näidanud tunnistajale lõikehaava õlal, ei anna alust tuvastada, et haava ei olnud või et kannatanu ütlused süüdistatava poolt noaga õlahaava tekitamise osas oleksid mitteusaldusväärsed. Kannatanul vigastuste olemasolu on kinnitust leidnud ka kohtus vahetult uuritud ja kohtu poolt hinnatud A.Korbi läbivaatuse protokolli/ t.lk. 71/ ja PERH teatise andmetega/ t.lk. 82/, milliste tõendite seaduslikkust või usaldusväärsust pole kahtluse alla seatud. Apellant ei ole viidanud motiivile, miks kannatanu peaks oma vande all antud ütlustega süüdistatavat ebaõiglaselt süüstama ning selliseid asjaolusid ei väljendanud süüdistatav ka apellatsioonikohtus.
nii toimepandu raskuse kui ka süüdlase isikuga. Vastupidised apellandi väited ei ole põhjendatud ega kummuta maakohtu järeldusi. Mootorsõiduki korduv alkoholijoobes juhtimine on ohtlik käitumine nii süüdlasele endale kui ka kaasliiklejatele. Tegemist on raske kuriteoga, mis väärib ka ranget karistust. E.L on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks ning samuti on teda üle kahekümne korra karistatud väärteokorras. Teda on varem karistatud korduvalt ka analoogsete kuritegude toimepanemiste eest, seega on talle mõistetud 2 aastane reaalne vangistu kooskõlas ka tema isikuandmetega. Maakohus on tulnud õigustatult järeldusele, et lühema tähtajaga vangistused pole mõjutanud teda õiguskuulekale käitumisele ning seega oli kohtul alus talle mõista pikemajaline reaalne vangistus. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistuse tühistamiseks alused puuduvad, neid ei kajasta ka apellatsioon. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1p 1, § 342 lg 3p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 31 oktoobri 2008 otsuse kriminaalasjas nr 1-08-10750 muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.