lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-08-10750/5

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.02.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-08-10750/5
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
03.02.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1532
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03 veebruar 2009, Tallinn

Kriminaalasja number

1-08-10750

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer

Kohtuistungi sekretär

Maaria Rei

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

28 jaanuar 2009, Tallinn

Kriminaalasi

E.L-i süüdistuses KarS § 121 § 424 ja § 329 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 31 oktoobri 2008 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja Owe Ladva

Prokurör

Ringkonnaprokuröri abi Arika Pettai

Süüdistatav

E.L, ik: xxx, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viibis vahi all 25-26.03.2008, kinni peetud 22.04.2008

Kaitsja

Vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 31 oktoobri 2008 otsus kriminaalasjas nr 1-08-10750 E.L-i süüdistuses KarS § 121, § 424 ja § 329 järgi muutmata. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1.
KarS § 424 järgi s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, oli E.L-ile esitatud süüdistus selles, et tema, isikuna, keda on 12.04.2007.a. Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 alusel vangistusega 5 kuud ja 4 päeva koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks ning omades seega kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis uuesti 25.03.2008.a. kella 08.35 paiku Harjumaal, Kiili vallas Tallinn-Rapla-Türi maantee 8. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen LT28 , reg. nr. xxx xxx, olles alkoholijoobes (1,28 mg/l ). Samuti tema, isikuna , keda on 12.04.2007.a. Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 alusel vangistusega 5 kuud ja 4 päeva koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks ning omades seega kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis uuesti 22.04.2008.a. kella 22.30 paiku Harjumaal, Kiili vallas Kiili-Vaela teelõigul mootorsõidukit VAZ 2101, reg. nr. xxx xxx, olles alkoholijoobes (2,77 ‰ ).
2.KarS § 329 järgi kvalifitseeritavas kuriteos s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumises, oli E.L-ile esitatud süüdistus selles, et ta, isikuna, keda on 12.04.2007.a. Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 alusel vangistusega 5 kuud ja 4 päeva koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks ning omades seega kehtivat karistust , juhtis uuesti 25.03.2008.a. kella 08.35 paiku Harjumaal, Kiili vallas Tallinn-Rapla-Türi maantee 8. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen LT28 , reg. nr. xxx xxx, olles seega isikuks, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus jõustunud kohtuotsusega ära võetud. Samuti tema, isikuna , keda on 12.04.2007.a. Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 alusel vangistusega 5 kuud ja 4 päeva koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks ning omades seega kehtivat karistust , juhtis uuesti 22.04.2008.a. kella 22.30 paiku Harjumaal, Kiili vallas Kiili-Vaela teelõigul mootorsõidukit VAZ 2101, reg. nr. xxx xxx, olles seega isikuks, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus jõustunud kohtuotsusega ära võetud.
3.KarS § 121 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o. kehalise väärkohtlemises oli E.L-ile esitatud süüdistus selles, et ta, viibides 14.03.2008.a. öisel ajal oma kodus, xxxxxxxxx, xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx ning tarvitades koos A. K. nimelise meesterahvaga alkoholi, kahjustas A. K. tervist ja tekitas temale füüsilist valu, rünnates A. K.i valge käepidemega lauanoaga, lüües sellega A. K.ile vasaku õla piirkonda, tekitades sinna lõikehaava. A. K., püüdes E.L-ilt nuga käest ära võtta, vigastas oma paremat kätt, saades ka pöidla ja nimetissõrme vahelisele alale lõikehaava.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

4.Harju Maakohus tunnistas E.L-i süüdi KarS § 424 ja KarS § 329 järgi ning KarS § 63 lg.1 alusel karistas teda 2 (kahe) aastase vangistusega.

Tunnistas E.L-i süüdi KarS § 121 järgi ning karistas 6(kuue ) kuulise vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel luges kergema karistuse kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõistis E.L-ile 2(kahe) aastase vangistuse. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendas E.L-ile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõistis E.L-ile 1(üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel luges eelvangistuse aja 25-26.03.2008.a. s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks luges 1( üks) aasta, 3(kolm) kuud ja 28(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vahistamise jättis muutmata ja karistuse kandmise alguseks luges 22.04.2008.a. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võttis E.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolmeks) aastaks.

APELLATSIOON:

5.Kaitsja poolt esitatud apellatsioonis taotletakse tühistada maakohtu otsus E.L-i süüdimõistmises ja karistamises KarS § 121 järgi ning selles osas teha õigeksmõistev otsus. KarS § 424 ja 329 järgi tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ja uue otsusega mõista kergem karistus. Kaitsja leiab, et E.L-i süü KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises pole tõendamist leidnud. Kannatanu ütlused on vastuolulised ning tuleb tervikuna lugeda ebausaldusväärseteks ja apellant toob ära kannatanu poolt antud vastuolulised ütlused. Tunnistaja R.J. ütlustega pole kannatanul noahaava olemasolu tõendatud. Apellant leiab, et arvestades toimepandut ja E.L-i isikut on KarS § 424 ja 329 järgi mõistetud liiga karm karistus. Apellant taotleb süüdlase karistamist 8 kuulise vangistusega. Varem on talle analoogsete kuritegude eest mõistetud lühemajalised karistused, seega pole üle aasta mõistetud vangistus otstarbekas ega põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

6.Süüdistatav toetas kaitsja poolt esitatud apellatsiooni. Palus teda KarS § 121 järgi õigeks mõista ja KarS § 424 ja 329 järgi mõistetud karistust leevendada. Kaitsja- apellant toetas esitatud apellatsiooni ja palus selles esitatud taotlused rahuldada. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED:
7.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul puudub alus kaitsja apellatsioonis esitatud argumentidel Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks E.L-i KarS § 121 järgi süüdimõistmise ja karistamise osas. Maakohus on põhjalikult ja jälgitavalt motiveerinud oma järeldusi ning on hinnanud kogutud ja vahetult uuritud tõendeid nende kogumis ning on põhjendanud ka osade tõendite ebausaldusväärsust. Kohtukolleegium, nõustub maakohtu seisukohtade ja järeldustega ega pea vajalikuks neid täies mahus korrata.

Apellatsioonis esitatud väidete osas peab kohtukolleegium vajalikuks märkida järgmist. Maakohus on kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused kohtuotsuses kajastanud ning on neile andnud ka oma hinnangu. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega ja ka apellatsioonis väidetuga, et kannatanu ütlused kogu sündmuste käigust pole olnud järjekindlad. Samas on tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude väljaselgitamisel tähtsust omavate asjaolude kohta olnud kannatanu ütlused muutumatud ja ühesed ja nimelt sellest, et teda lõi noaga õlga süüdistatav, tekitades sinna haava ning kui ta püüdis nuga süüdistatava käest ära võtta, sai viga parem käsi, kuhu nuga tekitas pöidla ja nimetissõrme vahele lõikehaava. Tunnistaja R. J. poolt antud ütlustega on kinnitust leidnud asjaolu, et alkoholi tarvitamise järgselt muutub tema poeg E.L agressiivseks. Nägi hommikul kannatanul vigastusi nii näol, mis kannatanu ütluste kohaselt tekkisid kukkumisest, kui ka lõikehaava tema käe pöidla ja nimetissõrme vahel. Samuti kinnitas, et võõras ütles talle, et tema poeg on ettearvamatu. Seega on tunnistaja R.J. ütlustega kinnitust leidnud asjaolu, et juba linna sõidutades oli kannatanul ka käe vigastus, mis omakorda annab aluse järeldada, et need olid saadud kannatanu ütluste kohasel viisil ja ajal, tekitatud süüdistatava poolt. Samuti kummutavad tunnistaja ütlused kaitsja apellatsiooni väited, et kannatanu võis nimetatud vigastused saada pärast linna jõudmist. Asjaolu, et kannatanu autos ei näidanud tunnistajale lõikehaava õlal, ei anna alust tuvastada, et haava ei olnud või et kannatanu ütlused süüdistatava poolt noaga õlahaava tekitamise osas oleksid mitteusaldusväärsed. Kannatanul vigastuste olemasolu on kinnitust leidnud ka kohtus vahetult uuritud ja kohtu poolt hinnatud A.Korbi läbivaatuse protokolli/ t.lk. 71/ ja PERH teatise andmetega/ t.lk. 82/, milliste tõendite seaduslikkust või usaldusväärsust pole kahtluse alla seatud. Apellant ei ole viidanud motiivile, miks kannatanu peaks oma vande all antud ütlustega süüdistatavat ebaõiglaselt süüstama ning selliseid asjaolusid ei väljendanud süüdistatav ka apellatsioonikohtus.

8.Mõistetud karistuse osas peab apellatsioonikohus vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isiksusele või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludest, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kehtestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui seadus võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Antud juhul on kohus piisava selgusega ja põhjalikkusega motiveerinud süüdlasele 2 aastase reaalse vangistuse mõistmist ning kergemaliigilise karistuse mõistmise välistamist. Kohtukolleegium täielikult nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning leiab, et mõistetud reaalne vangistus nii liigi kui määra osas ning mõistetud lisakaristus on kooskõlas

nii toimepandu raskuse kui ka süüdlase isikuga. Vastupidised apellandi väited ei ole põhjendatud ega kummuta maakohtu järeldusi. Mootorsõiduki korduv alkoholijoobes juhtimine on ohtlik käitumine nii süüdlasele endale kui ka kaasliiklejatele. Tegemist on raske kuriteoga, mis väärib ka ranget karistust. E.L on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks ning samuti on teda üle kahekümne korra karistatud väärteokorras. Teda on varem karistatud korduvalt ka analoogsete kuritegude toimepanemiste eest, seega on talle mõistetud 2 aastane reaalne vangistu kooskõlas ka tema isikuandmetega. Maakohus on tulnud õigustatult järeldusele, et lühema tähtajaga vangistused pole mõjutanud teda õiguskuulekale käitumisele ning seega oli kohtul alus talle mõista pikemajaline reaalne vangistus. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistuse tühistamiseks alused puuduvad, neid ei kajasta ka apellatsioon. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1p 1, § 342 lg 3p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 31 oktoobri 2008 otsuse kriminaalasjas nr 1-08-10750 muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

IVI KESKÜLA

MEELIKA AAVA

MALLE PREIMER

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.