Kohtulahend

1.2.KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati Juri Tśernavski ́le mõistetud vangistus 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga 716 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 18 (kaheksateist) kuud, alates kohtuotsuse jõustumisest. 1.3.KarS § 69 lg 4 alusel kohustati Juri Tśernavski ́t üldkasuliku töö (edaspidi tekstis ÜKT) tegemise tähtaja kestel täitma KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded. Kohtuotsus on jõustunud 16.aprillil 2008.aastal.

ERAKORRALISE ETTEKANNAE SISU

2.Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametniku Tatjana Mironenkova poolt 01.septembril 2008.a. maakohtule esitatud erakorralise ettekande kohaselt Juri Tśernavski on kõrvale hoidunud talle Pärnu Maakohtu 08.aprilli 2008.a kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö sooritamisest. Peale selle ei ilmu ta registreerimisele. 2.1.Kriminaalhooldusalune Juri Tśernavski rikkus katseaja kontrollnõudeid- ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta ajavahemikul 01.maist kuni 26.augustini 2008.a . Kriminaalhooldusalune seletas enda poolt kirjutatud seletuskirjas, et ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda, kuna töötab. Kontrollnõuete rikkumise tagajärgedest oli ta hoiatatud ette. 2.2.Pärnu Maakohtu otsus Kriminaalhooldusalune Juri Tśernavski kohta laekus kriminaalhooldusosakonda 18.aprillil 2008.aastal. Kriminaalhooldusalusele oli suurendatud karistuse Narva linnakohtu 08.mai 2001.a mõistetud karistuse ärakandmata osa ja mõistetud karistus asendatud KarS § 69 alusel ÜKT-ga 716 tunni ulatuses. 2.3.Kriminaalhooldusalune Juri Tśernavski tuli kriminaalhooldusosakonda esimesele registreerimisele 21.aprillil 2008.aastal. Temale seletati katseaja kontrollnõudeid ÜKT täitmise korda ja tingimisi, nende mittetäitmise tagajärgi. Esialgu kriminaalhooldusalune Juri Tśernavski keeldus ajutuselt ÜKT täitmast, lubas alustada ÜKT täitmist hiljem. 2.4.Pärast esimest kohtumist kriminaalhooldajaga kriminaalhooldusalune Juri Tśernavski üldse kadus. Kriminaalhooldusametnik teostas 06.augustil 2008.aastal isiku kodukülastuse,

(4)

1-08-11365

kuid kodus mitte kedagi polnud. Kutse oli jäetud postkastisse. Kuid kutse alusel kriminaalhooldusalune ei ilmunud 07.augustil 2008.aastal registreerimisele. Seejärel oli saadetud temale korduv kutse, mille alusel kriminaalhooldusalune Juri Tśernavski tuli kriminaalhooldusosakonda 26.augustil 2008.aastal. Ta seletas kriminaalhooldusametnikule, et ta töötab, tal pole aega tulla osakonda registreerimisele. Käitus kohtumisel kriminaalhooldusametnikuga väga närviliselt ja jämedalt. Kohtunisel kriminaalhooldusametnikuga ei esitanud kriminaalhooldusalune Juri Tśernavski soovi alustada ÜKT täitmist. Kriminaalhooldusametniku arvamusel kriminaalhooldusalune Juri Tśernavski üle kriminaalhoolduse teostamine on väga probleemne. Ta suhtub kriminaalhooldusse mitte tõsiselt, käitub väljakutsuvalt. Väitab, et tal pole aega täita katseaja kontrollnõudeid. Siis tal pole ka aega täita ÜKT tunde. Kriminaalhooldusametniku ettepanek on pöörata karistus täitmisele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3.Prokuröri abi Silvi Erro leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja Juri Tśernavski karistus tuleb pöörata täitmisele. 4.Kriminaalhooldusalune Juri Tśernavski ei vaidle küll erakorralises ettekandes toodud asjaoludele vastu, kuid palub siiski anda temale veel võimalus üldkasulik töö ära teha. 5.Kriminaalhooldusametnik Tatjana Mironenkova, kes, korrates sisuliselt avalduses toodud põhjendusi, taotlus avalduse rahuldamist. 6.Kaitsja-vandeadvokaat Vladimir Rogulski leidis, et kriminaalhooldusametniku avaldus tuleb jätta rahuldamata.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Maakohus leiab, et rahuldamisele.

kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub

8.KarS §-s 69 lg 6 on sätestatud, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. 9.Pärnu Maakohtu 08.aprilli 2008.a. otsuse kohaselt oli Juri Tśernavski kohustatud tegema üldkasuliku tööd 716 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 18 (kaheksateist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega pidi üldkasulik töö olema tehtud 15.oktoobriks 2009.a. 9.1.Juri Tśernavski selgituste kohaselt takistas temal üldkasuliku töö tegemist asjaolu, et ta leidis suvel endale alalise töökoha, kus töögraafik läks väga pingeliseks ja vaba aega üldkasuliku töö tegemiseks enam ei jäänud. 10.Maakohtu hinnangul rakenduse leidmine tööhõives ja pingeline töögraafik ei ole sellised põhjused, mis õigustaks üldkasuliku töö tegemata jätmist.

(4)

1-08-11365

10.1.KarS § 69 lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või ajaks, mil süüdimõistetu on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse. Juri Tśernavski on allkirjastanud õigused ja kohustused (lk. 4) mille punktis 13 on selgitatud, et süüdimõistetul on õigus taotleda üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamist haiguse või perekondliku olukorra tõttu. Juri Tśernavski ei ole taotlenud üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamist eespool kirjeldatud põhjustel ja Juri Tśernavski enda selgitustest nähtub, et selliseid põhjuseid tegelikult ka ei esinenud. Igapäevaste tööülesannete täitmist pole KarS §-s 69 lg 3 loetud põhjuseks, mis võimaldaks üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist peatada. Seda enam ei saa põhjendada igapäevaste tööülesannete täitmisega üldkasuliku töö tegemata jätmist. Antud juhul on kriminaalhooldusalune Juri Tśernavski jätnud tegemata peaaegu kogu üldkasuliku töö. See pidi juba tunduvalt enne tähtaja lõppemist ka süüdimõistetule endale arusaadav olema, et senise tempo juures ei pruugi kõik vajalikud tunnid tehtud saada. Kriminaalhooldusalune Juri Tśernavski on suhtunud sellesse aga täiesti ükskõikselt. Juri Tśernavski ́le oli antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et teeb kohtuotsusega määratud tähtaja jooksul ära kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tunnid. Kriminaalhooldusalune Juri Tśernavski seda tingimust ei täitnud. 10.2.02.veebruaril 2009.aastal on kriminaalhooldusametnik Tatjana Mironenkova kinnitanud, et Juri Tśernavski on sooritanud 716-st tunnist viis tundi. Seega Juri Tśernavski on temale kohtuotsusega mõistetud 716-st üldkasuliku töö tunnist määratud tähtaja jooksul ära teinud 5 tundi ja tegemata jätnud 711 tundi. Vastavalt KarS § 69 lõikes 6 sätestatule on Juri Tśernavski karistusest kandnud 5 : 2 = 2 päeva vangistust ja kandmata 711:2 = 355 päeva so 11 (üksteist) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. 11.Kuna Juri Tśernavski on üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidunud, esineb KarS §-s 69 lg 6 ettenähtud alus Juri Tśernavski karistuse täitmisele pööramiseks. Kuna tegemata on peaaegu kogu üldkasulik töö, peab maakohus põhjendatuks kandmata karistuse täitmisele pöörata. KarS § 69 lg 6 ei näe ette võimalust üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada, nagu seda soovis kohtuistungil Juri Tśernavski.

Mihhail Komtśatnikov täitmiskohtunik

(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.