Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

30.jaanuari 2009.a. kohtuotsusega otsustas Harju Maakohus süüdi mõista N.O KarS § 199 lg 2 p. 9 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Karistuseks mõista vangistus 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.04.2008.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 kuud 26 päeva) ja mõista N.O-le liitkaristus 10 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise algust alates kinnipidamisest – 08.10.2008.a. Kannatanu P. K. L. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista N.O-lt 3435.- krooni P. K. L. kasuks. N.O mõisteti KarS prg. 199 lg 2 p.9 järgi süüdi alljärgnevates kuriteoepisoodides: - 24.08.2008 ajavahemikul kella 02.00 - 09.00 viibides Tallinnas, XXXX XXXXXX X/X asuvas V. H. toas nr XXXX võttis P. K. L.’le kuuluvad võõrad vallasasjad – rahakoti väärtusega 300 krooni, milles olid: sularaha summas 200 EUR ( 3135 krooni), juhiluba väärtuseta, Sampo Visa kaart väärtuseta, Kela kaart väärtuseta, erinevad kliendikaardid, nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tekitades sellega varalist kahju P. K. L.’le summas 3 435 krooni. - 07.10.2008 kella 23.00 paiku viibides Tallinnas, XXXX-XXXXX X asuvas N. baaris võttis S. C.’le kuuluva mobiiltelefoni Nokia 2760 väärtusega 1 060 krooni ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tekitades sellega varalist kahju S. C.’le summas 1 060 krooni. - 08.10.2008 kella 01.15 paiku viibides Tallinnas, XXXX-XXXXX X asuvas N. baaris võttis J. D.’le kuuluva koti väärtusega 400 krooni, kus oli J. D.le kuuluvat vara koguväärtuses 4550 krooni ja dokumendid ning J. D. rahakott väärtusega 250 krooni ning tema dokumendid. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav maakohtu otsuse veelkordset läbivaatamist. Süüdistatav ei tunnista oma süüd J. D. ja J. D. kuriteoepisoodis

kuna ei ole käekotti varastanud. Ei taha kanda karistust nende tegude eest, milliseid ta ei ole toime pannud. Palub vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. Ei nõustu ka P. K. L. poolt esitatud tsiviilhagiga. Leiab , et kannatanu on osa asju ülehinnanud. Apellatsioonikohtu istungil toetas süüdistatav apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu.

ja

tema

kaitsja

esitatud

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud esitatud apellatsiooni väidetega ja kriminaaltoimiku materjalidega leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja selle tühistamiseks puudub alus. 1) Kohtukolleegium leiab, et põhjendatult on maakohus tunnistanud kannatanu P. K. L. tsiviilhagi summas 3435 krooni. Süüdistatava väide, et tegelikult oli rahakotis ainult 80 eurot, mitte 200 nagu seda väidab kannatanu, on kohtukolleegiumi arvates paljasõnaline. Olukorras, kus süüdistatav varastab kannatanult rahakoti ja kulutab selles oleva sularaha ära enne, kui ta kinni peetakse ja kui süüdistatava ning kannatanu ütlused on rahakotis olnud sularaha summa osas erinevad, tuleb kohtul otsustada, keda uskuda – kas süüdistatavat või kannatanut. Tuleb nentida, et kannatanul võib olla huvitatus suurendada rahakotis olevat rahasummat ja süüdistataval on huvi seevastu seda vähendada. Olukorda raskendab asjaolu, et seadet, mis fikseeriks rahakotis oleva sularaha koguse, tänaseks päevaks leiutatud ei ole. Tegemist on seega sõna-sõna vastu olukorraga. Riigikohus on oma otsuses nr.3-1-1-94-04 selgitanud, et üldpõhimõttena kehtib, et situatsioonides, kus on ainult nö sõna-sõna vastu, peab kohus erilise tähelepanelikkusega arvestama kõigi asjaoludega, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, kusjuures otsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et kohus on neid asjaolusid ka arvestanud. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu hinnata argumente kogumis. Kohtukolleegium leiab, et hinnates käesoleval juhul kannatanu ja süüdistatava ütluseid, on loogiline alus eelistada kannatanu ütluseid ja uskuda tema poolt nimetatud summat. Kohtukolleegium usub, et kui kannatanu tahtnuks suurendada temal tegelikult rahakotis olevat rahasummat, siis olnuks tal võimalus opereerida suuremate summadega, kui seda on 120 eurot. Kannatanu saab aru, et vaidlusalust summat ei saa ta tagasi kindlasti mitte lähitulevikus ja ei pruugi saada ka ühekordse summana ning mõistlik põhjendus selleks, et valetada rahasumma 120 euro võrra suuremaks, kohtukolleegiumi arvates puudub. N.O jaoks on aga tegemist märkimisväärse summaga, kui arvestada seda, et tal tuleb tasuda ka menetluskulud poole suuremas summas, kui seda on tsiviilhagi, et tal on suured maksmata

summad, mis on temalt välja mõistetud eelmise kohtuotsusega, võlanõuded tsiviilkorras, ta tarvitab narkootikume, mille peale kulub märkimisväärne rahasumma (karistatud väärteokorras narkosüütegude eest 22-l korral). 2) Mis puudutab vaidlustatud mobiiltelefoni vargust ja väidet, et kannatanu ise kinkis temale telefoni, siis ka siin eelistab kohtukolleegium kannatanu ütlusi. Kannatanu ütlustega on kooskõlas ka tema enda objektiivne tegevus – ta otsis telefoni baaris juba enne koduskäimist ja otsis seda ka peale koduskäimist. Seda kinnitavad ka tunnistajad. Milleks peab kannatanu lavastama näitemängu, s.o. telefoni otsima baaris ja rääkima, et ei leidnud seda ka kodus, kui teab, et tegelikult kinkis selle süüdistatavale. Süüdistatava väited selle kohta, et kannatanu temale telefoni kinkis ei haaku kannatanu objektiivse käitumisega ning on ümber lükatud ka kannatanu ja tunnistajate ütlustega, mistõttu on maakohus põhjendatult lugenud need põhjendamatuteks. 3) Kolmanda varguseepisoodina süüdistatavale inkrimineeritud käekoti varguseepisoodi osas ei mõjuta süüdistatava väited selle kohta, et ta tahtis baaris järelevalveta käekotti õues suitsetavale kotiomanikule viia, kuid ei leidnud teda ja võttis siis koti kaasa, kohtukolleegiumi arvates ei süüdistatava süüküsimust ega ka tema käitumisele antavat juriidilist hinnangut. Kui seda isegi uskuda, siis muutub vaid varguse tahtluse tekkimise moment, s.o. koht, mis süüdistuses märgitud kohast oleks mõned meetrid erinev. 4) Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kolme varguseepisoodi eest mõistetud 8 kuulist vangistust ei saa kohtukolleegiumi arvates pidada põhjendamatult karmiks karistuseks. Maakohus on oma otsuses põhjendanud nii süüdistatavale mõistetud karistusliiki, kui ka karistusmäära ja kohtukolleegium nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Olukorras, kus süüdistatavale mõisteti eelmise kohtuotsusega määratud katseajal toimepandud varguste eest vangistus, on KarS prg. 65 lg 2 sätetest tulenevalt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täielik liitmine seadusest tulenev ainuvõimalik variant. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 30.jaanuarist 2009.a. N.O suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja

Meelika Aava

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.