Kohtulahend

Peale selle juhtis V.A taas 17.08.2008 kell 04.40 Ida-Virumaal KohtlaJärve xxxxxx maja juures mootorsõidukit Lxxxxx (reg.nr. xxxxxx) alkoholijoobes. Seega pani V.A toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o. KarS §424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu istung Maakohtu istungil tunnistas V.A ennast temale esitatud süüdistuse mõlemas episoodis täielikult süüdi, kahetses ja nõustus asja läbivaatamisega lühimenetluse korras. Prokurör leidis maakohtu istungil, et V.A süü on tõendatud. Kuna V.A ei tööta ja väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tasumata, ei ole otstarbekas mõista rahaline karistus. Prokurör tegi ettepaneku mõista V.A-le KarS §424 järgi karistuseks 6 kuud vangistust, KrMS §238 lg.2 alusel vähendada seda ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust, KarS §74 lg.1 ja lg.3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele katseajaga 2 aastat, koos KarS §75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolliga, KarS §68 lg.2 arvestada karistusaja hulka 1 eelvangistuse päev ja lõplikuks jääb seega 3 kuud 29 päeva vangistust, KarS §50 lg.1 p.1 alusel määrata lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks. Samuti palus prokurör V.A-lt välja mõista kõik kriminaalmenetluse kulud. Kaitsja leidis maakohtu istungil, et süüdistuse kvalifikatsioon on õige, samuti, et reaalse vangistusega pole V.A vaja karistada. Kaitsja nõustus ka prokuröri poolt pakutud karistusega, kuid palus eelvangistusena karistusaja hulka arvata 2 päeva ning lisakaristuse tähtajaks määrata 6 kuud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et süüdistatav V.A pani toime talle inkrimineeritava süüteo KarS §424 järgi. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS §424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatava V.A poolt toimepandud süütegu on kohtueelses menetluses KarS §424 järgi õigesti kvalifitseeritud, sest ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest.

Peale süüdistatava V.A poolt süü omaksvõttu on süüdistatava süü temale esitatud süüdistuses tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja asja kohtulikul arutamisel avaldatud tõenditega: - Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna konstaabel Eri Reino poolt 06.07.2008 koostatud väärteoprotokolliga nr. AB 1049884, mille kohaselt juhtis V.A 06.07.2008 kell 00.30 Ida-Viru xxxxx maja juures mootorsõidukit alkoholijoobes (t.l.2) - tunnistaja Vxxxxx Kxxxx ütlustega selle kohta, et 06.07.2008 kell 00.25 sõitis ta väljakutsele V.A ja peatas xxxxx maja juures mootorsõiduki Lxxxxx, kuna sõiduk liikus ebakindlalt, juhiga vesteldes oli tunda alkoholilõhna, tehti test, mis näitas 1,25 mg/l, juht oli sellega nõus, kuid keeldus ütluste andmisest ja alla kirjutamast (t.l.3) - 06.07.2008 protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, millest nähtub, et alkoholijoove tuvastati seadmega Lion 500 (13650A391) suuruses 1,25 mg/l. V.A tuvastamise tulemusega nõustus ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ei nõudnud, kinnitades seda oma allkirjaga (t.l.6) - 06.07.2008 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et V.A kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 06.07.2008 kell 00.35 kuni kainenemiseni (t.l.8) - 08.07.2008 lõpetamise määrusega väärteomenetluse asjas nr.2440,08,008449 Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.4 alusel (t.l.9) - Viru Maakohtu 30.08.2006 otsusega kriminaalasjas 1-06-7117, millega V.A tunnistati süüdi KarS §424 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud, mis KarS §69 lg.1 alusel asendati üldkasuliku tööga 120 tundi tähtajaga 2 aastat (t.l.21-22) - V.A kahtlustatavana 14.07.2008 antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistas, et tõepoolest juhtis 06.07.2008 kell 00.30 Aseris sõiduautot Lada alkoholijoobes, nõustus alkomeetri näiduga ja ekspertiisi ei nõudnud (t.l.23-25) - Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna konstaabel Svetlana Fjodorova poolt 17.08.2008 koostatud väärteoprotokolliga nr. AB 1049994, mille kohaselt juhtis V.A 17.08.2008 kell 04.40 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järveküla tee 64 maja juures mootorsõidukit alkoholijoobes ja eiras liiklusmärgi 331 nõudeid (t.l.29) - 17.08.2008 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et V.A kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 17.08.2008 kell 04.50 kuni kainenemiseni (t.l.30) - 17.08.2008 protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, millest nähtub, et alkoholijoove tuvastati seadmega Lion 500 (11667A391) suuruses 0,99 mg/l. V.A tuvastamise tulemusega nõustus ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ei nõudnud, kinnitades seda oma allkirjaga (t.l.33) - tunnistaja V.A Mxxxx ütlustega selle kohta, et tema täitis koos konstaabel Svetlana Fjodorovaga tööülesandeid, 17.08.2008 kell 04.40 märkasid nad Kohtla-Järvel xxxx maja juures sõiduautot L xxxxx, mis pööras paremale ja eiras liiklusmärgi 331 nõudeid, juhiks osutus V.A , kellel tuvastati alkoholijoove ja kes kirjutas ka joobe tuvastamise protokollile alla (t.l.35-36) - 18.08.2008 lõpetamise määrusega väärteomenetluse asjas nr.2440,08,010580 Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.4 alusel (t.l.38)

-

V.A kahtlustatavana 18.08.2008 antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistas, et tõepoolest istus 17.08.2008 alkoholijoobes sõiduauto xxxx rooli taha, juurde tulnud politseitöötajad tegid ettepaneku läbida alkoholitest, alkomeeter näitas alkoholisisaldust 0,99 mg/l, millega V.A nõustus ja ekspertiisi läbiviimist ei nõudnud (t.l.39-41, 43-45).

Vastavalt KarS §56 lg.1 arvestatakse karistuse mõistmisel kohtu poolt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava V.A karistust kergendavad asjaolud on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatav V.A on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral. IdaViru Maakohtu 12.06.2002 otsusega tunnistati ta süüdi KrK §195 lg.2 järgi ja karistati vabadusekaotusega 3 kuud katseajaga 1 aasta. Ida-Viru Maakohtu 28.10.2003 otsusega tunnistati ta süüdi KarS §201 lg.1 järgi ja karistati rahalise karistusega 70 päevamäära ulatuses, s.o. summas 3500 krooni. Viru Maakohtu 30.08.2006 otsusega tunnistati ta süüdi KarS §424 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud, mis KarS §69 alusel asendati üldkasuliku tööga 120 tundi tähtajaga 2 aastat koos lisakaristusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuls (t.l.21-22). Väärtegude toimepanemise eest on V.A karistatud korduvalt, kõik rahatrahvid on tasumata (t.l.10-13). KarS §424 järgi kvalifitseeritav süütegu on vastavalt KarS §4 lg.3 teise astme kuritegu, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Maakohus leiab, et rahalise karistuse kui kõige kergemaliigilise karistuse määramine V.A-le ei ole põhjendatud. Asja materjalide kohaselt on teda väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud rahatrahvidega, mis on käesoleva ajani tasumata. Seega ei avalda rahalise karistuse mõistmine V.A-le mingit mõju ja ei hoia teda edaspidi kuritegusid toime panemast. Maakohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et V.A on töötu ja ei oma mingit sissetulekut. Karistuse mõistmisel lähtub maakohus ka asjaolust, et antud kriminaalasjas on tegemist 2 kuriteoepisoodiga, mis on toime pandud juulis ja augustis 2008, s.o. lühikese aja vältel. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali selle kohta, et liiklusalaste rikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol, on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õiguserikkumistega. V.A on 2006.aastal juba KarS §424 järgi süüdi tunnistatud. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatav V.A karistada reaalse vangistusega, mis on sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Maakohus leiab, et V.A-le tuleb mõista vangistus 6 kuud, mis kuulub KrMS §238 lg.2 alusel vähendamisele ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks antud kuriteo eest tuleb V.A-le mõista vangistus 4 kuud. Vastavalt KarS §68 lg.2 arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka. Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et V.A peeti väärteomenetluses kinni 17.08.2008 kell 07.50 (t.l.37). Vastavalt V.A ütlustele maakohtu istungil vabastati ta järgmisel päeval peale kahtlustatavana ülekuulamist. Kriminaalasja materjalide kohaselt toimus V.A kahtlustatavana ülekuulamine 18.08.2008 kell 14.40 – 15.00 (t.l.39-41). Seega tuleb karistusajast maha arvata 2 päeva ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb V.A-le 3 kuud 28 päeva vangistust. Arvestades V.A isikut, tema varasemat karistatust, s.h. ka samasuguse kuriteo toimepanemise eest, toimepandud kuriteo iseloomu ja asjaolusid (eelkõige seda, et V.A juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes asulas ja linnatänaval ning teises episoodis oli autos veel üks isik), samuti kahte kuriteoepisoodi, ei pea maakohus käesolevas kriminaalasjas põhjendatuks KarS §74 lg.1 kohaldamise. Vastavalt KarS §50 lg.1 p.1 mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Riigikohus on oma 20.05.2003 määruses kohtuasjas nr.3-1-1-69-03 märkinud, et KarS §424 järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus KarS §50 lg.1 alusel ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Maakohus leiab, et käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid ei ole, mistõttu KarS §50 lg.1 p.1 kuulub kohaldamisele. Viru Maakohtu 30.08.2006 otsusega oli V.A-lt mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud 2 kuuks. Arvestades eeltoodut ja seda, et V.A pani toime 2 kuriteoepisoodi, leiab maakohus , et juhtimisõigus tuleb käesoleval juhul V.A-lt ära võtta 6 kuuks. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub V.A-lt summas 6525 krooni.

riigituludesse väljamõistmisele sundraha

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuulub V.A-lt riigituludesse väljamõistmisele ka kaitsjatasu kokku summas 1935,20 krooni (s.o. kohtueelses menetluses 991,20 krooni ja kohtulikus menetluses 944 krooni) ning KrMS §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 54,60 krooni.

Anne PALMISTE Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.