Kriminaalasi nr 1-08-15276
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-08-15276
Kohtunik
Kaie Uusen
Istungisekretär
Natalia Mark
tõlk
Anna Jänes
Prokurör
Süüdimõistetu Viktor Šatski tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Kristi Keldo
Süüdimõistetu
Viktor Šatski
Kriminaalasi
Isikukood: 38210292740; käesoleval ajal asukoht: Tartu Vangla. Kaitsja
Valli Murde
Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:
Jätta vabastamata Viktor Šatski (isikukood: 38210292740) temale Tartu Maakohtu 19.11.2007. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Menetluse käik ja asjaolud Tartu Linnakohtu 27.03.1998.a. otsusega tunnistati Viktor Šatski süüdi KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõisteti tingimisi vangistus 1 aasta katseajaga 1 aasta. Tartu Linnakohtu 21.09.1998.a. otsusega tunnistati V.Šatski süüdi KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõisteti tingimisi vabadusekaotus 6 kuud katseajaga 2 aastat. Tartu Maakohtu 27.07.2001.a. otsusega tunnistati V.Šatski süüdi KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõisteti tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 3 aastat. Tartu Maakohtu 29.01.2002.a. otsusega tunnistati V.Šatski süüdi KrK § 204 lg 3, KrK § 176’2, KrK § 40 lg 1, KrK § 27 lg 3 järgi ja mõisteti karistuseks rahatrahvid ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise äravõtmine 2 aastaks. Tartu Maakohtu 12.05.2004.a. otsusega tunnistati V.Šatski süüdi KarS § 183 järgi ja mõisteti vangistus 4 kuud. Lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 järgi mõisteti vangistus 9 kuud 28 päeva, millest arvati maha 3 eelvangistuses viibitud päeva. Karistuse alguseks loeti 05.07.2004.a. V.Šatski viibis Tartu Vanglas 18.08.2004.a.21.02.2005.a. V.Šatski vabanes tingimisi enne tähtaega tartu Maakohtu 08.02.2005.a. määruse alusel. Tartu Maakohtu 19.07.2007.a. otsusega tunnistati V.Šatski süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 ja KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. KarS § 64 alusel mõisteti V.Šatski’le liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.08.2006.a. Tartu Ringkonnakohus oma 22.05.2008.a. otsuses jättis Tartu Maakohtu 19.07.2007.a. otsuse muutmata. V.Šatski karistusaeg lõpeb 10.01.2011.a. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel on V.Šatski käesolevaks ajaks ära kandnud vähemalt poole talle mõistetud karistusest ning ta on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. V.Šatski on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning väärteokorras 4-l korral. Tartu Vanglast väljastatud iseloomustusest nähtuvalt asub V.Šatski vabanedes elama oma vanemate juurde aadressil xxx. V.Šatski on vanglas viibides korduvalt karistatud distsiplinaarkorras – kahel korral keelatud esemete omamise eest, ühel korral vangla vara rikkumise eest, ühel korral vanglaametnike korraldustele mitteallumise eest ja ühel korral teritatud vangla poolt väljastatud lusika omamise eest. V.Šatski’le on vabanemise korral garanteeritud töökoht firmas x OÜ. Vabanemisel soovib ta osaleda narkomaanide tugigrupis, et teistele sõltlastele sõltuvusest vabanemiseks tuge pakkuda. Vangistuse jooksul on V.Šatski väidetavalt palju iseseisvalt õppinud ning oma suhtumist ja hoiakuid muutnud. Väidetavalt on V.Šatski ka katkestanud suhted kriminaalkorras karistatud inimestega ning saavutanud kontrolli narkootiliste ainete tarvitamise üle, mis on oluliseks riske vähendavateks teguriteks. V.Šatski on huvitatud erinevate programmide läbimisest, keevitaja elukutse omandamisest ja osalemisest eesti keele kursustel.
Kriminaalhooldusametnik ei toeta V.Šatski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik leiab, et V.Šatski käitumine vanglas ja tema motivatsioon muutuda ei kaalu üles toimepandud kuriteo raskust ega anna alust antud ajahetkel ennetähtaegselt karistusest vabastamiseks, kuna oleks ühiskonna õiglustunnet riivav. Ametniku hinnangul oleks soovitatav aeg V.Šatski ennetähtaegseks vabanemiseks ja käitumiskontrollile allutamiseks paar kuud enne karistusaja lõppu. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoriteks on V.Šatski puhul mõtlemine ja käitumine, narkootikumide tarvitamine, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. V.Šatski kuritegelik käitumine on olnud aktiivne. Teda on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglakaristust kannab ta teistkordselt. Käitumiskontrolli ajal on V.Šatski varasemalt sooritanud uusi õigusrikkumisi, mis viitab V.Šatski impulsiivsusele. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kohtuistungil V.Šatski ise soovis ennetähtaegselt vangistusest vabaneda elektroonilise valve alla .Ta on teinud järeldused oma senisest käitumisest ja ei hakka enam narkootikume tarvitama ,ta on lõpetanud suhted kaassüüdimõistetutega ,tal on pere (isa ,ema ja õde) kes teda toetavad. Kaitsja toetas V.Šatski ennetähtaegset vabastamist ,kuna tal on pere ,kes teda toetavad.Tal on töökoht kuhu saab asuda tööle. Tuleb usaldada teda ja anda võimalus vabaduses ennast tõestada allutades elektroonilise valve alla. Prokurör ei toetanud V.Šatski tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist ,kuna teda on varem 5-l korral karistatud kriminaalkorras .Ta kannab karistust 6-nda kriminaalasja järgi .Tegemist on raske ,narkootikumidega seotud kuriteoga. Ta on ära kandnud ainult pool karistusest. Teda on ka varem vangistusest ennetähtaegselt vabastatud ,kuid ta on jätkanud uute kuritegude toime panemist ,mis on läinud järjest raskemaks. Samuti on tal olnud probleeme vanglas teda on karistatud 5-l korral distsiplinaarkorras ,neist 2 on käesoleval ajal veel kehtivad. Ka kriminaalhooldaja oma ettekandes ei ole toetanud V.Šatski ennetähtaegset vabastamist. Kohtu seisukoht Kohtunik, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ja arvestades esitatud ettekandeid, kinnipeetava enda ja prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et V.Šatski ennetähtaegne vangistusest vabastamine temale elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuigi KarS § 76 lg 2 p 1 järgi on formaalne alus selleks olemas. V.Šatski on käesolevaks ajaks kandnud ära vähemalt poole temale mõistetud karistusajast, samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi
ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V.Šatski kannab käesoleval ajal karistust I astme kuriteo ,so narkootiliste ainetega seotud kuriteo eest ,mis on eriti ohtlik rahva tervise vastu suunatud kuritegu.. V.Šatski on varem 5-l korral karistatud ,sh ka narkootikumidega seotud kuriteo eest. Teda on varem karistatud nii tingimuslikult kui ka ennetähtaegselt vanglast vabastatud ,kuid vaatamata sellel ei ole ta suutnud teha järeldusi ,vaid on jätkuvalt kuritegusid toime pannud ,mis on muutunud järjest raskemaks. Lisaks sellele on V.Šatski’le vanglas viibimise ajal määratud distsiplinaarkaristusi 5-l korral ,neist 2 on käesoleval ajal veel kehtivad. Samuti on kriminaalhooldaja poolt oma ettekandes väljatoodud riskifaktorid oluliseks takistuseks V.Šatski seadusekuulekusele vanglast vabanemisel. Positiivseks loeb kohus seda ,et V.Šatski’l on vabaduses olemas teda toetav sotsiaalne võrgustik, elukoht ja töökoht ,kuhu saaks peale vabanemist asuda tööle ja ka elektroonilisele valvele ennetähtaegne vabanemise formaalsed alused on täidetud. Kohus leiab ,et ainuüksi nimetatud tingimuste olemasolu ei ole piisavaks asjaoluks ,et V.Šatski vabastada vangistusest käesoleval hetkel .Arvesse tuleb võtta kõiki asjaolusid kogumis ,so mõistetud karistuse raskust ,varasemat korduvat karistatust ja ka käitumist vanglas ,mistõttu ei ole tema vabastamine käesoleval ajal otstarbekas. Eeltoodud asjaolusid leiab kohus, et kinnipeetav peab jätkama oma karistuse kandmist vanglas.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.