Kohtulahend

kriminaalkorras lahkumise keeld

Kaitsja

karistamata;

tõkend

–

elukohast

advokaat Kadi Mägi (määratud korras)

RESOLUTSIOON

V KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa)

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 30.03.2007.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 2 kuud ja 21 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata, KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse (1 aastat 10 kuud ja 21 päeva) alguseks lugeda 22. august 2008.a.

Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest otsuses näidatud rahandusministeeriumi arvele. Kui nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS

AV, isikuna kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, ning MŠ ajavahemikul 18.-19.08.2008.a võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil tungisid VZ sõidukisse Nissan Sunny (registrimärgiga XXX), mis oli pargitud Tallinnas XXX asuva maja parkimisplatsile, käivitasid auto ning sõidukit kordamööda juhtides sõitsid sellega ringi Tallinnas Kopli ja Lasnamäe piirkonnas kuni 22.08.2008.a. kella 02.15-ni, mil politseipatrullil õnnestus sõiduk peatada mõned kilomeetrid pärast Jüri ringteed. Sellise tegevusega pani A. V toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. isikute grupis võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise; M. Š pani toime kuriteo KarS § 215 lg 2 p 2 järgi. Kokkulepete sisu. Süüdistatava A. V , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör A. V süüdi tunnistamist KarS § 215 lg 1 p 1, 2 järgi ning tema karistamist vangistusega 8 kuud. Liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 järgi, liites kandmata karistuse eelmise otsuse järgi, on 1 aasta 10 kuud ja 21 päeva vangistust algusega 22.08.08.a. Kuriteoga tekitatud varaline kahju V Z on 15 000 krooni. Süüdistatava M. Š , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör M. Š süüdi tunnistamist KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ning tema karistusest vabastamist seoses mõjutusvahendi kohaldamisega. KarS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel taotletakse M. Š allutamist kriminaalhooldaja käitumiskontrollile üheks aastaks, mil ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kuriteoga tekitatud varaline V. Z on 15 000 krooni. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi tunnistas A. V ennast kohtuistungil süüdi, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja jääb selle juurde täies ulatuses. Süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 2 järgi tunnistas M. Š end kohtuistungil süüdi, kahetses toimepandut; väitis, et kõik kokkuleppes kirja pandu on talle arusaadav ja ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul need otsusega kinnitada. Kannatanu V Z on kohtueelses menetluses andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest on ta teadlik (tl. 134 – 135).

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et A. V ja M. Š eneste süüdi tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud A. V ja M. Š käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning nad tuleb süüdi tunnistada vastavalt KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 214 lg 2 p 2 järgi ning karistus või mõjutusvahend mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu tsiviilhagile summas 15 000 krooni ei ole süüdistatavad ega nende vanemad (tsiviilkostjad) vastuväiteid esitanud ning kannatanu hagi kuulub rahuldamisele. Alaealistel vajalike vahendite puudumisel V. Z tekitatud kahju VÕS § 1053 lg 2 alusel tuleb sisse nõuda alaealiste vanematelt. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni). Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311,

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.