lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-08-5770/4

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 19.01.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-08-5770/4
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
19.01.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
535
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-08-5770

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg, koht

19. jaanuar 2009.a.,Tallinn

Kohtukoosseis

Jüri Paap, Julia Katškovskaja, Paavo Randma

Sekretär

Maaria Rei

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 30.10.2008.a. kohtuotsus Boris Kanistik süüdistuses

Apellant

süüdistatava Boris Kanistiku kaitsja adv. Owe Ladva

Prokurör

Rainer Amur

Kaitsja

adv. Owe Ladva

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 30.10.2008.a. kohtuotsus Boris Kanistiku süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

EDASIKAEBUS

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule

päeva

jooksul.

Selle

õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik Maakohus tunnistas Boris KANISTIK, sünd. 19.04.1963.a., Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx-x, süüdi KarS § 422 lg 1 järgi 14.01.2007.a. kella 06.01 ajal Harjumaal Saku vallas Tallinn-Rapla-Türi maantee 18,8 km-l mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises, kui sellega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus ja karistas 2 aastase vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, kuna kriminaalasja arutati lühimenetlusena. Kandmisele kuuluvast 1 aasta ja 4 kuulisest vangistusest pöörati KarS § 74 alusel koheselt täitmisele 4 kuud vangistust, ülejäänud 1 aastane vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata 18 kuulise katseajaga, samaks ajaks allutati süüdlane kriminaalhooldaja järelevalvele. Lisakaristusena võeti B.Kanistikult 1 aastaks ja 6 kuuks õigus juhtida mootorsõidukeid.

Apellatsioon ja taotluse sisu Apellant ei vaidlusta B.Kanistiku süüditunnistamist, teo tõendatust ja kvalifikatsiooni, ta taotleb kergendada mõistetud põhi- ja lisakaristust. Taotlust põhjendab apellant asjaoludega, et kohus ei ole otsuses näidanud, miks ei ole karistuse eesmärke võimalik saavutada reaalse karistuse kohaldamiseta. B.Kanistik on kriminaalkorras varem karistamata isik, kuriteost on möödunud 2 aastat, teos puuduvad karistust raskendavad asjaolud, süüdistatav on kannatanu ees vabandanud, süüdistatav ise sai toimunud liiklusavariis raskeid kehavigastusi, teise kannatanu kehavigastused tõenäoliselt poleks olnud rasked juhul, kui ta oleks kinnitanud turvavöö. Ringkonnakohtu istungil apellant täpsustas oma taotlust lisakaristuse osas ja palus tühistada kohtuotsus B.Kanistikule lisakaristuse kohaldamises.

Ringkonnakohtu seisukoht Kuna maakohtu otsust pole vaidlustatud arutuseloleva kuriteo tõendatuse ja kvalifitseerimise osas, siis ringkonnakohus puudutab nendega seonduvat üksnes niivõrd, kui see puudutab mõistetavat karistust.

Maakohus on otsuses õigesti näidanud, et arutuseloleva kuriteo eest on karistusena ette nähtud üksnes vangistus. Kohaldades kandmisele kuuluva (KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistuse) 1 aasta ja 4 kuulise vangistuse kandmist KarS § 74 alusel selliselt, et 4 kuud tuleb kanda reaalselt ja ülejäänud 1 aasta kandmiselt vabastatakse tingimisi 18 kuulise katseajaga, võttis kohus arvesse toimepandud kuriteo asjaolu, et B.Kanistik asus autot juhtima peale hommikuni kestnud pidutsemist teadlikult purjus peaga ja süüdlase isikutvarem pole B.Kanistiku kriminaalkorras karistatud, küll aga kuus korda liiklusalaste väärtegude eest. Lisaks sellele juhtis B.Kanistik transpordivahendit joobeseisundis veel peale kõnesoleva kuriteo toimepanemist, mis näitab, et kohtu poolt karistust kergendava asjaoluna arvesse võetud puhtsüdamlik kahetsus on esitatud üksnes eesmärgiga mõjutada mõistetavat karistust, apellatsioonis nimetatud „jätkuvalt seadusekuulekas käitumine“ ei pea B.Kanistiku puhul paika. Kriminaalasja materjalides oleva karistusregistri väljavõtte kohaselt pole B.Kanistik kõiki talle määratud rahatrahve tasunud, ka see näitab tema suhtumist tema poolt toimepandud tegudesse. Ringkonnakohtu arvates need asjaolud kaaluvad üles apellatsioonis nimetatud asjaolud, et arutuselolevast kuriteost on möödunud kaks aastat, avariis sai vigastusi ka B.Kanistik ise ja avariis purunes süüdlase poolt juhitud sõiduk. Ringkonnakohus nõustub ka mõistetud lisakaristusega, B.Kanistik on juhtinud autot joobnuna korduvalt. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Jüri Paap

Julia Katškovskaja

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.