Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. jaanuar 2009. a, Tallinn
Kriminaalasja number
1-08-5467
Kohtukoosseis
Eesistuja Paavo Randma, liikmed Katškovskaja
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Tõlk
Irina Leetberg
Jüri Paap
ja Julia
Kohtuistungi toimumise aeg ja 13. jaanuar 2009. a, Tallinn koht Kriminaalasi
E.Z-i süüdistuses KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p-de 4,5 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 16. septembri 2008. a otsus
Apellatsiooni esitaja
E.Z-i kaitsja advokaat Owe Ladva
Prokurör
Kati Miitra E.Z, ik xxx, venelane, Venemaa kodanik, algharidusega, eluk. xxxxx, xxxxxxxxxx xx-xx (xxxxxxx, xxxxxxx xxx xxx-xxx xxxxx xxxxxxxxx), xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx, varem kohtulikult karistatud 28.06.2005.a. Narva Linnakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4,5 ja 200 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud, millest koheselt kandis ära 2 kuud vangistust ja ülejäänud 2 aastat 4 kuud vangistust tingimisi 2.a.6.k. katseajaga, viibib vahi all alates 29.06.2008.a. Advokaat Owe Ladva
Süüdistatav
Kaitsja
Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-99-06 on põhjalikult selgitatud, milliste põhimõtete alusel toimub isikule karistuse mõistmine ja võimalik KarS §§ 73-74 sätete rakendamine. Osundatud otsusest tulenevalt toimub karistuse mõistmine järgmiste sammudena – esmalt tuleb mõista isikule karistus, mis vastab tema teosüüle, seejärel lahendada vajadusel (ja kohtupraktikas kinnistunud põhimõtteid silmas pidades) küsimus, kas on võimalik ning otstarbekas isik vabastada tingimuslikult karistuse kandmisest ja alles kolmanda sammuna tõusetub küsimus, kas on siiski eelmise tõdemuse valguses vajalik määrata isikule teatud osa mõistetud karistusest reaalsele ärakandmisele. Nagu öeldud, ei ole apellant vaidlustanud E.Z-ile mõistetud karistuse suurust. Sisuliselt ei ole see ka võimalik, kuna KarS § 200 lg 2 järgi on mõistetud süüdistatavale karistus sanktsiooni minimaalses määras. Põhimõtteliselt oleks võimalik sellest sanktsioonipiirist tulla allapoole KarS § 61 sätteid silmas pidades, kuid seda ei ole apellant taotlenud ning ei ole ka esitanud ühtegi argumenti, mis võiks olemuslikult selle sätte alla kuuluda. Seetõttu ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks sellel võimalusel täiendavalt peatuda.
Kriminaalkolleegium möönab, et E.Z iseloomustavad dokumentaalsed tõendid võivad olla küll positiivse sisuga, kuid peab vajalikuks märkida, et neis pabereis sisalduvat peab samal ajal kinnitama ka süüdistatava väline ehk tegelik käitumine; ning need kaks asjaolu ilmselgelt ei ühti. Maakohtu argumentatsioon kõnealuses küsimuses on enam kui kõnekas, millele õigustatult viitas ringkonnakohtu istungil ka prokurör. Maakohus märgib, et E.Z-ile 28.06.2005.a Narva Linnakohtu otsusega määratud katseaeg lõppes küll 27.12.2007.a, kuid vähem kui kuu aja möödudes pani süüdistatav toime uue raske varavastase kuriteo – röövimise, millega seoses viibis vahi ta all kuni 05.03.2008.a. Seejärel, viibides taas vabaduses, pani ta 21. 03.2008. a toime avaliku varguse katse (koti käest rebimise) ning viibis jälle kaks päeva vahi all (kuni 22.03.2008.a). Seejärel pani süüdistatav 29.06.2008.a toime järjekordse avaliku varguse katse (analoogne käekoti rebimise). Kohus asus seisukohale, et E.Z-i poolt selline järjepidev võõra vara vastane käitumine iseloomustab teda kui isikut, kes ei ole võimeline seaduskuulekalt elama. Olles korduvalt viibinud vahi all ja kahtlustatavana raskes kuriteos üle kuulatud, ei ole E.Z sellest kummatigi mingeid järeldusi teinud. Kohus tajus sedagi, et E.Z kahetses ainult seda, et toimepandud röövimisest on olemas videosalvestused ja tema tegelik käitumine on tuvastatud. Puhtsüdamlikku kahetsust seejuures E.Z ei avaldanud (otsuse lk 8). Selliste asjaolude valguses saab kriminaalkolleegiumi hinnangul olla järeldus vaid ühene – ka süüdistatava isik ei anna alust vaagida mõistetud karistuse tingimuslikult kohaldamata jätmist. Süüdistatav on otsustanud järjekindlalt kuritegude toimepanemise kasuks ning üksi asjaolu ei tee toimepandud kuritegusid n.ö inimlikult mõistetavaks, mis oleks karistuse tingimisi kohaldamise üheks esmaseks eelduseks. Kriminaalkolleegium möönab, et E. Lyuapin sai täiesealiseks vahetult enne süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanemist, kuid ka see ei muuda kõnealuse küsimuse lahendamise juures midagi. Esmalt juba seetõttu, et E. Lyuapin oli – nagu seda apellant ka tunnistab – tegude toimepanemise ajal siiski juba täisealine. Ning isegi juhul, kui E. Lyuapin oleks olnud süütegude toimepanemisel alaealine, ei räägiks see automaatselt ning eraldivõetult karistuse tingimisi mõistmise kasuks. Arusaam, et alaealisus peaks automaatselt tingima süüdistatavatele mõistetava karistuse kergendamise, on ekslik. Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt selgitanud, et kui isiku süü, kohtu poolt tuvastatud kergendavad ja raskendavad asjaolud, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, kas süüdistatav on täis- või alaealine (vt RKKKo 3-1-1-76-07, p 11.4). Käesoleval juhul oli süüdistatav juba täisealine, kui ta otsustas süütegude toimepanemise kasuks, ning nagu kriminaalkolleegium sedastas, puuduvad täielikult igasugused argumendid selle kasuks, et rääkida märkimisväärsetest eripäradest kohtupraktika tähenduses, mis võimaldaks jätta karistuse tingimuslikult kohaldamata.
Jüri Paap
Julia Katškovskaja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.