1-08-15158/1 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

7.Õigusabi eest kohtuistungil väljamaksmisele kuuluv summa vandeadvokaat Antonina Belõševale 1 652 (üks tuhat kuussada viiskümmend kaks) krooni - jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale määruskaebus kümme päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud Vastavalt prokuratuuri määrusele V K poolt toime pandud õigusvastane tegu seisneb selles, et 10.12.2007.a kella 13.45 paiku J K ja V K hakkasid R P nugadega ähvardada kui ta neid maja Kesk 59, Sillamäel trepikojast välja juhatas. V K õigusvastases teos on tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvardamise täideviimist, s.o KarS § 120 ettenähtud süüteokoosseisu tunnused, kuid süüd välistava asjaoluna esineb teo toimepanija V K süüdimatus. Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu R P ütluste kohaselt sel päeval, kuid mitte majas 59 vaid nr 57, tuli ta kodu poole. Trepikojas olid kaks meest. Ta pööras nende tähelepanu ja küsis, et kuhu ja kellele nad tulid, vastus oli ebaselge. Ta läks koju, võttis koera ja läks välja. Kui möödus mehest hakkas üks neist tema poole kalduma. Ta ei saanud aru kas mees ründas või lihtsalt kukkus, käes oli tal süstal. R.P käskis neil väljuda ja nad sõimasid teda ja vastu rääkisid. Ta lükkas nad välja ja hakkas koju minema. Siis keegi kõvasti lõi välisukse pihta. Ta küsis, mida nad teevad ja miks lõhuvad ust, siis nägi, et vanem võttis välja vana lahtikäiv noa, teine aga hakkas ära jooksma ja jalad olid tal joobest nõrgad. Siis jooksis teine üle tee tagasi. Noad olid mõlemal, kui noorem tagasi jooksis oli tal ka nuga käes. Siis jõudus kohale politsei. Politseid oodates, kartis ta, et mehed hakkavad mööduvatele inimestele viga tegema. Ta tahtis ta kaitsta oma maja ja inimesi, teda vihastas, et keset päeva mehed olid sellises seisundis ja ähvardasid teda noaga. Tal oli hirm enda elu pärast. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja V R ütluste kohaselt oli 2007.a olid nad valves ja tuli kutse, et Kesk tänaval on kaks noormeest, kes on kas narkojoobes või lihtsalt joobes ja kui neile märkus tehti hakkasid nad ähvardama noaga. Kohale jõudmisel osutati meestele, keda nad võtsid kinni. Üks meestest oli V K . Läbiotsimisel leiti taskust noad. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja J K ütluste kohaselt ta ei mäleta kuidas kõik oli. Nad läksid selle maja trepikotta, et soojendada end, siis nägid meest, kes läks ennem ülesse ja siis tuli koeraga alla tagasi. Mees hakkas neid jämedalt välja ajama. Neid hakati provotseerima konflikti suhtes ja K jooksis ära. Siis nägi, et see mees võttis kraest kinni K ja ta jooksis tagasi. Mis nad tegid trepikojas ei mäleta. Politsei leidis nende taskust noad, aga nad ei ähvardanud kedagi noaga. K ta tunneb 10 aastat. Ta ei ole psüühiliselt tasakaalukas. K tahtis kaitsta K ja politseis ütles, et ise ähvardas seda meest noaga. Kohtuistungil ülekuulatud psühhiaatri ütluste kohaselt momendil K ei ole statsionaaris, on vabaduses. Ta on palju aastaid juba psühhiaatrilise järelevale all. Ta on ohtlik nii enda kui ka ümbritsevate inimest suhtes kui tal on haigushoog peal. Kui ta on ravil ja tarvitab rohtusid on ta rahulikum. Küsimusele, et miks nii ennast üleval peab, ütleb, et ta muutub väga vihaseks kõigi suhtes, kõik ümbritsev tekitab temas tugeva vaenu tunde. Perioodiliselt tarvitab nii

Kriminaalasi nr 1-08-15158 alkoholi kui ka narkootikume. Ta on korduvalt ravil olnud. Formaalsel on ta raviga nõus aga sisemuses arvab, et tal ei ole vaja ravimeid. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 25 kohaselt kannatab V K kroonilise vaimuhaiguse skisofreenia paranoidse vormi all millele viitavad mitmekordne ravi psühhiaatriahaiglates, laialivalguv, ataktiline mõtlemine, emotsionaalne tuimus, oma seisundi suhtes kriitika formaalsus. Antud iseärasused on uuritavale takistuseks oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Temale inkrimineeritud teo suhtes tuleks V K lugeda süüdimatuks. Oma psüühilise seisundi tõttu ei ole ta suuteline osa võtma eeluurimisest ja kohtu ette astuma. Uuritav vajab meditsiinilise iseloomuga meetmete rakendamist sundravi näol psühhiaatriahaiglas SA Viljandi Haigla (t lk 45-46). Kohtumääruse põhjendus Kohus, kuulanud üle kannatanu, tunnistajad ja psühhiaatri, uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendeid, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, lugedes ülaltoodud tõenditega KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu V K käitumises tõendatuks ja seega on ta toime pannud õigusvastase teo KarS § 120 järgi. Vastavalt kohtuistungil ülekuulatud psühhiaatri ja ekspertiisiakti kohaselt on V K süüdimatu ja vajab sundravi. Ta ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima ja vajab seetõttu sundravi. Vastavalt KrMS § 402 lg 1 kui kohus tunnistab tõendatuks, et õigusvastase teo on isik toime pannud süüdimatus seisundis, koostab ta KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja kohaldab isikule KarS sätestatud psühhiaatrilist sundravi või jätab selle kohaldamata. KarS § 86 lg 1 sätestab, et kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kohaldatakse psühhiaatrilist sundravi kuni isiku tervenemiseni või isiku ohtlikkuse äralangemiseni. Kuna V K ei ole süüvõimeline, menetlus kriminaalasjas tuleb lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Arvestades V K poolt toimepandud õigusvastase teo iseloomu, samuti eksperdi arvamuses toodud haiguse iseärasusi, kohus leiab, et V K suhtes on vaja kohaldada psühhiaatrilist sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Määrus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 401, 402.