Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1 O.D tunnistati süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja karistati 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, millega loeti kaetuks KarS § 65 lg 1 ja 64 alusel 21.11.2007.a Harju maakohtu poolt mõistetud karistus 3 kuud vangistust. O.D suhtes kohaldati KarS § 74 lg 2, 3 ja 4 sätteid ning määrati, et koheselt kuulub kandmisele 6 kuud vangistust, 2 aastat vangistust jäeti tingimisi kohaldamata 2 aastase katseajaga. KarS § 50 lg 1 alusel võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. 1.2 O.D tunnistati süüdi selles, et ta 09.10.2005. a. kell 18:36, olles alkoholijoobeseisundis, juhtis mootorsõidukit Nissan Sunny registreerimisnumbriga xxx xxx Tallinnas Kloostrimetsa teel Pirita suunas, kui jäi silma Julgestuspolitsei patrullile kui juht, kes ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Julgestuspolitsei asus mootorsõidukit Nissan Sunny jälitama, andes mootorsõiduki juhile O.D-le peatumismärguande alarmsõidukiga, millel olid sisselülitatud sinine ja punane vilkur ning erisignaal, kuid mootorsõiduk ei peatunud, jätkates liikumist Pirita suunas. Samuti eiras O.D politseiametniku peatumismärguannet, mis oli temale antud politseiametniku poolt avatud alarmsõiduki juhi kõrvalistuja aknast ketashelkuriga. O.D, jätkates liikumist mööda Kloostrimetsa teed Pirita suunas, lisas sõidukiirust, mis oli suurem antud teelõigul lubatud suurimast sõidukiirusest 50 km/h ning üritas Julgestuspolitsei patrulli eest ära sõita, tehes ohtlikke möödasõite piiratud nähtavusega teelõikudel, mille tõttu Kloostrimetsa teel 600 meetrit Pirita teest Teletorni poole, paremale suunduvas järsus kurvis, kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mis on eraldatud ühekordse pidevjoonega, ei kohandanud sõidukiirust arvestades teeolusid, tee seisundit, ilmastikutingimusi, liiklustihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, ei olnud piisavalt ettevaatlik ja tähelepanelik ning ei tulnud sõiduauto juhtimisega toime, kaldus vastassuunavööndisse, kus kell 18:41 põrkas kokku Pirita poolt Kloostrimetsa teel liikuva sõiduautoga Ford Scorpio registreerimisnumber xxx xxx, mida juhtis kaine ja vastava kategooria juhtimise õigust omav H. A.. Liiklusõnnetuses said raskelt vigastada sõiduautos Ford Scorpio viibinud 5 inimest: H. A., H. A., J. P., E. K., A-I. A.. O.D rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LE § 5 /liikleja peab juhinduma käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile käesoleva määruse lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast; lisa 1 – peatumismärguanne võidakse anda

sõidukist. Peatumismärguande saanud juht peab kohe peatuma/, § 76 p 1 /juht ei tohi olla joobeseisundis; Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/, § 91 /enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid/, § 107 /teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides/, § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas O.D: - sõiduautot Ford Scorpio juhtinud H. A.le eluohtlikud tervisekahjustused: paremal otsmikuluu lahtine impressioonmurd (haav paremal otsmikul, murru kohal koljusiseses kui ka nahaaluses koes õhku), peaaju vapustus, paremal III-VI ja VIII roide murd, rinnakuluu pideme murd, traumaatiline ulatuslik õhkverirind parema kopsu osalise atelektaasiga (kokkulangevus) ja keskseinandi nihkumisega, parema põlvekedra lahtine murd liigessidemete rebendiga; - sõiduautos kaassõitjana viibinud H. A.le eluohtlikud tervisekahjustused: I-II-V-VI-VII-VIII vasaku roide murrud rangluu keskjoonel, I parema roide murd, rinnakuluu pideme murd, õhkverirind vasakul, mõlema labajala pöialabaluude ja varbalülide murrud, vasakul labajalal veel lodiluu ja talbluu murd, ninaluude murd; - sõiduautos kaassõitjana viibinud E. K.le järgmised tervisekahjustused: mõlemapoolne killunenud reieluu kaugmise toruluu-keskosa murd, parema pindluu pea murd nihketa, rebimishaav vasakul reiel ja paremal säärel, vasaku IV sõrme kauglüli põhimikuosa liigesesisene murd, vasaku IV sõrme sirutajakõõluse kahjustus, pea põrutus, nahaalune hematoom otsmikul paremal. Väike traumaatiline pehmekelmealune verevalum oimusagaral paremal, rindkere põrutus. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, kuid nendest paranemise kestus on pikaajaline ehk rohkem kui 4 kuud; - H. A. kaassõitjale A-I. A.ele järgmised tervisekahjustused: vasaku silmamuna läbiv haav (võõrkehata) verevalumiga eeskambrisse ja klaaskeha soonkesta väljasopistusega (vasaku silma nägemisteravus-valgustunne), ulatuslik verevalum vasaku silma laugudel, haav vasaku silma alalaul, otsmikuhaav vasakul, ulatuslik nahaalune verevalum otsmiku-oimu piirkonnas vasakul, vasaku silmakoopa murd, vasaku sarnaluu murd, ninaluude murd, peaaju põrutus. Tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud tekitamise momendil ega sellele järgnevalt, kuid nendest paranemise kestus on pikaajaline ehk rohkem kui 4 kuud. Vasaku silma nägemisvõime kaotuse tõttu töövõime kaotus 30% või 40% ulatuses; - kaassõitjale J. P.ele järgmised tervisekahjustused: mõlema reieluu killuline nihkega murd, parema ja vasaku käe kodar- ja küünarluu murd, pindluu külgmise päksi murd paremal, V metatarsaalluu murd vasakul kõõluste rebenditega, peaaju vapustus, haavad vasakul reiel ja labajalgadel, organismi funktsioonide taastamiseks oli vajalik operatiivne vahelesegamine – mõlema reieluu ja vasaku küünarluu osteosüntees, tüsistusena ilmnes vasemal labajalal

haavainfektsioon. Tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud tekitamise momendil ega sellele järgnevalt, kuid nendest paranemise kestus on rohkem kui 4 kuud ning põhjustab olulise püsiva töövõime kaotuse vähemalt 40% ulatuses.

APELLATSIOONIDE SISU

ning sõitis vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastuliikunud sõidukiga, milles sai vigastada viis inimest. Kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et O.D süü oli suur ning ka karistus peab vastama tema süüle. Siinkohal viitab prokurör Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-26-03. 2.5 Kohus põhjendab, et vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega antakse O.D-le võimalus näidata, et ta suudab katseaja edukalt läbida ja seadusekuulekalt käituda. O.D suhtes on proovitud tingimisi karistust ja tõepoolest ta uusi kuritegusid toime ei pannud. Samas on käesoleval juhul O.D rikkumiste sisuks liiklusrikkumised, mis on enamuses väärteod, mis iseenesest ei tähendaks mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Kuid liikluses on O.D endiselt ohuks teistele. Prokurör viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-99-06 ning märgib, et O.D on jätkanud liiklussüütegude toimepanemist, mis näitab, et tema hoiakud on endiselt liikluseeskirja täitmise suhtes kergemeelsed ja nende täitmine ei ole tema jaoks kohustuslik. Seega ka O.D on näidanud, et kergemad karistusliigid ei ole teda mõjutanud oma hoiakuid muutma. 2.6 Samuti juhib prokurör tähelepanu asjaolule, et karistusest tingimisi vabastamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). O.D-le määrati katseajaks 2 aastat, vangistuse pikkuseks aga 2 aastat ja 6 kuud. 2.7 Kokkuvõtvalt on prokurör seisukohal, et kohus ei arvestanud õiguskorra kaitsmise huvidega, kannatanu huve, jättis täielikult arvestamata raskendavad asjaolud. Mõistetud karistus ei vasta süüdimõistetu isikule ega kuriteo raskusele. O.D karistus peab olema keskmisest määrast kõrgem ja täielikult reaalselt ärakantav.

3.3 Veel märgib apellant, et kõige muu kõrval luges kohus tuvastatuks, et O.D ületas lubatud sõidukiirust, kuid sõidukiiruse ületamine ei ole käesolevas asjas kuidagi fikseeritud ega tõendatud. Seda tuleks karistuse mõistmisel arvestada.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

4.1 Prokurör toetas enda poolt esitatud apellatsiooni, taotles maakohtu otsuse osalist tühistamist karistuse mõistmises ning uue otsusega süüdistatavale reaalse 3-aastase vangistuse mõistmist. Kaitsja apellatsiooni palus prokurör kui põhjendamatu rahuldamata jätta. 4.2 Süüdistatav ja tema kaitsja leidsid, et prokuröri apellatsioon ei ole põhjendatud, küll aga toetasid kaitsja apellatsiooni ja taotlesid O.D-le mõistetud karistuse kergendamist ja karistusest täielikku tingimisi vabastamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT.

kahetsuse avaldamine olema seotud teiste kergendavate asjaoludega, käesoleval juhul näiteks kahju vabatahtliku hüvitamisega. 5.4 Kohtukolleegium leiab, et karistusmäära valikut on maakohus põhjendanud ega ole jätnud sealjuures arvestamata kuriteo toimepanemise asjaolusid, mis O.D süü suurust mõjutavad. Kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse karmistamiseks puuduvad kohtukolleegiumi arvates alused. 5.5 Küll aga nõustub kohtukolleegium prokuröriga selles, et O.D tuleb mõistetud karistus reaalselt ära kanda. 5.6 Maakohus on leidnud, et O.D-le tuleb mõista kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süü suurust arvestades vangistus KarS § 422 lg 1 sanktsiooni keskmises määras. Järgmisena tõdeb kohus, et O.D suhtes on karistuse eesmärk saavutatav vangistuse mõistmisega, mis osaliselt pöörata reaalselt täitmisele ning ülejäänud vangistus jätta tingimuslikult täitmisele pööramata. Seejärel märgib kohus, et pärast arutatava kuriteo toimepanemist 2005.a, on O.D juhtinud 2006.a mootorsõidukit alkoholijoobes ning ka 2007.a on teda muude liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Selline käitumine annab tunnistust, et O.D ei teinud liiklusõnnetusest mingeid järeldusi, vaid jätkas ka peale seda õigusrikkumiste toimepanemist (kohtuotsus, lk 7-8). 5.7 Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks osundada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu otsuses nr 3-1-1-99-06 sedastatule, mille kohase ei ole karistusseadustiku mõttest tulenevalt õige käsitada isiku täieliku või osalise karistusest vabastamise viise võrdsete ja kohtu jaoks samal ajal aktualiseeruvate alternatiividena. Kriminaalkolleegium leiab jätkuvalt, et KarS §-dest 73 või 74 esimestest lõigetest lähtuval osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada lühiajalise, s. o igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena (nn šokivangistusena). Selline lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. 5.8 Vaidlustatud otsusest tulenevalt ei ole maakohus süüdistatava suhtes karistusest osalist tingimuslikku vabastamist kohaldades KarS § 74 mõtet ja eelrefereeritud Riigikohtu seisukohta järginud, sest kohtuotsusest ei nähtu, millised asjaolud teevad võimalikuks süüdistatava karistusest vabastamise üldse. Vastupidi, maakohus, asudes seisukohale, et karistuse eesmärk on saavutatav vangistuse osalise täitmisele pööramisega, asub loetlema neid asjaolusid, mis ei räägi mitte KarS § 74 kohaldamise poolt, vaid vastu. 5.9 Kohtukolleegium, asudes analüüsima O.D vabastamist talle mõistetud karistusest, rõhutab esmalt järgmist. Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06).

Silmas tuleb pidada, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Sisuliselt tähendab see isiku suhtes teatud prognoosotsuse tegemist – kohus usub, et isik ei pane enam toime uusi õigusrikkumisi, mis võimaldabki jätta mõistetud karistuse täitmisele pööramata. 5.10 Kohtukolleegiumi hinnangul puudub O.D puhul käesolevas süüdistusasjas alus nii ühest kui teisest karistusest tingimisi vabastamise alusest rääkimiseks. Kuriteo toimepanemise asjaolud on maakohus tuvastanud – O.D juhtis sõidukit raskes alkoholijoobes, eiras politseipatrulli peatumismärguannet, põgenes politseipatrulli eest, ületas lubatud sõidukiirust, tegi mitmeid ohtlikke manöövreid ning sõitis vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastuliikunud sõidukiga, milles said raskeid vigastusi 5 inimest. Need asjaolud ei võimalda rääkida tegu iseloomustavatest erandlikest asjaoludest karistuse kandmisest tingimisi vabastamise mõttes. Kohtukolleegiumi hinnangul välistab ainuüksi O.D tuvastatud raske joove tema suhtes KarS § 74 kohaldamise. 5.11 Ka puudub kohtukolleegiumi hinnangul alus rääkida märkimisväärsest süüdistatava isikut iseloomustavast eripärast. Ka maakohus ise, viidates karistusregistri andmetele, märgib, et O.D on karistatud 2006.a mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, 2007.a muude liiklusnõuete rikkumiste eest ning järeldanud, et selline käitumine liikluses annab tunnistust sellest, et ta ei ole teinud endale tema süül toimunud liiklusõnnetusest mingeid järeldusi, vaid jätkas ka pärast seda õigusrikkumiste toimepanemist. Sellega on maakohus kohtukolleegiumi arvates ise välistanud O.D suhtes KarS § 74 kohaldamise. Kuna karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, siis on karistusest tingimisi vabastamine võimalik üksnes siis, kui on alust arvata, et ta enam kuritegusid toime ei pane ja käitub õiguskuulekalt. O.D käitumine näitab, et sellise positiivse prognoosotsuse tegemiseks puudub alus. Siinkohal osundab kohtukolleegium Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03 sedastatule - olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. KarS § 74 kuulub kohaldamisele üksnes juhtudel, mil arvestades süüdlase isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid kohus leiab, et vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas. Kuigi 2008.a statistika kohaselt näitas liiklusõnnetustes hukkunute arv langusetendentsi, ei anna see põhjust karistuspraktika oluliseks muutmiseks. 5.12 Kohtukolleegium on seisukohal, et O.D tuleb talle mõistetud vangistus ära kanda, tema karistusest vabastamiseks puuduvad alused. 5.13 Prokuröri märkusega O.D-le mõistetud vangistuse kestuse ja katseaja pikkuse kohta kohtukolleegium nõustub. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-99-06 asunud seisukohale, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimuslikult vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud

vangistusest pikem. Maakohus, mõistes süüdistatavale karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust ja määrates katseajaks 2 aastat, rikkus seda põhimõtet.

7.1 Lõpetuseks märgib kohtukolleegium, et O.D tuleb talle 2005.a toimepandud kuriteo toimepanemise eest mõistetud vangistus reaalselt ära kanda, 21.11.2007.a Harju Maakohtu otsusega on aga teda karistatud samal aastal toimepandud kuritegude eest 3-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga. Tegemist on seega hiljem tuvastatud konkurentsiga, mille puhul ei saa tingimisi mõistetud karistus olla liitkaristuse üheks liidetavaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-11-112-06). Seega tuleb maakohtu otsus O.D-le liitkaristuse mõistmises tühistada. 7.2 Kõike eelnevat arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 4 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju maakohtu 28.10.2008.a otsuse O.D suhtes KarS § 74 ja 75 kohaldamises ning liitkaristuse mõistmises KarS § 65 lg 1 ja 64 alusel. Prokuröri apellatsiooni rahuldab ringkonnakohus osaliselt, kaitsja apellatsiooni jätab rahuldamata.

Malle Preimer

Ivi Kesküla

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.