Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1 P.B tunnistati süüdi KarS § 263 p 1 ja 4 järgi ning karistati 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (2 kuud) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva. 1.2 P.B tunnistati süüdi kolmes avaliku korra raskes rikkumises: viibides 23.09.2007 kella 01.00 paiku alkoholijoobes Tallinnas XXXX-XXXX tänav maja nr X juures, see on avalikus kohas, kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, grupis koos kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga, huligaansetel ajenditel, lõi korduvalt käte ja jalgadega S. H.ile vastu pead ja nägu, põhjustades kriimustused näol ja peas ning verejooksu ninast. Peksmise käigus lõhkus P.B S. H.i mobiiltelefoni Nokia 6230 I maksumusega 1500 krooni ja Tallinnas XXXX-XXXX X asuv salongi vitriiniklaasi, tekitades K-K OÜ-le kahju 3552.70 krooni; 1.3 06.04.2007 kella 02.30 paiku Tallinnas Paldiski mnt 104B asuva Saku Suurhalli juures, see on avalikus kohas, kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul väljendus valjult ja ebatsensuurselt ning lõi sõrmega kaks korda V. B.ile silma, tekitades füüsilist valu. 1.4 11.03.2007 kella 8.30 paiku, olles alkoholijoobes Tallinnas XXXX-XXXXX XX asuva baari “A.” juures, see on avalikus kohas, kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul lõi kätega näo piirkonda T. N.t, tekitades verevalumid näo, pea ja nina piirkonnas, kriimustuse vasakul põsesarnal ning vasaku õlaliigese vigastuse.

APELLATSIOONIDE SISU

Maakohus osundas karistusliigi valikul vajadusele kaitsta õiguskorra huve ning asjaolule, nagu ei oleks vangistuse asendamine üldkasuliku tööga võimalik põhjusel, et P.B elab ja töötab tegelikult Soomes, kuigi nimetab oma elukohana Eestis elava ema aadressi. Kaitsja märgib, et kohtu põhistus ei tugine toimiku materjalidele, sest kohtuistungil väljendas P.B valmisolekut üldkasuliku töö kandmiseks Eestis. 2.2 Kohus on jätnud tähelepanuta, et P.B käitumises puuduvad KarS § 58 loetletud raskendavad asjaolud ning et Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse 19.06.2007.a teatise kohaselt kulges temale määratud katseaeg probleemideta. Kaitsja arvates tugineb maakohtu otsus süüdistatavale reaalset vangistust kohaldades tema isikuomaduste üldisele hindamisele. Samas on aga Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-99-06 selgitanud, et üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Viimatiöeldu tähendab eelkõige keeldu hakata karistuse liigi ning määra valikul konkreetse teo asemel hindama hoopis süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis. 2.3 Kaitsja on arvamusel, et kriminaalasjas ei ole asjaolusid, millised veenvalt põhistaks reaalselt kandmisele kuuluva vangistuse mõistmist P.B-le. 2.4 Esitades samasisulise taotluse, rõhutab adv. J. Benevolenskaja, et P.B tunnistas ennast täielikult süüdi ja kahetses ning vabandas kannatanute ees. Tal oli häbi, et põhjustas kahju ja üleelamisi kannatanutele. Ta suhtus oma käitumisse ülikriitiliselt. 2.5 P.B tegelikuks elukohaks on XXXXX XXX-XX XXXXXXXXX, ta töötab Eesti firmas, täites üksnes töökohustusi Soomes, kus on tema ajutine töökoht. Seega on tal võimalus üldkasuliku töö tegemiseks XXXXXXXXX. P.B on valmis üldkasulikku tööd tegema, ta töövõimeline, töökas, töökohast iseloomustatakse teda positiivselt. Ka mõistab P.B, et tema käitumine on põhjustanud tema emale üleelamisi, mis on tinginud ema, kes põeb XXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXX, tervise halvenemist. 2.6 Kaitsja on seisukohal, et P.B-le mõistetud vangistus tuleb asendada üldkasuliku tööga, mis on kooskõlas KarS § 69 mõttega.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

3.1 Prokurör leidis, et apellatsioonid ei ole põhjendatud, maakohtu otsus on seaduslik ning tuleb jätta muutmata. 3.2 Süüdistatav ja tema kaitsja adv. J. Benevolenskaja toetasid apellatsioone ning taotlesid maakohtu otsuse osalist tühistamist ning mõistetud karistuse – vangistuse – asendamist üldkasuliku tööga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.5 Süüdistatava kaitsja adv J. Benevolenskaja apellatsiooni puutuvalt märgib kohtukolleegium, et maakohus on oma otsuses P.B-le karistusmäära valikul arvestanud nii puhtsüdamlikku kahetsust kui vabandamist kannatanu ees arvestanud ning nimetatud asjaolud ei saa olla teistkordselt arvestatavad mõistetud vangistuse asendamise võimalikkuse kaalumisel. 4.6 Vaieldamatult põhjustas P.B kuritegusid toime pannes üleelamisi nii kannatanutele kui ka oma emale, kelle tervis sellest halveneda võis ning on positiivne, et ta käesoleval ajal oma tegudesse ja nende tagajärgedesse kriitiliselt suhtub, kuid süüdistatava ema tervis ei vähenda toimepandud tegude ebaõigust ega süüd ning ei ole süüdistatavat iseloomustavaks asjaoluks, mis annaksid aluse karistuse kergendamiseks või juba mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, pigem viitab see P.B vastutustundetuse ulatusele. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on põhjendatult välistanud P.B-le mõistetud vangistuse asendamise üldkasuliku tööga. 4.7 Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 02.10.2008.a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Malle Preimer

Ivi Kesküla

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.