Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
8.jaanuaril 2009 Tartu Kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Istungi aeg
Kriminaalasja number Prokurör Istungisekretär
8.jaanuaril 2009
1-08-12265 08760000030 Alar Häidrerg Jane Oidsalu
Süüdistus
P.L süüdistus KarS § 169 järgi lühimenetluses
Süüdistatava andmed
P.L ( ik: XXX; kriminaalkorras karistatud ühel korral; elukoht: XXXXXXXXX; )
Kaitsja
Adv. Rein Napa (OÜ Advokaadibüroo Rein Napa ) M.V.
Kannatanu Juhindudes KrMS § 233-238, § 313, § 315 lg.4 , kohus
Süüdi tunnistada P.L KarS § 169 järgses kuriteos ja karistada teda kolme (3) kuulise vangistusega. KarS § 238 lg.2 alusel vähendada P.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista P.L-ile karistuseks kaks(2) kuud vangistust.
KarS § 64, 65lg. 2 alusel moodustada liitkaristus, liites P.L-ile mõistetud karistusele temale Põlva Maakohtu 13.09.2005 otsusega kriminaalasjas 1-154-05 KarS § 169 järgse kuriteo eest mõistetud karistus kaks(2)kuud vangistust tervikuna ning karistada P.L nelja (4)kuulise vangistusega. Vangistuse alguseks lugeda P.L vangistusele asumist koheselt pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkend- elukohast lahkumise keeld -jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Välja mõista P.L-ilt KrMS § 179 lg.1 p. 2 alusel sundraha 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni ) riigieelarvesse. Välja mõista P.L-ilt KrMS § 180 lg.1 alusel menetluskulu 1783(üks tuhat seitsesada kaheksakümmend kolm)krooni ja 90senti riigieelarvesse. Menetluskulu ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi kontole SEB 10220034800017, või kontole 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Tasumisel märkida makse liik, otsuse number. Edasikaebe kord Terviklik kohtuotsus koostatakse ja avaldatakse Tartu Maakohtu kantseleis 15 päeva pärast apellatsiooniteate kohtusse saabumist. Kui apellatsiooniteadet ei ole esitatud, terviklikku kohtuotsust ei koostata. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul tervikliku kohtuotsuse avaldamisest. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon. P.L süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana ajavahemikul okt. 2005.a. kuni mai 2007.a. , juulis 2007.a., septembris 2007.a. ning ajavahemikul detsember 2007.a. kuni 30.04.2008 on kuritahtlikult kõrvale hoidnud Tartu Maakohu 3.11.1993.a. kohtuotsusega nr. 2-482/1993 temalt M.V. kasuks välja mõistetud igakuise elatisraha -1000 krooni kuus maksmisest oma lapse K.V. ülalpidamiseks. Elatise võlgnevus seisuga 30.04.2008 moodustab 29 290 krooni. Sellega süüdistatakse P.L KarS § 169 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o. vanemana kuritahtlikus kõrvalehoidumises oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Tsiviilhagi esitatud ei ole Süüdistatav P.L tunnistas kohtuistungil, et on süüdistusest aru saanud ning tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 169 järgi. Süüdistatava kaitsja adv Rein Napa tunnistas, et P.L süüdistus on tõendatud. Kohtus tuvastatud asjaolud. P.L süü KarS § 169 järgse kuriteo toimepanemises on tõendatud tema enda ütlustega kohtus, milledes ta tunnistas, et kuni 2007 aastani elas abikaasa kulul ning lapse tarbeks ei maksnud midagi (tl. 72). P.L poolt kohtule esitatud maksekorraldus kinnitab P.L võlgnevust elatisraha osas. Kannatanu M.V. avaldatud ütlused( tl.5-7) kinnitavad, et P.L-ilt on alates 01.05.2005 P.L vahenditest kantud poja K arvele elatist ainult neljal korral. Need summad on kandnud üle P.L tööandja OÜ Semele. 13.06.2007 kanti üle 500 krooni, 10.08.2007 kanti üle 530 krooni, 11.10.2007 kanti üle 540 krooni ning 15.11.2007 kanti üle 540 krooni.Kokku on üle kantud elatisraha 2110 krooni. Alates 01.05. 2005 ning 08.04.2008 seisuga
on P.L elatise võlg 30 400 krooni. Sellest summast läheb maha eelnimetatud makstud summa 2110 krooni. Elatisevõlg seisuga 08.05.2008 on 28 290 krooni( tl. 19) Asjas olev lapse K.V. sünnitunnistus( tl.8) tõendab K.V. põlvnemist P.L-ist ning seega ka P.L-ile lapse ülalpidamiskohustust tulenevalt Perekonnaseaduse § 60 nõudest. Asjas olev lapse K.V. kontoväljavõte tõendab 2007.a. vaid neljal kuul lapsele mingil määral elatise maksmist.( tl.9). Asjas olev Tartu Maakohtu otsus 3.11.93, (tl. 10- 11), Tartu Maakohtu 8.04.2003 otsus,( tl. 12), Tartu Maakohtu 11.08.2006 otsus( tl. 14-16), Tartu Ringkonnakohtu otsus 5.12.2006( tl. 17- 18) kinnitavad P.L-ile kohtute poolt pandud kohustust tasuda oma lapsele elatist, sest P.L vabatahtlkult elatise maksmise kohustust ei täida. Põlva Maakohtu 13.09.2005 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-154-05(tl.13)on karistatud P.L KarS § 169 järgses kuriteos, s.o. kuritahtlikus kõrvalehoidmises Tartu Maakohtu otsusega 3.11.1993 temale pandud kohustuses lapsele elatist maksta. Asjas olev kohtutäituri Aive Kolsari vastus Lõuna Politseiprefektuurile( tl. 21) tõendab P.L poolt eelnimetatud kohtuotsustega temalt välja mõistetud elatise maksmisest kõrvalehoidmist. Asjas olev P.L tööandja OÜ Semele avaldus ( tl. 23) kinnitab, et P.L teadlikult ei andnud tööandjale kontonumbrit, kuhu elatisraha kanda. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad P.L poolt lapsele elatise maksmisest kuritahtlikku kõrvalehoidmist. Vanema poolt lapse ülapidamiskohustus on sätetatud Perekonnaseaduse §-s 60. KarS § 169 koosseis on käesolevasl juhul täidetud. P.L on kuritahtlikult kõrvale hoidnud kohtuotsusega temale pandud elatise maksmise kohustusest. P.L poolt elatusraha maksmisest kõrvalehoidmine on kuritahtlik juba ka seetõttu, et P.L ei ole kohtuotusega temale pandud elatise maksmise kohustust täitnud pikema aja jooksul. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse täitmiseks peab vanem kasutama kogu oma vara, kaasa arvatud vajadusel laenuks saadud raha. Lapsevanem kohustatud isikuna peab olema aktiivne ning täitma lapsele elatise maksmise kohustust. Asjaolu, et vanem ei ole mingil põhjusel saanud lapsega kohtuda, ei vabasta vanemat kohtuotsusega temale pandud kohustusest maksta lapsele elatist. P.L on oma tegevusetusega realiseerinud KarS § 169 kooseisu- hoidnud kuritahtlikult kõrvale kohtuotsusega temale pandud elatise maksmise kohustusest. P.L on KarS § 33 mõistes süüvõimeline isik. Puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud . P.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 169 järgses kuriteos. Karistuse põhjendus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdistatavat iseloomustavaid andmeid ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg. 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 169 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni 1 aastase vangistuse. KarS § 74 lg. 5 näeb ette , et kui kriminaalhooldusel olev süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. P.L on toime pannud kuriteo katseajal. Ta ei ole teinud järeldusi temale samalaadse kuriteo eest mõistetud tingimuslikust vangistusest ning pannud toime samalaadse kuriteo. Seega tuleb mõista P.L-ile reaalne karistus-lühiajaline vangistus 3 kuud.
KarS § 238 lg.2 alusel vähendada P.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista P.L-ile karistuseks kaks(2) kuud vangistust. KarS § 64, 65lg. 2 alusel moodustada liitkaristus, liites P.L-ile mõistetud karistusele temale Põlva Maakohtu 13.09.2005 otsusega kriminaalasjas 1-154-05 KarS § 169 järgse kuriteo eest mõistetud karistus kaks(2)kuud vangistust tervikuna ning karistada P.L nelja (4)kuulise vangistusega. Vangistuse alguseks lugeda P.L vangistusele asumist koheselt pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkend- elukohast lahkumise keeld -jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine. Välja mõista P.L-ilt KrMS § 179 lg.1 p. 2 alusel sundraha 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni ) riigieelarvesse. Välja mõista P.L-ilt KrMS § 180 lg.1 alusel menetluskulu(kaitsjale toimiku paljundamise kulu ja kaitsjatasu) 1783(üks tuhat seitsesada kaheksakümmend kolm)krooni ja 90senti riigieelarvesse. Kohtunik Peet Teidearu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.