Kohtulahend

Kahtlustatavana ülekuulatud k 1 lk 13-14 selgitas V. Kostin, et ta ei saa midagi kinnitada varguse faktis, sest ta mäletab üksnes seda, et 04.08.2006 õhtul tarvitas ta ohtralt alkoholi Kiviõlis, siis öösel otsustati sõita Sondasse jätkama pidutsemist, baaris toimus kaklus ja edasist ta mäletab fragmentaarselt, ta ei mäleta, et ta oleks tunginud mingi majja ja midagi seal teinud. Mäletab seda, et ta jooksis minema ja ta peeti kinni. Võimalik, et kannatanud võisid teda näha, kuid ta ei mäleta midagi. Kannatanu poja, tunnistaja E. T ülekuulamisprotokollist k 1 lk 29 nähtub, et maja välisuks ei olnud lukku pandud. Kell 02.30 ta kuulis, et keegi tuleb mööda välistreppi majja. Ta arvas, et see tuli diskolt tema vend, kuid tuppa vaatas korraks sisse võõras noormees, kes läks kohe ära. Seepeale läks ta vaatama ja avastas, et rõduuks on lahti, kuid pidi olema kinni ning elutoast on sülearvuti kadunud. Ta teatas sellest vanematele ja kutsuti politsei. Juba siis kui politsei saabus kohale ja tegutses sündmuskohal, elutoa akna juurde tuli võõras noormees, kes oli väga sarnane noormehega, kes öösel toauksest sisse oli vaadanud. Politsei pidas ta kinni. Ülekuulatud on kannatanu ja politseinikust tunnistaja, kes võttis osa kahtlustatava kinnipidamisest, koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll, mille kohaselt mingeid jälgi tuvastatud ei olnud. Muid tõendeid selle episoodi kogutud ei ole. Kahtlustatava ja tunnistaja vastastamist teostatud ei olnud, sülearvuti leitud ei ole, kahtlustatava elukohas läbiotsimist läbi viidud ei ole. Kahtlustatav ei eita, et tema on see isik, kes politsei poolt oli kinni peetud. Tunnistaja ülekuulamisest ei tulene, et politsei poolt hiljem kinni peetud isik ja sülearvuti varguse toimepannud isik on üks ja sama . Tunnistaja kinnitas üksnes seda, et tema tuppa uksest sisse vaadanud isik ja hiljem politseipoolt kinni peetud isik olid väga sarnased. Samal ajal on tunnistaja ülekuulamisel jäänud kontrollimata tõendamise seisukohalt tähtsad asjaolud. Näiteks, kas majas ja toas põles tuli, kui ei põlenud, siis kuidas tunnistaja nägi, kes vaatab tema tuppa; milliste tunnuste alusel on ta jõudnud järeldusele, et see on üks ja sama isik, sest ülekuulamisel ei kirjeldanud tunnistaja selle isiku isegi välimust ega riietust; kui ta kuulis kell 02.30 välistrepilt samme, et keegi tuleb majja, kas see peab tähendama, et keegi astus majja lukustamata ukse kaudu või rõduukse kaudu; millal tunnistaja läks magama, sest samme ta kuulis kell 02.30 paiku; kas see tähendab, et peale selle ei ole keegi majas käinud, või tunnistaja on jäänud magama ja võinud jätta tähelepanuta võõraste liikumist majas; ei ole isegi tuvastatud, millal sülearvuti oli viimati alles, et tuvastada varguse võimalik ajavahemik. Sündmuskoha vaatluse protokolli juurde ei ole koostatud skeem ega tehtud fotod, seega kohtul puudub piltlik ülevaade sündmuskohalt; sündmuskoha vaatluse protokollis ei ole isegi märgitud avatud rõduukse fakt ja selle asukoht. Kõik küsimused võiks kohus tunnistajale esitada ka kohtuistungil, kuid lühimenetluses tunnistaja kohtuistungile ei kutsuta. Ei ole välistatud, et peale ülekuulamist tekkiks vajadus koguda täiendavaid tõendeid, kuid ka see ei ole lühimenetluses protsessuaalselt võimalik. Seega, uurimise puudulikkust ei ole lühimenetluses võimalik kõrvaldada. Kuna tegemist on kuriteoepisoodiga, mille tõendamine kohtus nõuab süüdistaja kõva tööd, tunnistajate, kannatanu ja kahtlustatava ülekuulamist ning nendest saadud andmete kogumi analüüsimist, ja asjaolud ei ole niivõrd selged, et kohus võiks kriminaaltoimiku pinnal teha kas süüdi- või õigeksmõistev otsus, tuleb kohus järeldusele, et antud olukorras ei ole kohtul võimalik lahendada antud kriminaalasi lühimenetluses. Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohus