1-08-15470/2 - Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja - lahend.ee

8.Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.11.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. K.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.12.2006 kohtuotsusega KarS § 214 lg 2 p 1,4,5 ja § 22 lg 3- § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 alusel 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 2 kuud ja 7 päeva. Ärakandmisele kuulus 3 aastat 9 kuud ja 23 päeva vangistust. Viru Ringkonnakohtu 12.02.2007 kohtuotsusega tühistati osaliselt Viru Maakohtu 15.12.2006 kohtuotsus ja tehti uus kohtuotsus, millega K.H KarS § 22 lg 3, § 199 lg 2 p 4 järgi mõisteti õigeks ja K.H süüdistusest KarS § 214 lg 2 p 1,4,5 järgi jäeti välja punkt 1 (korduvuse punkt). K.H tunnistati süüdi KarS § 214 lg 2 p 4,5 järgi ning mõistetud karistus selle eest Viru Maakohtu 15.12.2006 kohtuotsuse kohaselt neli aastat vangistust jäeti muutmata. Karistuse kandmise algus 15.12.2006 ja lõpp 08.10.2010. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 08.10.2008. Kinnipidamisasutusest K.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu kavatseb peale vabanemist asuda elama xxx, kus elas ka enne vangistust. Rummu Erikutsekoolis omandas keskhariduse ja ehitaja eriala. Murru Vanglas läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Viru Vanglas ei tööta ega ole hõivatud õppetegevusega. Enne vangistust töötas mitteametlikult autojuhina. Varem on töötanud ehitusel ning 16 aastat töötas xxx. Omab tööoskuseid metalli-, ehitus-, autoremondi ja keevitustöödel. Suhtub töötamisse positiivselt ning on motiveeritud ka vabanedes töötama. Vabanedes on kindel töökoht Kohtla-Järvel metallitöödega tegelevas firmas OÜ xxx. Hetkel toetab kinnipeetavat abikaasa. Alkoholi tarvitamist ei poolda. Kinnipeetava sõnul oli kuritegu sooritatud grupi mõjul, väidetavalt algatas kuriteo keegi kaasosalistest. Kinnipeetava sõnul kahetseb ta tehtut ning soovib lõpetada kuritegeliku käitumise, väidetavalt mõistab süüd ja tagajärgi. Kinnipidamisasutuses käitub rahulikult ning probleeme esinenud ei ole. Kinnipeetav tunnistab, et peab oma elustiili muutma ning väidetavalt ei soovi enam vanglasse sattuda. Isikuomadustelt on kinnipeetav flegmaatilise temperamendiga. Lähedasi sõpru ei ole, kinnise loomuga, ei usalda teisi. Iisk on kaval. Oskab mängida kaastundele. Süüdistab oma probleemides teisi või saatust, mis suurendab uue kuriteo sooritamise riski. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kuritegude raskusaste ei ole muutunud. Uue kuriteo riski ei saa välistada kui isik ei loobu riskivast elustiilist. Tasumata rahalised nõuded 35 000 krooni samuti võivad suurendada uue kuriteo riski. Riske aitab maandada kohene tööleasumine vabanemise korral, psühholoogiline nõustamibne tervislike eluviiside propageerimiseks. 2(5)

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla põhjendatud ning vabaduses on täidetud kõik tingimused süüdimõistetu vabanemiseks elektroonilise järelvalve alla. Võttes arvesse kõiki K.H isikut iseloomustavaid andmeid ja tema käitumist kinnipidamisasutuses leiab ametnik, et K.H sobib määramiseks kriminaalhooldusele elektoonilise järelevalve kohaldamisega arvestades kõiki Süüdimõistetul on vabaduses olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. K.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalvega, milleks on ta andnud kirjaliku nõusoleku ( kohtu toimik lk 12). Süüdimõistetu selgitas kohtuistungil, et ta kavatseb peale võimalikku vabanemist elama minna abikaasa juurde. Tööd saab firmas OÜ xxx. Eelmine töökoht OÜ xxx talle ei sobinud, sest see oleks eotud lähetustega Eestis, elektroonilise valve juhul poleks see võimalik. Kaitsja leiadis, et tema kaitsealuse suhtes on olemas kõik tingimused ennetähtaegse vabastamiseks. Tema kaitsealune on oma käitumisega vanglas näidanud, et teda võib usaldada, ta võib alustada seadusekuulekat elu. Kuritegu, mille eest oli ta süüdi mõistetud on üheepisoodiline ja tema roll selles ei olnud eriti oluline. Prokuröri hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ka enne vangistust o okli isikul abikaasa toetus ja töökoht, kuid see ei taganud isiku seadusekuulekat elu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et K.H võib elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 34-35) on näha, et K.H on karistatud 4 korral kriminaalkuritegude eest ja väärtegude toimepanemise eest 2 korral. Varem on K.H toime pannud enamuses varavastaseid kuritegusid ( vargused), kuid ka avaliku usalduse vastase kuriteo (tähtsa isikliku dokumendi võltsimise). Varem kriminaalkuritegude eest on karistatud nii tingimusliku ( 1 korral) kui ka rahalise karistusega ( kahel korral). Reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Viimase, esimese astme üheepisoodilise varavastase kuriteo (väljapressimise) eest karistati teda 4- aastase vangistusega ( sanktsiooni miinimummääras). Viru Maakohtu ja Viru Ringkonnakohtu kohtuotsustest (lk 13-40) on näha, et kuriteoga tervisekahjustust tekitatud ei ole, materiaalne kahju samuti puudub. Samuti nimetatud kohtuotsustest nähtub, et tegemist on grupilise kuriteoga. Seega võib järeldada, et varasemad mittevabadusekaotuslikud karistused ei ole K.H suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu kuriteod on järjest raskemaks muutunud. See näitab, et K.H käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud korrektne. Vanglast iseloomustatakse süüdimõistetut ühtlasi positiivselt, tema käitumine on olnud režiimikuulekas, distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Süüdimõistetu on Rummu Erikutsekoolis omandanud keskhariduse, lõpetanud on ehitaja 3(5)

eriala. Murru Vanglas läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ( vastav tunnistus on isiklikus toimikus). Reaalsest vangistusest on ära kandnud 2 aastat 21 päeva. K.H on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Samal ajal vangla märgib, et isik on oma iseloomult kaval ja võib heaolu saavutamiseks manipuleerida. Asja materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu suhtes karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – ta on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud, oma käitumisega vanglas on näidanud, et soovib ja suudab olla hõivatud ka kasuliku tegevusega. Kohus leiab, et 2 aastat on piisav vangistuse aeg, et mõjutada esimest korda vangistusse sattunud isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetul on kehtiv isikusttõendav dokument isikutunnistus kehtivusega kuni 2016. Süüdimõistetule on garanteeritud kindel töökoht OÜ xxx ( kohtutoimik lk 10). Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist võib süüdimõistetu asuda elama abikaasa M L juurde aadressile xxx. Kodukülastuse lehest (lk 7) on näha, et korter aadressil xxx on 2-toaline ja eluks kõik vajalik on olemas. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, K.H abikaasa M L on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 8-9). Kohtule on esitatud andmed, et süüdimõistetule garanteeritakse peale vabanemist kindel töökoht OÜ xxx (lk 10). Kriminaalhooldusametniku telefonivestlusest xxx juhatuse liikmega selgub, et nimetatud ehitusfirma garanteerib K.H-le töökoha miinimumpalgamääraga. Vestluslehest (lk 5) on näha, et M L iseloomustab oma abikaasat, kui töökat, kohusetundlikku, alkoholi mittetarbivat ja omalt poolt garanteerib K.H-le nii materiaalset kui ka moraalset tuge. Kohus leiab, et käesoleval juhul isiku käitumine enne vangistust, vangistuse ajal, tema väljavaated tulevikku, lähedaste toetus, tema võimalused tööturul kaaluvad üle isiku toimepandud kuriteo raskust ja ohtlikkust. Kohus nõustub prokuröriga, et üksnes abikaasa toetust ja töökoha olemasolu poleks piisav selleks, et otsustada isiku ennetähtaegse vabastamise kasuks. Kohus võtab arvesse, et süüdimõistetu toimepandud kuritegu oli üheepisoodiline, kannatanule ei olnud tekitatud tervisekahjustust ega materiaalset kahju. Varem kinnipeetav oli karistatud tingimisi ja kahel korral rahalise karistusega, mis kinnitab, et tegemist oli vähemohtlike kuritegudega. Süüdimõistetu on karistatud mininaalse karistusega ( 4 aastat), mis näitab, et tema roll kuriteost ei olnud eriti oluline. Praegu on karistusajast ära kantud rohkem kui pool – 2 aastat 21 päeva. See on piisav aeg, et mõjutada esimest korda vangistusse sattunud isikut uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Süüdimõistetu käitumine vanglas on laitmatu. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.Aprillis 2008 on tal läbitud sotsiaalprogramm Viha juhtimine, mis kindlasti aitab isiku argressiivsuse maandamist. Kuna aga tegemist esimese astme vara- ja isikuvastase kuriteo toimepanemisest tulenevate riskidega, peab elektroonilise valve kohaldamise pikkus olema vähemalt 6 kuud. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla toetavad ka kriminaalhooldaja. Süüdimõistetu on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu temale Viru Maakohtu 15.12.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga ja kuuekuulise elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks tuleb süüdimõistetul täita katseajal KarS § 75 lg 1 p 1-5 ja § 75 lg 2 p 4,7 sätestatud kohustusi. 4(5)