1-07-1356
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg, koht
30. detsember 2008.a.,Tallinn
Kohtukoosseis
Jüri Paap, Igor Amann, Julia Katškovskaja
Sekretär
Maaria Rei
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 18.09.2008.a. kohtuotsus S.E süüdistuses
Apellandid
prokurör Helga Aadamsoo ja süüdistatava S.E kaitsja adv. Andres Veski
Prokurör
Helga Aadamsoo
Kaitsja
adv. Andres Veski
Pärnu Maakohtu 18.09.2008.a. kohtuotsus S.E süüdistuses
jätta
muutmata
ja
esitatud
apellatsioonid rahuldamata.
Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule
päeva
jooksul.
Selle
õiguse
kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Asjaolud ja menetluse käik Maakohus tunnistas S.E, sünd. XXX, Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxx linnas xxxxxx xxx, süüdi alkoholi käitlemise korra rikkumises (süüdistusepisoodis 07.09.2005.a.) KarS § 375 lg 1 järgi ja karistas 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 2 aastase katseajaga ühes allutamisega kriminaalhooldaja järelevalvele. Ta tunnistati õigeks süüdistuses alkoholi käitlemise korra rikkumises süüdistusepisoodis 08.09.2005.a. Maakohus tegi kindlaks, et S.E tellis 2005.a. septembris Läti Vabariigist oma tuttavalt S. M. direktorilt V. K. 8900 liitrit piiritust eesmärgiga see müügiks üle anda T. T.. Selle saamise korraldamises osales aktiivselt ka M. V., kelle materjalid eraldati iseseisvasse menetlusse. Omavahel lepiti kokku kauba koguses, selle transportimise vahendis, ajas ja paigutamises. Alkoholi käitlemiseks piirituse enda nimele riiklikku alkoholiregistrisse kandmist polnud taotletud, seega oli tegemist Alkoholiseaduse § 4 lg 1 p 2, § 7 lg 1 ja § 9 lg 23 kohaselt käitlemiseks mittelubatud kaubaga. 07.09.2005.a. kella 8.40 ajal S.E ja M. V. M. V.i juhendamisel lasksid I. P. veoautoga Volvo registrimärgiga XXXXXX haagisega registrimärgiga XXXXXX toimetada kaheksasse 1000- liitrilisesse ja nelja 225- liitrilisesse mahutisse pakendatud piirituse Läti Vabariigist läbi Ikla piiripunkti Eesti Vabariiki ning sealt edasi kella 9.10 ajal Pärnumaal Häädemeeste vallas XXXXXX külas asuvasse XXXXXX sigala turbakuuri T. T. valdusesse. Tegemist oli suures koguses 96,53 mahuprotsendilise piiritusega, mille arvestuslik aktsiis olnuks 1 305 857.84 krooni. Ebaseadusliku alkoholi vedu püüti varjata fiktiivse, tegelikkusele mittevastava kauba saatelehega. Kohus leidis, et S.E oli teoplaani väljatöötaja ja selle korraldaja, ta valitses tegu kaaluka ülekaaluga, korraldas mittelubatud alkoholi edasitoimetamist, hoidmist ja ladustamist, tema kasutas teo toimepanemisel mittelubatud alkoholi edasitoimetamisel autojuhti vahendliku täideviijana. M. V. jälgis veose piiriületust piiripunktis ja informeeris olukorrast samal ajal Häädemeestel Valge tanklas viibinud S.E.
Veel oli S.E-le esitatud süüdistus alkoholi käitlemise korra rikkumises, et ta koos M. V.iga tellis 2005.a. septembris Läti Vabariigist S. K. edasimüümise eesmärgil 5500 liitrit nisuviina „Pšeni naja Classic“, mille riiklikku alkoholiregistrisse enda nimele kandmist polnud taotletud, seega oli tegemist Alkoholiseaduse § 9 lg 23 , § 4 lg 1 p 2 ja § 7 lg 1 kohaselt käitlemiseks mittelubatud kaubaga. 08.09.2005.a. kella 8.40 ajal S.E ja M. V. M. V.i juhendamisel lasksid I. P. veoautoga Volvo registrimärgiga XXXXXX haagisega registrimärgiga XXXXXX toimetada 11 000 0,5- liitrilistesse pudelitesse pakendatud nisuviina Läti Vabariigist läbi Ikla piiripunkti Eesti Vabariiki ning sealt kella 16.40 ajal edasi AS M. laohoonesse XXXXXX XXXXX XX. Tegemist oli suures koguses 40 mahuprotsendiga nisuviinaga, mille arvestuslik aktsiis olnuks 334 400.krooni. Selles süüdistuses õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist põhjendas maakohus järgnevalt. Kõnesolev nisuviin oli kantud riiklikku alkoholiregistrisse, seega oli tegemist käitlemiseks lubatud viinaga. S.E Läti alkoholitootja AS I. P. volitatud isikuna omas õigust vahendada selle firma kaupa riiklikku alkoholiregistrisse kantud Osaühingule F.. Puudub alus pidada firmade F. ja P. vahel sõlmitud tehinguid tühisteks või fiktiivseteks. Alkoholiaktsiisi tasumata jätmine ei moodusta KarS § 375 lg 1 teokoosseisu.
Apellatsioonid ja taotluste sisu Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist S.E õigeksmõistmises kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise motiividel ning uue otsusega tema süüditunnistamist 08.09.2005.a. süüdistuse episoodis ja kogumis 07.09.2005.a. toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusega karistamist 2 aastase vangistusega. Ka palub konfiskeerida käitlemiseks mittelubatud nisuviin. Apellant osutab järgmistele asjaoludele: - KarS § 375 lg 1 sätestab kuriteona muuhulgas käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses edasitoimetamise, - Läti firma AS I. P. ei ole kantud Eesti vabariigi alkoholiregistrisse alkoholikäitlejana, järelikult ka see firma või tema nimel keegi isik (isegi vastava volituse omamise juhul) ei omanud õigust nisuviina Eesti Vabariigi territooriumile käidelda,
- S.E eraisikuna puudus seaduslik alus nisuviina Eestis käidelda, ta tegi seda OÜ F. nimel oma ebaseadusliku tegevuse varjamiseks; firma nime kasutamine ei tee OÜ F. käesoleva tehingu osapooleks, - keegi teine peale OÜ F. (lisaks veel mõned asjasse mittepuutuvad firmad) ei omanud luba „Pšenitšnaja“ marki viina Eestis käidelda, tunnistajate M. V.i ja OÜ F. juhatuse liikmete M. K., H. V-P. ütlustest nähtuvalt ei vahendanud S.E kaupa OÜ-le F., nad viidi asjadega kurssi alles menetluse ajal, äriühingul enesel puudus tahe kinnipeetud kogust nisuviina tellida ja turustada, - kriminaalasja juures olevad dokumendid, millega sooviti varjata S.E isiklikku tegevust OÜ F. nime all, on fiktiivsed, sest nende seas puudub kauba vastavussertifikaat s.t. et pole eristatav erinevatel aegadel toodetud viin (oli üksnes ühel ajal toodetud viina kohta), ilma milleta ei tohi kaup Euroopa Ühenduse ühest liikmesriigist teise liikuda ja ei ole võimalik sellist kaupa legaalselt teises riigis realiseerida, - samuti on fiktiivsed ettevalmistatud dokumendid XXXXX XX X laoruumide kohta, neil kasutatud nimega S-M. puudub laoruumi haldaval firmal igasugune side, kaupa ei püütudki ladustada tavapäraselt kasutatud aktsiisiladudes. Prokuröri käsitluse kohaselt seisneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine osade maakohtu istungil uuritud tõendite kohta hinnangu andmata jätmises. Kaitsja palub kohtuotsus osas, millega S.E tunnistati süüdi, tühistada kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele, kohtuliku uurimise ühekülgsuse, ebaobjektiivsuse ja neist põhjustatud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumise põhjendusel. Kaebaja palub uue otsusega mõista süüdistatav talle esitatud süüdistuses õigeks. Kaitsja väidab järgmist: - puuduvad tõendid, et S.E suunas mittelubatud alkoholi hoidmist, ladustamist ja edasitoimetamist, selline väide tugineb üksnes jälitustoimingute käigus saadud teabe meelevaldsel tõlgendamisel, ükski tunnistaja pole seostanud S.E kuriteo toimepanijana või sellega seotud isikuna; samal ajal on tähelepanuta jäetud tunnistused, mille kohaselt piirituse omanikuks oli T. T., - seisukoht, et erinevates kohtades (Pärnumaal Häädemeeste vallas XXXXXX sigala turbakuuris, Harjumaal XXXXXX vallas XXXXXX külas XXXXXXXX XXX X, T. T.e valdusse antud) ladustatud
alkohol pärineb väidetavalt 07.09.2005.a. läbi Ikla piiripunkti Eesti Vabariiki toimetatud ebaseaduslikust piiritusekogusest, on oletuslik. Kaitsja käsitluse kohaselt seisneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine nimelt tuginemises mitte tõenditel, vaid oletustel ja süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumises. Mõlemad apellandid täpsustasid ringkonnakohtu istungil, et sisuliselt taanduvad esitatud apellatsioonid tõendite hindamisele. Mõlemad kaebajad palusid asjas olevaid ja maakohtus kontrollitud tõendeid hinnata teistsuguselt, kui tegi seda maakohus. Kumbki apellant ei taotle apelleeritud kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule, mõlemad esitatud apellatsioonid taanduvad arusaamale, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.
Ringkonnakohtu seisukoht
Vabariigist läbi Ikla piiripunkti Eesti Vabariiki ja sealt Pärnumaal Häädemeeste vallas XXXXXX külas XXXXXX sigala turbakuuri käitlemiseks mittelubatud 8900 liitrit piiritust, millest T. T. laskis samal päeval 5900 liitrit V. R. edasi toimetada kindlaks tegemata kohta Harjumaale ja ülejäänud 3000 liitrit A. G. edasi toimetada Harjumaal XXXXXX vallas XXXXXX külas XXXXXXXX XXX X asuva OÜ P. hoone juurde. Sama kohtuotsusega on tehtud kindlaks, et 08.09.2005.a. M. V. koos S.E-ga vahendlikult toimetasid Läti Vabariigist läbi Ikla piiripunkti Eesti Vabariiki ja sealt edasi Pärnus XXXXX XX asuvasse AS S-M. laohoonesse käitlemiseks mittelubatud 11 000 0,5-liitrisesse pudelisse pakendatud nisuviina. Käesolevat kriminaalasja arutav kohtukolleegium põhimõtteliselt ei nõustu Pärnu Maakohtu 01.03.2007.a. kohtuotsuse osaga, kus koos selles asjas kohtu all olnud isikutega mõisteti ettemääravalt süüdi isik, kelle käitumine polnud kohtuliku uurimise objekt. Maakohus ei omanud tolles menetluses õigust otsustada, et M. V. pani toime kuriteod koos S.E. Käesolevas apellatsioonimenetluses puudub ringkonnakohtul õigus korrigeerida teist kohtuotsust.
konkreetsete transpordivahendite ja saadetist transportiva autojuhi isiku vastu, korraldas piiriületuse tolliametnike vahetuse ajale, jälgis piiriületuse kulgu, hoidis sellest kursis kauba lähetajat ja leppis temaga kokku tasumises, kooskõlastas tellijaga ja jälgis koorma paigutamist ja edasist kulgu Eestis, informeeris kauba lähetajat kauba ostja kinnipidamisest. Veoki piiriületusest ja kauba edasisest kulgemisest hoidis S.E ennast kursis teiste isikute kaudu. Jälitustoimingute käigus salvestatud kõned lükkavad ümber väited, et S.E ei teadnud kõnesolevast piirituseveost midagi. Vastupidi- S.E tegutses vahendliku täideviijana. Toetumine neile tõenditele on kaitsja kaebusest nähtuvalt tõendite ühekülgne hindamine. Ringkonnakohus osutab KrMS §-le 111, mille kohaselt jälitustoiminguga saadud teave, mille saamisel on järgitud seaduse nõudeid, on tõend. Tuginedes Riigikohtu otsusele nr. 3-1-1-63-08 asub ringkonnakohus seisukohale, et kui konkreetse jälitustoimingu saamise vastavust seaduse nõuetele pole kahtluse alla seatud, pole alust seada kahtluse alla selle toiminguga saadud teavet kui tõendit. Käesolevas asjas järeldub nimetatust, et kui koguti teavet jälitustoimingutena ja seejuures järgiti seaduse nõudeid, oli maakohtul õigus ja kohustus käsitleda selliselt saadud teavet tõendina. Arusaamatu on kaitsja etteheide, et maakohus langetas kohtuotsuse seaduslikult kogutud tõendite alusel. Vastavalt KrMS § 61 lg 2 tuleb tõendeid hinnata nende kogumis. Veose suhtes oli koostatud võltsdokumendid, koormaks olnud suur kogus piiritust polnud kantud riiklikku alkoholiregistrisse, seega oli see käitlemiseks mittelubatud kaup. Kolleegium ei pea vajalikuks käesolevas kohtuotsuses korrata apelleeritud kohtuotsuses nimetatud järelduste aluseks olnud Alkoholiseaduse sätteid, piirituse suure koguse arvutust, teo vahendlikku täideviimist kinnitavaid asjaolusid ning S.E süüd välistavate asjaolude puudumist.
Süüdistuse kohaselt muutis kõnesoleva viinasaadetise edasitoimetamise KarS § 375 tähenduses mittelubatavaks arusaam, et seda tegi käitlemiseks luba omavate juriidiliste isikute katte varjus käitlemisluba mitteomanud füüsiline isik S.E: OÜ F. juhtkonda puutuvad isikud kõnesolevast tellimusest midagi ei teadnud, esmased kulutused selle Eestisse toimetamiseks tegi S.E eraisikuna, tema kontrollis veose piiriületust ja edasist kulgemist Eestis, kaubaga kaasasolevad dokumendid ei vastanud nõuetele, S.E püüdis kallutada AS P. Õ. direktorit andma uurijatele ütluseid, nagu olnuks eelnevalt kokku lepitud nisuviina paigutamises AS P. Õ. aktsiisilattu. Ringkonnakohtu arvates asus maakohus arutuselolevas süüdistuses tõenditega kooskõlas olevale seisukohale, et käesoleval juhul ei ole kindlaks tehtud seaduslikke aluseid firmade P. ja F. vahel sõlmitud tehingute tühistamiseks ja S.E ei toimetanud viina edasi juriidiliste isikute katte varjus. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et OÜ F. omas õigust tegutseda kangete alkohoolsete jookide ekspordi ja impordiga (toimik III köide, lk. 73). 14.12.2004.a. sõlmitud lepingu kohaselt omas OÜ F. õigust osta AS I. P. alkoholitoodangut ning müüa seda Eesti territooriumil. S.E esindas volituse alusel AS P. huvisid Eesti Vabariigis firma toodangu reklaami ja müügiga seonduvates küsimustes (toimik III köide, lk. 143-144). Maakohus tegi kindlaks, et S.E ja OÜ F. vahel oli sõlmitud leping, mille kohaselt pidi S.E organiseerima alkoholi saamist Lätis asuvalt OÜ-lt P.. S.E füüsilise isikuna samasuguseid õiguseid ei omanud. Kohtukolleegium leiab, et lepingud S.E ja OÜ F. vahel käibevahendite ostmiseks sihtotstarbelise laenu andmises-võtmises ning firmade P. ja F. vahel kauba müümises-ostmises koos täiendavate lepetega on vaadeldavad puhtalt tsiviilõigusliku suhtena, nad võimaldasid leppe rikkumise korral võtta tsiviilõiguslikud meetmed. Mõlemad lepingud on OÜ F. poolt allkirjastatud firma juhatuse erinevate liikmete poolt. S.E ei saanud OÜ F. nimelt raha ettemaksuna kõnesoleva viina eest üle kanda, selleks raamatupidamisalaseid volitusi S.E ei omanud. Arve seni tasumata aktsiisi eest veel mõne kuu möödudes esitati OÜ-le F. (toimik II köide, lk. 198-200). Nimetatust tuleneb, et OÜ F. oli eelnevalt teadlik suure koguse nisuviina tellimisest firmalt P. ja selle konkreetse koguse eest ettemaksmisest. Sellest omakorda järeldub, et 08.09.2005.a. viina edasitoimetamisel Lätist läbi Ikla piiripunkti Pärnusse S.E ei tegutsenud mingi juriidilise isiku katte all enda nimel, vaid selleks õigust omavate OÜ F. ja AS I. P. esindajana. Pole taunitav, et, olles samaaegselt lepingulistes suhetes nii kauba tarnijaga ja ka tellijaga, tundis S.E elavat huvi veose piiriületuse, selle edasise kulgemise ja aktsiisilattu jõudmise üle.
Neil põhjustel puudub vajadus käsitada süüdistuse väidet viina edasitoimetamise vahendlikkusest ja suurest kogusest.
Jüri Paap
Igor Amann
Julia Katškovskaja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.