Kriminaalasi nr. 1-08-9234
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.12.2008.a. Tallinnas
Kohtunik
Piret Liivo
Rahvakohtunikud
Ellen Eimla ja Siiri Gelkova
Sekretär
Ave Mõistlik
Prokurör
Taavi Pern
Kaitsjad
Helen Tomberg; Andres Gorkin; Anatoli Jaroslavski
Tõlk
Imbi Kangur-Popova
Menetluse liik
üldmenetlus
Süüdistatavad: ARTUR MIHHAILOV, isikukood 36912160267, elukoht: Xxx; viibib vahi all Vanglas; töökoht: F OÜ; keskharidusega; EV kodakondsusega; emakeel: vene keel; kriminaalkorras karistatud ühel korral: 18.10.2007. a Harju Maakohtu poolt KarS § 418 lg 1 alusel rahalise karistusega 4950 krooni, KrMS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega 3300 krooni; KarS § 68 lg 1 alusel rahalise karistusega 3000 krooni; Tõkend: vahistamine alates 24.01.2008.a. süüdistuses KarS § 184 lg 2p.2, § 188 lg 2 p 1 järgi; KIRILL TŠIKINJOV, isikukood 37105040291, elukoht: xxx, viibib vahi all Vanglas; töökoht: F OÜ; keskharidusega; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 4-l korral; Tõkend: vahistamine alates 25.01.2008.a. süüdistuses KarS § 188 lg 2 p 1 järgi; A.J, isikukood 37010170272, elukoht: xxx, viibib vahi all Vanglas; töökoht: F OÜ; keskharidusega; EV kodakondsusega; emakeel: vene keel; varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 20-l korral; Tõkend: vahistamine alates 25.01.2008.a. süüdistuses KarS § 188 lg 2 p 1 järgi;
Õigeks mõista Artur Mihhailov süüdistuses KarS § 188 lg 2 p 1 järgi. Süüdi mõista Artur Mihhailov KarS § 184 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 23.01.2008.a. kuni 23.12.2008.a., s.o 11 kuud ja seega lugeda lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: • p. 1. elama kohtu määratud alalises elukohas; • p. 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • p. 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • p. 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • p. 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustub Artur Mihhailov mitte tarvitama narkootikume. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 23.12.2008.a. Tõkend – vahistamine – tühistada Artur Mihhailov’i suhtes ning vabastada süüdimõistetu vahi alt kohtu saalis. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Artur Mihhailov’ilt riigituludesse: - sundraha 10 875.00 krooni; - kaitsjale makstud tasu 743.40 krooni; - narkootilise aine ekspertiisi nr AN-159-08/581 maksumus 4970 krooni; Süüdi mõista Kirill Tšikinjov KarS § 188 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 23.01.2008.a. kuni 23.12.2008.a., s.o 11 kuud ja seega lugeda lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: • p. 1. elama kohtu määratud alalises elukohas; • p. 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • p. 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • p. 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
•
p. 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustub Kirill Tšikinjov mitte tarvitama narkootikume. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 23.12.2008.a. Tõkend – vahistamine – tühistada Kirill Tšikinjov’i suhtes ning vabastada süüdimõistetu vahi alt kohtu saalis. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Kirill Tšikinjov’ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni; - kaitsjale makstud tasu 1784.16 krooni; - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest 570 krooni; - narkootilise aine ekspertiisi nr AN-158-08/579 maksumus 4228 krooni; - narkootilise aine ekspertiisi nr AN-157-08/577 maksumus 3020 krooni; - DNA ekspertiisi nr GE-0196-08/0576 maksumus 64 240 krooni – kuulub hüvitamisele solidaarselt koos A.J’iga. Süüdi mõista A.J KarS § 188 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 23.01.2008.a. kuni 23.12.2008.a., s.o 11 kuud ja seega lugeda lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: • p. 1. elama kohtu määratud alalises elukohas; • p. 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • p. 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • p. 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • p. 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustub A.J mitte tarvitama narkootikume. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 23.12.2008.a. Tõkend – vahistamine – tühistada A.J’i suhtes ning vabastada süüdimõistetu vahi alt kohtu saalis. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista A.J’ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni; - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest 270 krooni; - narkootilise aine ekspertiisi nr AN-157-08/577 maksumus 3020 krooni; - DNA ekspertiisi nr GE-0196-08/0576 maksumus 64 240 krooni – kuulub hüvitamisele solidaarselt koos Kirill Tšikinjov’iga.
Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-08-9234 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid:
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumisega seoses, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 21.01.2009.a.
Artur Mihhailov’it süüdistatakse selles, et tema rajas täpselt tuvastamata ajal Harjumaale, Harku valda, Harkus aadressil xxx asuvasse elamusse grupis Kirill Tšikinjov’iga ebaseaduslikult kanepikasvatuse. Täpselt tuvastamata ajal külvasid A. Mihhailov ja K. Tšikinjov kasvatusse kanepiseemned, milledest idanenud kanepitaimi kasvatati lillepottides kuni 23.01.2008.a., mil kanepitaimed elamus teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 23.01.2008.a. Harjumaal, Harku vallas, Harkus aadressil xxx teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära kokku 142 kanepitaime kuivmassiga 1151 grammi, mis sisaldasid üle 0,2% tetrahüdrokannabinooli. Samuti rajas tema täpselt tuvastamata ajal Ida-Virumaale, Narva aadressil xxx asuvasse elamusse grupis A.J’iga ebaseaduslikult kanepikasvatuse. Täpselt tuvastamata ajal külvasid A. Mihhailov ja A.J kasvatusse kanepiseemned, milledes idanenud kanepitaimi kasvatati lillepottides kuni 23.01.2008.a., mil kanepitaimed elamus teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 23.01.2008.a. Narvas, aadressil xxx teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära 179 kanepitaime kuivmassiga 968,8 grammi, mis sisaldasid üle 0,2% tetrahüdrokannabinooli, samuti leiti ja võeti ära 0,83 grammi psilotübiidi sisaldavaid seeni. Kanepi ebaseadusliku kasvatamisega grupis pani Artur Mihhailov toime KarS § 188 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 188 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, valmistas täpselt tuvastamata ajal Tallinnas, aadressil xxxgrupis A.J’iga ja Kirill Tšikinjov’iga kasvatatud kanepitaimedest ebaseaduslikult suures koguses marihuaanat, mida hoidis enda elukohas kuni 23.01.2008.a., mil see läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti.
23.01.2008.a. Tallinnas, aadressil xxxteostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära 327,94 grammi marihuaanat. Suures koguses narkootilise aine valmistamise ja valdamisega isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo, pani Artur Mihhailov toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kirill Tšikinjov’i süüdistatakse selles, et tema rajas täpselt tuvastamata ajal Harjumaale, Harku valda, Harkus aadressil xxx asuvasse elamusse grupis Artur Mihhailov’iga ebaseaduslikult kanepikasvatuse. Täpselt tuvastamata ajal külvasid A. Mihhailov ja K. Tšikinjov kasvatusse kanepiseemned, milledest idanenud kanepitaimi kasvatati lillepottides kuni 23.01.2008.a., mil kanepitaimed elamus teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 23.01.2008.a. Harjumaal, Harku vallas, Harkus aadressil xxx teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära kokku 142 kanepitaime kuivmassiga 1151 grammi, mis sisaldasid üle 0,2% tetrahüdrokannabinooli. Samuti leiti ja võeti elamus teostatud läbiotsimisel ära 7,3 grammi kuivanud kanepilehti. Kanepi ebaseadusliku kasvatamisega grupis pani Kirill Tšikinjov toime KarS § 188 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.J’it süüdistatakse selles, et tema täpselt tuvastamata ajal Ida-Virumaale, Narva aadressil xxx asuvasse elamusse grupis Artur Mihhailov’iga ebaseaduslikult kanepikasvatuse. Täpselt tuvastamata ajal külvasid A. Mihhailov ja A.J kasvatusse kanepiseemned, milledes idanenud kanepitaimi kasvatati lillepottides kuni 23.01.2008.a., mil kanepitaimed elamus teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 23.01.2008.a. Narvas, aadressil xxx teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära 179 kanepitaime kuivmassiga 968,8 grammi, mis sisaldasid üle 0,2% tetrahüdrokannabinooli, samuti leiti ja võeti ära 0,83 grammi psilotübiidi sisaldavaid seeni. Kanepi ebaseadusliku kasvatamisega grupis pani A.J toime KarS § 188 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: andmed puuduvad. Andmed kuriteoga saadud vara kohta: andmed puuduvad. Asitõendid: Põhja PP asitõendite hoiuruumis asuvad järgmised asitõendid:
Sildid purkidel oli informatsioon, kuna purkides olid erinevad kanepisordid ja neil võib erinev mõju olla. Sülearvuti oli tema isiklik ja loomulikult külastas ta internetilehekülgi, mis sisaldasid informatsiooni kanepi kohta. Samuti selgitas Mihhailov, et olles abiks A.J’i juures remondiks, aitas ta ära vedada prahti. Artur Mihhailov eitas täielikult oma süüd KarS§ 188 lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tunnistas ennast süüdi narkootilise aine tarvitamises ja omamises, s.o. KarS§ 184 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kirill Tšikinjov andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötas firmas F OÜ minimaalse kuutasuga katseajaga enne kinnipidamist kuskil pool aastat. Osa töötasu maksti ümbrikus, see oli kuskil 8000.00 krooni. Kaassüüdistatavaid ta tunneb. Mihhailovit teab juba ammu. A.J-i’t kuskil pool aastat. Mihhailovi juures on ta korduvalt käinud, A.J-i juures mitte, teda tunneb pigem tööalaselt. xxx, Harkus elab ta 2006 .a. detsembrist. Maja köeti elektriküttega. Kui 23.01.2008.a. politsei tema koju tuli, andis ta kõik vabatahtlikult välja ning selgitas, et proovis oma kodus garaažis kanepit kasvatada. Garaaž oli kaheosaline ja kanepit kasvatas ta mõlemas osas. Kõik selgitused, kuidas kanepikasvatusega tegeleda, leidis ta internetist. Taimi tuleb kasvatada eraldi. Mingi aeg ühes ruumis ühe valgusega, siis teises ruumis. Seetõttu oligi garaaž kaheks jagatud. Seemned sai ta sõpradelt. Need olid säilinud ja kui ta maja ostis, otsustas ka kasvatamist proovida. Informatsiooni seadmestiku, mis oli vajalik kanepi kasvatamiseks, sai ta samuti internetist. Elektriseadmed ostis elektritarvete poest. Mõte kanepi kasvatamiseks tekkis lihtsalt sellest, et seemned olid olemas. Maja ostmisel garaaži vaja ei läinud ja nii ta otsustas proovida. Ise tarvitas Tšikinjov samuti kanepit, kuigi mitte väga sageli tarvitamisperioodiga kuskil aasta. Kuid sisuliselt tuli tal enda tarbeks ikkagi kanepit osta ( kellelt, ei tea ega mäleta), sest kasvatamistest ei tulnud midagi välja. Tšikinjov teadis, et kanepi kasvatamine on karistatav, kuid otsustas siiski proovida enda tarbeks. Koos Mihhailoviga ta aga kanepi kasvatamist eitab. Mihhailov käis tal küll külas, kuid kunagi ei käinud nad garaažis ja vaevalt Mihhailov teadis, et tema seal midagi kasvatab. Kanepi tarvitamisest otseselt ei rääkinud, kuid eeldas, et lähedased tuttavad võisid seda aimata. A.J andis kohtuistungil selgitusi selle kohta, et enne kinnipidamist töötas ta firmas F OÜ. Tema ametlik sissetulek oli minimaalne, ülejäänu teenis mitteametlikult. Otseselt tunneb ta ainult Mihhailovi, Tšikinjov’iga on kohtunud tööalaselt. Mihhailov oli tema venna hea sõber ning tihti neil külas käinud. Tšikinjov’i juures ta ei ole kunagi käinud. Maja kuulus temale vennaga kahasse. Majas on 5 tuba ja kelder. Maja kütmiseks kasutati elektrit. 23.01.2008.a., kui tuli politsei, andis ta kõik majas olevad esemed vabatahtlikult ära. Kanepitaimed kuulusid talle. Kasvatamisega oli ta tegelenud kuskil aasta. Läbiotsimise ajaks olid taimed kasvanud kuskil 1,5 kuud. Õitsvaid taimi oli kuskil 30-40, väiksemaid kuskil 100. Kanepikasvatuseks kasutas ta keldrit. Kanepit kasvatas ta enda jaoks. Tarvitas ta neid igapäevaselt kuskil aasta jooksul. Kui palju korraga, sõltus marihuaana kvaliteedist. 2007.a. aasta jooksul jõudis ta kanepit kasvatada kuskil 2-3 korda, kuna pidevalt ebaõnnestus. Seemned olid kodus olemas. Need olid jäänud veel venna ajast, kes samuti kanepit kasvatas. Praeguseks on vend surnud. Kellelt vend seemneid sai, ei osanud A.J öelda. Kanepi kasvatamiseks hankis ta ka informatsiooni internetist. Elektriseadmed kasvatamiseks ostis ta ehituskauplustest, osa jäi ka vennast alles. Kanepi kasvatamisega tegeles ta täiesti üksi ja tema meelest ei teadnud keegi, et ta kasvatamisega tegeleb. Mihhailov oli teadlik, et ta tarvitab. Kellelegi edasi ta kanepit andnud ei ole. Teisel korrusel kasvatas kanepit alguses vend, ka A.J üritas seal alguses kanepit kasvatada, kuid ebaõnnestumise korral proovis seda keldris teha. Samuti märkis ta tõesti üles, palju väetist pani. Taimed kasvasid halvasti ja ta üritas igasugu võimalusi. Kui Mihhailov külas oli, viibis ta esimesel korrusel, keldris ei käinud. Kuigi A.J teadis, et kanepi kasvatamine on kriminaalkorras karistatav, otsustas ta ikkagi riskida. Olles tarvitaja, oli seda kallis osta, kasvatamine tuli odavam. Mihhailovi osalust kanepi kasvatamises A.J täielikult eitas. Kohus uuris järgnevaid tõendeid:
kokku
35,31
g
on
tetrahüdrokannabinooli
sisaldavad
− seemned massiga kokku 1,62 g on tetrahüdrokannabinooli sisaldavad kanepiseemned; − rohelised taimosad massiga 5,89 on kanepiõisikud (marihuaana); − lillakasrohelised taimeosad massiga 1,97 g on kanepiõisikud (marihuaana); − lillakasroheline taimeosa massiga 0,43 g on kanepiõisik (marihuaana); − piibus on kanepile iseloomuliku tetrahüdrokannabinooli jäljed; − seemned massiga kokku 0,66 g on tetrahüdrokannabinooli sisaldavad kanepiseemned; − seemned massiga kokku 5,91 g on tetrahüdrokannabinooli sisaldavad kanepiseemned; − rohelised taimevarred massiga 76.76 g on kanepitaime varred; − vedelikust narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei leitud.
deebetkaart Natalja Mazajeva nimele; 11. Hansapanga deebetkaart Kirill Tšikinjov’i nimele; 12. Sampo Gold deebetkaart Kirill Tšikinjov’i nimele; 13. lauaarvuti nr 05110801; 14. Kirill Tšikinjov’i poolt välja antud ja läbiotsimise käigus ära võetud 76 musta värvi plastikpotti, milles igaühes üks 4-8 cm kõrgune tundmatu roheline taim; 15. 66 pruuni värvi plastikpotti, milles igaühes üks erineva kõrgusega tundmatu roheline taim; 16. 5 kaherealist torulampi; 17. 6 lampi; 18. õhuniisuti Boneco garaaži esimesest ruumist; 19. õhuniisuti Boneco garaaži tagumisest ruumist; 20. ventilaator Elexi garaaži esimesest ruumist; 21. ventilaator Elexi garaaži tagumisest ruumist; 22. 2 termomeetrit;
on
kanepile
iseloomuliku
− pruunist vedelikust narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei leitud;
− rohelised taimelehed massiga 6,49 g on kanepilehed (marihuaana); − rohelised taimed massiga kokku 1,45 tetrahüdrokannabinooli sisaldus on alla 0.2%;
g
on
kanepitaimed,
mille
− lillakasroheline taimeosa massiga 0,58 g on kanepiõisik (marihuaana); − rohelise ja pruuni taimepuru segu massiga 0,23 g on peenestatud kanepi (marihuaana) ja tubaka segu; − neli pruuni seemet massiga kokku 0,095 g on kanepiseemned, mis sisaldavad tetrahüdrokannabinooli; rohelised taimed massiga kokku 1151 g on kanepitaimed, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on üle 0.2%.
e. taimeri nr 1 ajavahemiku seadistajalt DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil on kokkulangev A.J ’i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte Kirill Tšikinjov’i ega Artur Mihhailov’i omadega; f. taimeri nr 2 ajavahemiku seadistajalt DNA analüüsiks võetud proovist määratletud osaline DNA profiil on kümne tulemusi andnud DNA lookuse osas (analüüsitud üheteistkümnest DNA lookusest) kokkulangev A.J ’i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte Kirill Tšikinjov’i ega Artur Mihhailov’i omadega; g. taimeri nr 3 punaselt nupult DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev A.J ’i, Kirill Tšikinjov’i, Artur Mihhailov’i ega ühegi Riiklikus DNA registris talletatud DNA profiiliga; h. vasaku käe kindalt ja parema käe kindalt DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb rohkem kui ühelt inimeselt. Analüüsil saadud tulemuste alusel on peamised DNA profiilid kokkulangevad A.J ’i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Tulemuste põhjal ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Kirill Tšikinjov’ilt ja/või Artur Mihhailov’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides; i. näpitsate teiselt käepidemelt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb rohkem kui ühelt inimeselt. Analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Kirill Tšikinjov’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Tulemuste põhjal ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi A.J ’ilt ja/või Artur Mihhailov’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis; j. kanistri Klaasipesuvedelik sangalt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb rohkem kui ühelt inimeselt. Analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Kirill Tšikinjov’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Tulemuste põhjal ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi A.J ’ilt ja/või Artur Mihhailov’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis; k. kanistri Klaasipesuvedelik korgilt DNA analüüsiks võetud proovist määratletud osaline DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev A.J ’i, Kirill Tšikinjov’i, Artur Mihhailov’i, punktis g. mainitud ega ühegi Riiklikus DNA registris talletatud DNA profiiliga; l. valget värvi pihustiga pudeli kangilt DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev A.J ’i, Kirill Tšikinjov’i, Artur Mihhailov’i, punktides g. ning k. mainitud DNA profiilidega ega ka ühegi Riiklikus DNA registris talletatud DNA profiiliga; m. rohelist värvi plastikpudeli Pokon korgilt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb rohkem kui ühelt inimeselt. Analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Kirill Tšikinjov’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Tulemuste põhjal ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi A.J ’ilt ja/või Artur Mihhailov’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis;
n. plastikpudeli (mis oli kilekotis Selver) korgilt DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil osutab naiselt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev A.J’i, Kirill Tšikinjov’i, Artur Mihhailov’i, punktides g., k. ning l. mainitud DNA profiilidega ega ka ühegi Riiklikus DNA registris talletatud DNA profiiliga; o. plastikpudelilt (mis oli kilekotis Selver) DNA analüüsiks võetud segaproovist määratletud peamine DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev A.J ’i, Kirill Tšikinjov’i, Artur Mihhailov’i, punktides g., k., l. ning n. mainitud DNA profiilidega ega ka ühegi Riiklikus DNA registris talletatud DNA profiiliga; p. radiaatori nr 11 regulaatori nupult DNA analüüsiks võetud proovist määratletud osaline DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole tulemusi andnud DNA lookuste osas kokkulangev A.J ’i, Kirill Tšikinjov’i, Artur Mihhailov’i, punktides g., k., l., n. ning o. mainitud DNA profiilidega ega ühegi Riiklikus DNA registris talletatud DNA profiiliga; q. radiaatori nr 11 lüliti nupult DNA analüüsiks võetud segaproovist määratletud DNA profiil osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangev A.J ’i, Kirill Tšikinjov’i, Artur Mihhailov’i, punktides g., k., l., n, o. ning p. mainitud DNA profiilidega, kuid langeb kokku isikuga, kellelt pärinevat bioloogilist materjali analüüsiti kriminaalasjas nr 07230100279.
a. mustjaspruunide ainejälgedega metallist tetrahüdrokannabinooli (THC) jäljed;
vesipiibus
kanepile
iseloomuliku
b. mustjaspruunide ainejälgedega puidust ja metallist piibus kanepile iseloomuliku tetrahüdrokannabinooli jäljed; c. pruunid seene viljakehad massiga 0,83 g psilotsübiini/psilotsiini sisaldavad seene viljakehad; d. pruunid seemned massiga tetrahüdrokannabinooli;
1,17
g
kanepiseemned,
mis
ei
sisalda
e. rohelised taimed massiga kokku 3,76 g kanepitaimed, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on üle 0,2% f. rohelised taimed massiga kokku 961,1 g kanepitaimed, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on üle 0,2% g. rohelised taimeosad – varrejupid ja lehed – massiga kokku 3,64 g kanepitaime varrejupid ja lehed, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on üle 0,2%.
eeldada, et purkidel olnud märked 2007. a märtsist on viited ajale, millest seemned pärit on, kirjad Skunk ja BB (ehk lühend kanepisordist Big Bud) viitavad konkreetsetele illegaalseks tarvitamiseks mõeldud kanepisortidele. Antud kanepisortide eripäradega on võimalik tutvuda internetis aadressil www.sensiseeds.com s.o internetiaadress, millele viitab vastavalt I kd.tl. 31-36 asuva asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldud karp, millel on pildid kanepitaime moodi taimedest ning mille sees on erinevates keeltes taimekasvatusjuhendid. Tegemist on Hollandis asuva internetipoega, milles müüakse kanepiseemneid ja muid kanepisaaduseid. Kanepiseemnete kasutamisele kanepi kasvatamiseks viitab ka kolmandas seemnetega purgis olnud silt kirjaga „Posadil - silnõi kust" (tõlge: kasvatasin, tugev taim). Nimetu viitab prokuröri hinnangul asjaolule, et Artur Mihhailov on vahetult kanepitaimede kasvatamisega osalenud. Kanepiseemnetega purkides olnud siltide kohta andis Artur Mihhailov ise selgitusi, et tegemist on viidetega erinevatele kanepisortidele (ja sellest lähtudes kanepi erinevale mõjule), kuid kanepiseemneid on tema kasutanud vaid pudru tegemise valmistamiseks. Samuti leiti ja võeti Artur Mihhailovi elukohast ära kanepitaimede varsi ning kuivavaid kanepilehti esemeid, mida ei leitud ei A.J-iega Kirill Tšikinovi elukohast. Prokurör asus seisukohale, et Kirill Tšikinjov’i ja A.J’i ühiseks tuttavaks oli Artur Mihhailov, kellel kauaaegse kanepitarvitajana oli ka kõige otsesem huvi tegeleda kanepi kasvatamisega. Kuivõrd Mihhailov peeti kinni 23.01.2008.a. kahtlustatavana kinni Tallinn-Narva mnt-1 suunaga Tallinna poole, on usutavad tema ütlused selles osas, et enne kinnipidamist käis ta Narvas, A.J-ijuures. Seda Artur Mihhailov ei ole ka kunagi eitanud, andes selgitusi, et abistas A.J’it remonditöödes. Vastavalt Artur Mihhailovi sõiduauto läbiotsimise protokollile (kd.1, tl. 10-12) leiti vahetult peale Mihhailovi kinnipidamist sõiduautost läbiotsimisel määrdunud kindad ning kaks mullajääkidega kilekotti. Prokuröri hinnangul viitab nimetatud taimekasvatuseks kasutatavate esemete leidmisele ning sellele, et Artur Mihhailov oli enne kinnipidamist tegelenud taimede eest hoolitsemisega. Määrdunud töökinnaste leidmine Artur Mihhailovi sõidukist viitabki sellele, et Mihhailov on ise aktiivselt sekkunud taimede eest hoolitsemise protsessi ning nende leidmine selgitab ka asjaolu, miks ei leitud ei Kirill Tšikinjovi ja A.J-ielukohas asuvatest kanepikasvatustest jälgi Artur Mihhailovi DNA-st. Arvestades Artur Mihhailovi elukohast ning sõiduautost leitud asitõendeid on alust arvata, et just temal oli kandev roll kanepikasvatuste rajamisel. Kogutud asitõenditest (kuivavad taimeosad, taime varred, kanepi jälgedega elektronkaalud, vaakumpakendaja, kanepiseemned ja kanepi kasvatamisele viitavad kirjad seemnepurkides) ilmneb, et just Artur Mihhailovi huvides oli kanepi kasvatamine ja sellest marihuaana valmistamine, kuivõrd ühegi teise süüdistatava elukohast sarnaseid esemeid ei leitud. Asjaolu, et Kirill Tšikinjovi ja A.J-iühiseks tuttavaks oli samuti kanepit tarvitav tuttav Artur Mihhailov, kinnitab, et just Mihhailov oli see isik, kes ühendas omavahel kahe vähetuttava isiku detailideni sarnased kanepikasvatused. Kohus nõustub, et prokuröri poolt esitatud järeldus oli loogiline, kuid asub seisukohale, et sellekohasest käsitlusest ei piisa otsustamaks Artur Mihhailov’i süü KarS§ 188 lg.2p.2 järgi. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad otsesed tõendid, mis kinnitaksid Artur Mihhailovi osalust kanepi kasvatamises. Kirill Tšikinjov ja A.J on samuti algusest peale Mihhailovi osalust eitanud ja tunnistanud, et kasvatasid kanepit iseseisvalt. Mitte ühegi DNA ekspertiisiaktiga, millised olid teostatud A.J-ini ja Kirill Tškinjov’i elukohtades, ei ole tuvastatud Artur Mihhailovi osalust. Asjaolu, et Artur Mihhailov’i elukohast võeti ära esemeid, mis võivad viidata kanepi kasvatamisele, et saa olla tõendiks, et kanepi kasvatamine toimus koos Kirill Tšikinjov’i ja A.J’iga. Prokuröri järeldus, tõendamaks Artur Mihhailov’i osalust kanepi kasvatamises oli selline, et käesoleva kriminaalasja raames leitud kanepikasvatustel oli liiga palju ühiseid jooni selleks, et pidada ühesuguste esemete kasutamist juhuslikuks ja ei ole eluliselt usutav, et teineteisele tundmatute isikute kanepikasvatustes on lisaks ühesuguste lampide, radiaatorite, ventilaatorite jms kasutamisele täielik kokkulangevus isegi ühesuguste Watzar ning lillepiltidega veepritside kasutamises. Kohtu hinnangul tuleb seda siiski pidada pelgalt üheks võimalikuks versiooniks. Samamoodi on ka ümberlükkamatu asjaolu, et käesoleleval ajal on kõigis tehnikapoodides müügil sarnaseid radiaatoreid, õhuniisuteid jm. tehnikat ja
ei saa välistada, et Kirill Tšikinjov ja A.J juhislikult analoogiliselt sarnaseid asju ostsid. Kui prokuröri hinnangul kanepi kasvatamiseks vajalikud tehnilised vahendid muretses Artur Mihhailov, siis jääb kohtul arusaamatuks, miks ei leitud A.J’i ja Tšikinjov’i elukohast Mihhailov’i DNA-d. Iseenesest jääb ka kohtul kõrvaldamata kahtlus, kas Artur Mihhailov tegeles kanepi kasvatamisega või ei. Võib ju ka eeldada, arvestades tema kodust ära võetud asitõendeid, et kasvatamine aset võis leida. Kuid puuduvad tõendid selle kohta, et nimetatud tegevus oleks aset leidnud koos A.J’i ja Kirill Tšikinjov’ga. Samuti ei saa asjakohaseks lugeda järeldust, et Mihhailovi autost leitud kindad ja tubakott viitaksid tema aktiivsele tegevusele kanepi kasvatamises. Kohus ei saa ümber lükata Mihhailovi selgitust, et aitas A.J’i prügi äravedamisel, samuti ei tõenda veel iseenesest töökinnaste olemasolu autos, et neid oleks kasutatud konkreetselt kanepi kasvatamisel. Nendest asjaoludest tekitatud kõrvaldamata kahtlused välistavad Artur Mihhailov’i süüstavate muude tõendite puudumisel süütuse presumptsiooni põhimõttest tulenevalt süüdistatava süüdimõistmise. Eeltoodust tulenevalt kuulub ka A.J ’i ja Kirill Tšikinjov’i tegevus kvalifitseerimisele KarS§ 188 lg.1 järgi. Selliselt ei ole süüdistatavad oma süüd ka mitte kunagi eitanud. On tuvastamist leidnud, et 23.01.2008. Harkus, aadressil xxx kahtlustatavana kuriteos kinni Kirill Tšikinjov, kelle kinnipidamise järel teostati läbiotsimine tema samas asuvas elukohas (I kd, tl. 82-86). Tulenevalt läbiotsimisprotokollile oli elumaja garaaž jagatud kaheks osas, milledest ühes kasvasid 76 ca 4-8 cm pikkust kanepitaime; teises ruumis aga 66 ca 70 cm kõrgust kanepitaime. Samuti leiti läbiotsimisel kanepikasvatuse rajamiseks vajalikud elektriseadmed: lambid „idman Philips", 5 kaherealist pirnidega lampi mõõtmetega 125x43 cm, 3 lampi mõõtmetega 32x40 cm, üks lamp mõõtmetega 41x40 cm ja lamp mõõtmetega 51x41 cm. Samuti asusid kanepi kasvatamiseks kohandatud ruumides õhuniisutid „Boneco", ventilaatorid Elexy fan, hüdrotermomeeter, termomeetrid, radiaatorid kirjadega „Ceatronic" ja „lexa" (milledest ühe küljes oli elektriline taimer), erinevad lillepotialused, plastikust potid, erinevad väetised, ilma pirnita lamp, veepritsid, lõiketangid, kühvlid jms esemed, mis on tavaliselt iseloomulikud taimede kasvatamisele. Antud esemeid on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollis (I kd, tl. 31-36). Nimetatud kanepikasvatust on fotografeeritud toimiku 1. köite lehekülgedel 78-80. Tulenevalt narkootilise aine ekspertiisiaktist nr AN-158-08/579 (kd.1, tl. 139-141), leiti kokku 142 kanepitaime (kuivmass 1151 grammi), kõik kanepitaimed sisaldasid üle 0,2% THC-d. Põllumajandusliku kanepi THC sisaldus on alla 0,2% ning sellist THC protsendilist sisaldust ületavad kanepitaimed ning nende saadused kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Lähtudes kriminaalasja materjalide hulgas olevast DNA ekspertiisiaktist nr GE-0196-08/0576 (kd.1, tl. 145-152) ei saa leitud esemete hulgas olnud klaasipesuvedeliku sangalt ning plastikpudeli Pokon korgilt võetud proovidest välistada Kirill Tšikinjovi DNA leidumist nende pudelite hulgast. Kirill Tšikinjov ise tunnistas kohtuistungil, et oli teadlik tema elukohas asuvast kanepikasvatusest ning hoolitses pidevalt kasvatuses olnud taimede eest. Kuivõrd Kirill Tšikinjov oli joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist tulenevalt tarvitanud kanepit, on tõendatud tema kokkupuuted narkootilise aine kanepiga. Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et Kirill Tšikinjovi elukohta oli rajatud ebaseaduslik kanepikasvatus ning seega vastutab Kirill Tšikinjov eraldiseisvana KarS §188 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest. Samuti on tuvastamist leidnud, et 23.01.2008. a peeti Narvas, aadressil xxx juures kahtlustatavana kuriteos kinni A.J. (kd.2, tl. 32-33) Vastavalt avaldatud läbiotsimisprotokollile (kd,2, tl. 7-10) leiti samal päeval Narvas, aadressil xxx teostatud läbiotsimisel nimetatud majast kanepikasvatus. Tulenevalt läbiotsimisprotokollist kasvasid maja keldris tagumises toas 44 kanepitaime; keldris asuvast teisest - parempoolsest ruumist - leiti aga kokku 94 kanepitaime. Samuti leiti keldri trepi kõrvalt 41 plastiktopsi, milledes kõigis olid kuivanud taimed. Lisaks kanepitaimedele leiti ja võeti läbiotsimisel ära väetisekott, töökindad, elektrilised taimerid, õhuniisuti Boneco, kaks ventilaatorit ja neli veepritsi. Tulenevalt läbiotsimisprotokollile rippusid lambid ka maja tagatoas ning maja teisel korrusel, samuti leiti maja teiselt korruselt 60 mullajälgedega lillepotti. Nimetatud kanepikasvatust on fotografeeritud toimiku 2. köite lehekülgedel 3-5. Tulenevalt
narkootilise aine ekspertiisiaktist nr AN-157-08/577 (kd,2, tl. 50-52) leiti kokku 179 kanepitaime kuivmass 968,8 grammi, kõik kanepitaimed sisaldasid üle 0,2% THC-d. Põllumajandusliku kanepi THC sisaldus on alla 0,2% ning sellist THC protsendilist sisaldust ületavad kanepitaimed ning nende saadused kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Lähtudes kriminaalasja materjalide hulgas olevast DNA ekspertiisiaktist nr GE-0196-08/0576 (kd,1, tl. 145-152) ei saa leitud esemete hulgas olnud pihustiga pudelilt, taimeritelt ja näpitsatelt võetud proovidest välistada A.J-iDNA leidumist. A.J-itunnistas kohtuistungil, et oli teadlik tema elukohas asuvast kanepikasvatusest ning hoolitses pidevalt kasvatuses olnud taimede eest. Kuivõrd A.J oli joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist tulenevalt tarvitanud kanepit, on tõendatud tema kokkupuuted narkootilise aine kanepiga. Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et A.J ́i elukohta oli rajatud ebaseaduslik kanepikasvatus ning seega vastutab ka tema eraldiseisvana KarS §188 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest. Samuti on tõendamist leidnud Artur Mihhailov’i süüd KarS§ 184 lg.2 p.1 järgi. Tulenevalt eelviidatud A. Mihhailovi elukoha läbiotsimisprotokollist leiti Artur Mihhailovi elukohast rohelist taimset puru, mis vastavalt AN-159-08/581 (kd.1, tl. 70-72) on 327,94 grammi marihuaanat. Marihuaana on kanepisaadus, mis kuulub sotsiaalministri narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Artur Mihhailov ei eita, et narkootiline aine kuulus tõepoolest talle. Arvestades eksperdi arvamust selle osas, et kuivavad taimeosad tervikuna on narkootiline aine marihuaana, tuleb kõrvale jätta Artur Mihhailovi väited selle kohta, et marihuaanat leiti tema elukohast oluliselt väiksemas koguses. Kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud asjaolu, et Kirill Tšikinjov ja A.J olnuksid seotud Artur Mihhailovi poolt marihuaana valmistamisega kanepitaimedest ning seega vastutab Artur Mihhailov eraldiseisvana sellises koguses marihuaana hoidmise eest KarS §184 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemise eest. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus loeb kergendavaks asjaoluks süüdistatavate puhtsüdamliku kahetsuse. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kirill Tšikinjov ja A.J on varem kohtulikult karistamata, Artur Mihhailov on varem karistatud rahalise karistusega KarS§ 418 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. KarS§ 56 lg.2 sätestab, et vangistuse tohib mõista üksnes äärmise abinõuna siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemaliigilise karistusega. Võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest kujutab endast eripreventiivset prognoosi, mida tuleb arvestada karistuse liigi ja määra valikul. Prokurör taotles süüdistatavate karistamist vangistusega, lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja nimelt tuleb süüdistatavatele ette heidetud kuritegude toimepanemise osas võtta arvesse asjaolu, et suureulatuslik kanepi kasvatamine on esimene aste teekonnas, mille läbi jõuab narkootiline aine kanep lõpuks tänavamüüki. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatavatele karistuse mõistmine peaks olema hoiatuseks ka teistele isikutele, kes sellises mahus kanepikasvatamisele mõelnud on. Antud juhul juhib kohus tähelepanu asjaolule, et KarS on loobunud negatiivsest ehk hirmutamispreventsioonist. ( vrd. KrK§ 20 lg.2), mis seisneb konkreetse isiku karistamisega teistele isikutele hirmutava toime avaldamises. Samuti ei leidu kriminaalasjas ühtegi tõendit, et kanepi kasvatamine ja hoidmine oleks süüdistatavate poolt toimunud eesmärgiga saada sellest tulu narkootikumide edasise müügiga, vastupidi, sellekohast tegu pole neile süüks arvatudki. Käesolevaks ajaks on süüdistatavad vahi all viibinud ligikaudu 11 kuud. Nii Artur Mihhailov, Kirill Tšikinjov kui A.J kinnitasid, et vahi all oldud aja jooksul on nad oma eksimusest aru saanud ja oma tegu ka siiralt kahetsenud. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavate karistuse eripreventiivne eesmärk on saavutatav isikute tingimisi vabastamisega vangistusest. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul otstarbekas anda süüdistatavatele võimalus tõestada nende poolt antud
kinnitust asuda elama seaduskuulekalt, asuda tööle ning hüvitada kriminaalmenetluskulud ning õiguskuuleka käitumise tagamiseks tuleb nad allutada pikemajalisele käitumiskontrollile. Kohus juhindub KrMS §§ 311- 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik
Ellen Eimla Rahvakohtunikud
Siiri Gelkova
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.