Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon S.H süüdistatakse selles, et tema 02.09.2008. a kella 21.00 paiku, viibides Tartus Anne 65 asuva Descartes Lütseumi juures, lükkas isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus A.A. korduvalt kätega vastu kannatanu õlgu, misjärel võttis maast õllepudeli, mille lõi vastu majaseina katki ja seejärel lõi katkise õllepudeliga korduvalt kannatanule keha piirkonda, mille tagajärjel rebenes kannatanul seljas olnud jope, pluus ja T-särk ning millise löögi tagajärjel S.H põhjustas A.A. füüsilist valu ja rindkere eesseina lõikehaava. Sellega pani S.H toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. teise inimese tervise kahjustamise. Kokkulepe KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.H karistuseks 9 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel taotleb prokurör S.H-le mõistetud 9 kuu pikkuse vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 540 tundi ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 1 aasta ja 8 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab S.H järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Kannatanu A.A. poolt on esitatud tsiviilhagi summas 2500 krooni. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et S.H, tema kaitsja ja prokuröri abi on sõlminud kokkuleppe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. S.H on sõlminud kokkuleppe oma tegeliku tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.H süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kuivõrd KrMS ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. S.H tegevuse – katkise õllepudeliga kannatanule kehapiirkonda löömine – tulemusena tekkis A.A. kahju summas 2500 krooni. S.H poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 179 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuupalga alammääraks 4 350 krooni. Seega on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuludeks muuhulgas ka määratud kaitsjale makstud tasu, milleks on kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 991.20 krooni ja kohtumenetluses 147.50 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu mõistab kohus eelnimetatud menetluskulud välja S.H-lt.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.