Kriminaalasi nr 1-08-13173
18.12.2008.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik Piret Liivo rahvakohtunikud Inga Maimik ja Inge Lusti sekretär Ave Mõistlik juuresolekul prokurör Saskia Kask ja kaitsja Leelo Viil osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinna linnas üldmenetlus korras kriminaalasja Sven-Erik O.Z, isikukood xxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, ei tööta, elukoht xxx, viibib Vanglas, varem kohtulikult karistatud 7-l korral, viimati 12.09.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS§ 202 lg.2p.2 järgi 7 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga. süüdistuses KarS § 200 lg.1 järgi Kohus tegi kindlaks: O.Z süüdistatakse selles, et tema, olles narkojoobes, 08.08.2008.a. kella 03.15 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisenes Tallinnas Vabaduse pst. 105A asuvasse ööpäevaringselt avatud AS Naftaal lillekauplusesse „Öövilge”, kus ähvardas kaupluse müüjat LT mängupüstoliga ning nõudis viimaselt raha üleandmist, mida kassas oli 2000.00 krooni. Samaaegselt tiris Sven-eerik O.Z LT leti tagant välja, surus põlvili maha ning lõi rusikatega mitmel korral pea-, näo- ja keha piirkonda. Andmata võimalust kannatanul talle raha üle anda, haaras süüdistatav AS-le Naftaal kuuluvast kassaaparaadist, väärtusega 16 000.00 krooni ning põgenes koos selle ülemise osaga kauplusest. Kassaaparaadi alumine osa koos rahasahtliga jäi aga kauplusesse. Seega O.Z, võttes vägivalda kasutades ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime röövimise ehk KarS§ 200 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil O.Z selgitas, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi täielikult. Kuriteo toimepanemise asjaolusid ta täpsemalt selgitada ei osanud ning põhjendas seda sellega, et oli tarvitanud LSD-d. Peale narkootikumi tarvitamist istus ta Balti Jaamas takso peale, kuid kuhu soovis suunduda, ei mäletanud. Märganud lillepoodi, tekkis tal spontaanne mõte seda röövida, kuigi raha tal enda hinnangul oli. Ta jättis takso ootama ning sisenes poodi. Kaasas oli tal kilekott ning mängupüstol, millega ta vehkima hakkas ning küsis müüjalt raha. Seda, kas müüjal paanikanuppu õnnestus vajutada, O.Z ei mäletanud. Müüja küll kummardus kassaaparaadi
alla, aga mis eesmärgil, ei mäleta. Ta eeldas, et kui müüja oleks paanikanuppu vajutanud, oleks ta lahkunud. Ta haaras kassaaparaadist ning neil tekkis rüselus, kuna müüja proovis teda takistada. Mitu korda ta müüjat lõi, ei mäleta. Kohtuistungil selgitas O.Z, et olles narkootikumide mõju all, pidas ta kassaaparaati pigem enda omaks ning üritas seda kaitsta. Koos aparaadiga lahkus ta poest, kuid õues sai aru, mis oli toimunud ning viskas aparaadi minema. Kas seal raha sees oli, ei mäleta. Kogu sellisele käitumisele oli O.Z hinnangut raske anda ning ta korduvalt selgitas, et tegutses iseendale arusaamatult. Ta ei ole kunagi vägivaldne inimene olnud, LSD tarvitas ta tol päeval esmakordselt ning ei olnud selle mõjust oma organismile teadlik. O.Z kahetses väga toimepandut ning vabandas kannatanu ees. Esitatud tsiviilhagide hüvitamisega on süüdistatav nõus. Kannatanuna kohus ülekuulatud LT andis ütlusi selle kohta, et 08.08.2008.a. oli ta tööl lillepoes, kuhu peale kella kolme öösel sisenes süüdistatav ning ilma igasuguse sissejuhatuseta sihtis teda relvaga ning nõudis raha. Rohkem inimesi poes ei olnud. Kannatanu vajutas paanikanuppu, peale mida süüdistatav haaras tal rinnust kinni ning tõmbas poolenisti leti peale. Kannatanul õnnestus ennast haardest vabastada, peale mida haaras süüdistatav ise kassaaparaadi järgi, andmata talle võimalust raha vabatahtlikult loovutada. Samuti peksis ta kannatanut rusikatega näo- ja peapiirkonda kuskil neljal-viiel korral. Täpselt ta ei mäletanud kordade arvu, mäletab ainult, et palus süüdistataval peksmine lõpetada. LT selgitas, et kartis väga oma elu pärast. Relv, millega süüdistatav teda sihtis, oli musta värvi ning tema pidas seda ehtsaks. Kannatanu ütles, et sel hetkel mõtles ta, et süüdistatav tapab ta. Ka temal tekkis veendumus, et süüdistatav võib olla narkootikumide mõju all. Kassas oli kuskil 2000.00 krooni, kuid seda raha süüdistatav ei saanud. Kui O.Z haaras kassaaparaadist, et sellega lahkuda, tuli ära ainult aparaadi ülemine osa. Raha oli aparaadi alumises osas. Mõlemad osad on omavahel ühendatud juhtmetega, kuid ei ole jäigalt seotud. Kannatanu selgitas, et juhtunust pole ta siiani toibunud. Ta küll jätkab tööd müüjana, kuid siiani tabavad teda paanikahood, kui on kaupluses üksi ning siseneb tumedamas riietuses noormees. Haiguslehel viibis ta ühe kuu ning soovib ravimite eest tasutud 400.00 krooni hüvitamist. Kannatanuna kohtus ülekuulatud AS Naftaal esindaja Riina Leht andis ütlusi selle kohta, et temale helistas G4S kuskil kolme-nelja ajal öösel ning teatas, et kaupluses oli toimunud relvastatud kallaletungi katse. Kohale jõudes oli kaupluses LT, kes oli vigastatud ning psüühiliselt endast väljas. Ta nuttis ja värises. Otsa ees oli ta suur muhk ning nina oli katki. T rääkis talle, et kauplusesse sisenes tumedates riietes mees. Käes oli tal kilekott, mille pani lauale. Sel hetkel oli kannatanu uksele seljaga, kui ta ringi keeras, seisis mees revolver käes ning sihtis tema poole. T jõudis vajutada paanikanuppu. Mees tungis talle kallale ning peksis teda. Kassaaparaadi ostuväärtus oli 16 000.00 krooni ning ostetud oli see 1996. või 1997. aastal. Kindlustus hüvitas kahju uue kassaparaadi näol 7000.00 ja 8000.00 krooni vahel, omavastutus oli 3000.00 krooni ning selles osas soovib kannatanu ka tsiviilhagi hüvitamist. Kohus uuris järgnevaid tõendeid:
lillepotid, kassaaparaadi lõhutud ülemine osa, käärid, väike nuga. Leti peal kilekott kirjadega www.cropp.com, kott on rusket värvi. Letil veel viltpliiatsid, šokolaadid, üks plastikpott poolenisti veega täidetud;
kelle sõnade kohaselt oli kella 03.30 paiku sisenenud lilleärisse eesti keelt kõnelev noormees, lühikeste juustega ja tumedas riietuses, umbes 185 cm. Pikk, kes sihtis teda relvataolise esemega ning nõudis raha. Raha tal ei õnnestunud saada ja ta oli lõhkunud kassaaparaadi ning löönud ka müüjale näopiirkonda. LT’el oli vasaku silma kohal paistetus ning röövel oli põgenenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas olevaid ülalloetletud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära kannatanute ütlused, samuti O.Z kohtuistungil antud süüd tunnistavaid ütlused, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on SvenO.Z süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on O.Z käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS 200 lg.1 järgi ettenähtud kuriteona. O.Z ei ole oma süüd nimetatud kuriteo toimepanemises kunagi eitanud. Käesoleval juhul on kohtul nimetatud asjas pigem olulisim küsimus, kuidas karistada O.Z . Karistamise aluseks on isiku süü. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. O.Z pani toime I astme kuriteo, põhjustades oma teoga kannatanule nii psüühilisi kui füüsilisi kannatusi. Olles varem 7-l korral kohtulikult karistatud, pani ta uue teo toime katseajal. Korduvalt on teda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastutust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamliku kahetsuse. Kohtu hinnangul O.Z väide, et tegutses narkootikumude mõju all ja ei saanud seetõttu adekvaatselt oma tegevusest aru, on pigem ennastõigustav ja ei vähenda tema süüd. Tuvastamist on ju leidnud, et süüdistatav sisenes kauplusesse eelnevalt omades relvataolist eset, seega oli tal ka soov seda röövimise eesmärgil kasutada ning kannatanut hirmutada. KarS§ 200 lg.1 näeb sanktsioonina ette üksnes vangistuse kahest kuni kümne aastani. Vangistuse kohaldamine tuleb kõne alla üksnes siis, kui kõik teised karistusliigid on end ammendanud või kui seda nõuavad õiguskorra kaitsmise huvid. Olenemata sellest, et O.Z kahetses toimepandut ning siiralt vabandas kannatanu ees, ei ole kohtu hinnangul süüdistatav endale õiguspäraseid järeldusi teinud. 12.09.2007.a. Harju Maakohtu otsusega ei pööratud mõistetud karistust 7 kuud vangistust täitmisele ning kohus andis O.Z-ile võimaluse tõestada, et on eksimistest aru saanud, jättes vangistuse täitmisele pööramata ning kohaldades 2 aastat katseaega. Kuid riigi poolest usaldust kuritarvitades pani süüdistatav katseajal toime uue ja tunduvalt raskema kuriteo. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et O.Z tuleb karistada vangistusega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §dest 310, 311; 312; 313 kohus Otsustas: Süüdi tunnistada Sven-Erik O.Z KarS § 200 lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.
KarS§ 65 lg.1 lausel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.09.2007.a. mõistetud karistuse 7 kuud vangistust ärakandmata osa võrra, s.o. 6 kuud ja 5 päeva ning mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda KarS§ 68 lg.1 alusel 19.08.2008.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista O.Z-ilt tsiviilhagid:
Inge Lusti
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.