1-08-13412\4 - Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja - lahend.ee

nimetatud kohtumääruse kätte saanud 08.04.2008, mida tõendab tema allkiri kohtumäärusel. Määrus jõustus 18.04.2008. Seega, ennetähtaegse vabanemise võimaluse taasavanemine 18.10.2008. Kinnipidamisasutusest Deniss Veressovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on põhiharidus. Murru vanglas õppis tisleri ametis. Kinnipeetava sõnul on ta ainult ametlikult töötanud ja töökogemust on umbes 3 aastat. Viimati töötas umbes 10 kuud tööpingitöölisena mööblifirmas. Vabanedes kindlat töökohta ei ole. Hetkel töötab Viru Vanglas koristajana. Enne töökoha saamist toetas kinnipeetavat tema ema. Kinnipeetava sõnul on tal palju tuttavaid, kes on kriminaalkorras karistatud. Kangemat alkoholi tarvitas kuni 3 korda kuus. Kinnipeetav mõistab enda alkoholiprobleemi. Kinnipeetava sõnul on ta tarvitanud nii amfetamiini kui ka heroiini mõned korrad. Ennast sõltuvaks ei pea ning seetõttu ei näe ka motivatsiooni vabaneda. Kinnipeetav on emotsionaalselt rahulik, heatujuline, mina-pilt on adekvaatne. Tavaolukorras kontrollib edukalt oma emotsioone, kuid alkoholi mõju all võib käituda mõtlematult ja impulsiivselt, hoolimata võimalikest negatiivsetest tagajärgedest. Sooritatud kuriteod viitavad minevikus isiku impulsiivsele käitumisele ja kehvale enesekontrollivõimele. Mõtlemist ja käitumist mõjutas seejuures ka alkoholi liigne pruukimine. Keerulistes elulistes situatsioonides kinnipeetav ei suuda alati mõista probleemi ja leida vajalik meetod selle lahendamiseks. Teadvustab oma riske ja on motiveeritud neist hoiduma. Tema puhul on ohustatud nii tuttavad kui ka võõrad mees- ja naiskodanikud. Oht seisneb röövimises või raskete kehavigastuste tekitamises või avaliku korra raskes rikkumises. Oht on kõige tõenäolisem alkoholijoobes olles. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et Deniss Veressovi on otstarbekohane vabastada tingimisi enne tähtaega vanglast. Tema karistuse lõpp on 24.05.2010. Katseaja jooksul tal on olemas võimalus alustada uut elu, muuta oma elustiili ja eluviisi paremuse poole kriminaalhooldusametniku kontrolli all. Varem isik ei olnud karistatud tingimisi allutamisega käitumiskontrollile. Deniss Veressov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Süüdimõistetu tunnistab ise, et riskid on olemas. Ta on varem tarvitanud narkootikume ja oli kriminaalkorras karistatud narkokuriteo eest. Garanteeritud töökohta tal tõesti ei ole, sest kus praegu võib niisaama tööd saada, enne tööle võtmist tahab tööandja vestluse läbi viia ja tulevase töövõtja kohta rohkem info saada. Kindlasti võib ta ennast võtta arvele Tööturuametis. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist, kuna Deniss Veressov on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kuriteod on rasked isikuvastased, kannatada said kaks inimest, toime pandud noaga. Positiivseks momendiks peab prokurör seda, et süüdimõistetu arutlused on olukorrale adekvaatsed, ta ei anna tühjaid lubadusi. Vangistuse ajal on kohaldatud 3 distsiplinaarkaristust, viimane aastal 2007, kuid see ei olnud eriti tõsine. Süüdimõistetu ei olnud kaasatud sotsiaalabiprogrammidele. Kokkuvõtlikult, süüdimõistetult tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskud on üsna suured. Tema ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Deniss Veressov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Deniss Veressovi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2(4)

Süüdimõistetu on neljal korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest, vangistuses viibib kolmandat korda. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-6) nähtub, Deniss Veressov on varem toime pannud kuritegusid nii võimuesindaja suhtes, isikuvastaseid kui ka varavastaseid. Narva Linnakohtu 29.01.1996 kohtuotsusega karistati teda KrK § 184 lg 2 ja § 140 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotusega 1 aasta katseajaga 2 aastat. Narva Linnakohtu 24.01.1997 kohtuotsusega karistati teda röövimise eest vabadusekaotusega 3 aastat. Sama kohtu 08.07.2002 kohtuotsusega karistati teda varguse ja narkootilise aine väikeses koguses omandamise eest vabadusekaotusega 3 kuud. Vabanedes vangistusest 26.07.2002, pani toime uue esimese astme isikuvastase kuriteo mai 2005. Kohtuotsuse tõlkest (lk 7-9) on näha, et tegemist on raske isikuvastase kuriteoga (2 episoodi), millega tekitati kannatanute elule ohtlikuid tervisekahjustusi. Seega võib järeldada, et karistus ei ole Deniss Veressovi suhtes oma eesmärki täitnud. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 5-6) on näha, et Deniss Veressovi on väärteokorras karistatud 22.09.2002 avaliku korra rikkumise eest rahatrahviga 300 krooni. See näitab, et Deniss Veressovi käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga. Vanglas viibides ei ole Deniss Veressov käitumine laitmatu olnud. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et süüdistatavat on vangistuse ajal 3 korral karistatud distsiplinaarkorras, nendest 2 on toimepandud 2003 ja 2005 ning viimane mais 2007, mille kohaselt karistati D.Veressovi noomitusega, selle eest, et ta ei kandnud sööklast väljudes nimesilti nähtaval kohal. Seega on näha, et süüdistatav vanglas viibides ei ole oma käitumist kontrolli all alati hoidnud. Vangistatu käitumine on ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus ( Riigikohtu lahend 3-1-1-96-06, p 8.1). Positiivseks tuleb tunnistada seda, et Deniss Veressov töötab alates 08.05.2008 vanglas koristajana. Tal on isiksusttõendav dokument ID-kaart kehtivusega 20.03.2009. Vabanedes on Deniss Veressovil kindel elukoht ema juures xxx ja lähedaste (ema) toetus. Kriminaalhooldusametniku ettekandest (lk 4-5) ja emaga vestluslehest on näha, et pereliikmed on küll valmis toetama Deniss Veressovi materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes ei ole Deniss Veressovil kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekuallikat. Mõistlikuks tuleb tunnistada süüdimõistetu öeldut, et reaalne on enda Tööturul arvele võtmine. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu karistusaja lõpuni on jäänud 1 aasta 5 kuud. Arvestades Deniss Veressovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskud ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Deniss Veressovi temale Narva Linnakohtu 11.02.2004 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.