1-08-12816\4 - Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja - lahend.ee

8.Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.10.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Marek Skatškovi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Marek Skatškov on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 19.06.2007 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 392 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 3 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel hakati karistuse kandmise aja algust lugeda alates Marek Skatškovi kahtlustatavana kinnipidamisest ,s.o 13.10.2006. Karistuse kandmise algus 13.10.2006 ja lõpp 13.08.2010. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.09.2008. Kinnipidamisasutusest süüdimõistetu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu kavatseb peale vabanemist asuda elama üksi täditütrele kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Lõpetas 10 klassi, 11 klass jäi pooleli seoses ärasõiduga Indiasse. Tartu Vanglas omandas tisleri eriala. Soovib omandada jooga treeneri kutseoskused. Kuus aastat töötas kinnipeetav Indias rentis sõbraga baari. On töötanud Hollandis ja Ungaris tislerina. Vabanedes on töökoht OÜ xxx. Tartu Vanglas töötas majandustöödel koristajana. Viru Vanglas töötab abitöölisena köögis. Majanduslikult on toimetulev. Tasumata võlanõudeid on kinnipeetava sõnul umbes 25 000 krooni. Suhtlusringkonda kuuluvad inimesed on seadusekuulekad ning toetavad positiivseid muutusi tema elustiilis ja mõtteviisis. Kanepi suitsetamist alustas 19-aastaselt. Hiljem hakkas tarvitama LCD. Kinnipeetava sõnul ta enam tarbida ei soovi. Tartu Vanglas läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Pooleli jäi „Hingamisteraapia“ treeningud seoses ületoomisega Viru Vanglasse. Kinnipeetav hindab oma käitumist halvaks. Vangis viibitud ajal on teinud käitumisest vajalikud järeldused. Soovib edaspidi elada seadustega pahuksisse minemata. Kriminaalhoolduses pole viibinud kuid leiab, et see on vajalik. Karistuse kandmise ajal ei ole kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud. Vanglas ei ole esinenud probleeme narkootiliste ja alkohoolsete ainete tarvitamisega. Riske aitab maandada sotsiaaltöötaja või psühholoogi individuaalnõustamine, püsiva elukoha leidmine. 2(4)

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla põhjendatud ning vabaduses on täidetud kõik tingimused süüdimõistetu vabanemiseks elektroonilise järelvalve alla. Süüdimõistetul on vabaduses olemas lähedaste toetus, kindel elukoht ning võimalus tööle asuda. Ametniku hinnangul aitaks käitumiskontroll kinnistada noormehes vangistuse ajal toimunud positiivseid muutusi. Elektoonilise järelevalve pikkuseks võiks olla 3 kuud. Marek Skatškov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalvega, milleks on ta andnud kirjaliku nõusoleku ( isiklik toimik lk 57). Süüdimõistetu selgitas kohtuistungil, et ta kavatseb peale võimalikku vabanemist elama minna tädi korterisse. Tööd saab firmas OÜ xxx, töökoht on xxx. Ta on nõus hüvitama kohtukulud ja samuti peab õigeks ja vajalikuks käia psühholoogi juures, sest ta on varem proovinud narkootikume. Kaitsja leiadis, et tema kaitsealuse suhtes on olemas kõik tingimused ennetähtaegse vabastamiseks. Ta on esimest korda vangistuses ja talle mõistetud karistus oli niigi piisavalt karm. Tema kaitsealine on oma käitumisega vanglas näidanud, et teda võib usaldada, ta võib alustada seadusekuulekat elu. Prokuröri hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuse määramisega. Kinnipeetaval vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ja lähedaste toetus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et Marek Skatškov võib elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on esimest korda kriminaalkorras karistatud, nimelt esimese astme narkokuriteo eest. Reaalset vanglakaristust kannab samuti esimest korda. Enne vangistusee minekut ei olnud süüdimõistetu karistatud kriminaal- ega väärteokorras. Kuriteo toimepanemise ajavahemikuks on kohtuotsusega tuvastatud 2006 juulikuu kuni 13.10.2006, mida võib lugeda pikaajaliseks kuritegelikuks tegevuseks. Samuti kohtuotsusest nähtub, et tegemist on grupilise kuriteoga Kohtuotsuse koopiast (lk 11-24) nähtub, et Marek Statškovi kinnipidamisel leiti ja võeti ära 182 LSD (lüseriinhappe dietüülamiid) marki. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine enne vangistuse minekut oli üldiselt seadusekuulekas, välja arvatud toimepandud kuritegu. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud korrektne. Vanglast iseloomustatakse süüdimõistetut positiivselt, tema käitumine on olnud režiimikuulekas, distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Süüdimõistetu töötab Viru Vanglas sööklas, Tartu Vanglas töötas majandustöödel koristajana. Tartu Vanglas läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Pooleli jäi „Hingamisteraapia“ treeningud seoses ületoomisega Viru Vanglasse. Vangistuse ajal omandas tisleri eriala. Reaalsest vangistusest on ära kandnud 2 aastat 2 kuud 3 päeva. Marek Skatškov on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse M. Skatškovi positiivselt. 3(4)

Asja materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu suhtes karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – ta on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud, oma käitumisega on näidanud, et soovib ja suudab olla hõivatud kasuliku tegevusega. Kohus leiab, et 2 aastat 2 kuud on piisav vangistuse aeg, et mõjutada esimest korda vangistusse sattunud isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetul on kehtiv isikusttõendav dokument isikutunnistus kehtivusega kuni 2014. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist võib süüdimõistetu asuda tädile kuuluvasse ühetoalisesse korterisse aadressil xxx. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, korteri omanik H. O. on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 9-10). Kohtule on esitatud andmed, et süüdimõistetule garanteeritakse peale vabanemist kindel töökoht OÜ xxx (lk 5). Kohus leiab, et käesoleval juhul isiku käitumine enne vangistust, vangistuse ajal, tema väljavaated tulevikku, lähedaste toetus, tema võimalused tööturul kaaluvad üle isiku toimepandud kuriteo raskust ja ohtlikkust. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla toetavad ka kriminaalhooldaja ja prokurör. Süüdimõistetu on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu temale Tartu Maakohtu 19.06.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga ja kolmekuulise elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks tuleb süüdimõistetul täita katseajal KarS § 75 lg 1 p 1-5 ja § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustusi, samuti täiendavad süüdimõistetu endale võetud kohutused.