Kohtulahend

Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 8. detsembril 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule, 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 19. augusti 2008.a. otsusega tunnistati G.A süüdi KarS § 239 järgi ja karistati 1 a. ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis KarS § 74 lg.1 alusel jäeti tingimis kohaldamata, 18 kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. G.A tunnistati süüdi selles, et tema, 26.aprillil 2007.a., Tallinnas, massilisest korratusest osa võttes, loopis kividega avaliku korra kaitsel teenistusülesandeid täitvaid polisteiametnikke ning Endla ja Toompuiestee ristmikul asuvat Kaitsepolitseiameti hoonet, põhjustas vähemalt hoone ühe akna klaasi purunemise.

Tegude toimepanemisel oli süüdistatav üks korratusi põhjustanud massi liige, kasutas olukorda ära ja oli võimalikult raskest tagajärjest huvitatud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane, kuna polnud kooskõlas Põhiseaduses sätestatud õiguste ja kohustustega. Põhjendamatu on süüdistatava väide protesteerimisest kuriteo vastu, sest pole teda millist seadust süüdistatav järgis ja kaitses, kui põhjustas kahju korrakaitsetöötajatele ja nende asutuse varale. Põhiseaduse § 41 annab õiguse jääda truuks oma arvamusele ja veendumusele, kuid sellega ei saa õigusrikkumist vabandada. Põhiseaduse § 25 järgi on igaühel õigus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele. Seetõttu taotletakse apellatsiooni rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata jätmist. Ringkonnakohtu istungil kaitsja ja süüdistatav toetasid apellatsiooni täies ulatuses. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja taotles selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus konstanteerib, et apellatsioonimenetluse aluseks on advokaat O. Ladva esitatud apellatsioon, sest süüdistatav G.A apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule pole edastatud. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, peab vajalikuks märkida, et KrMS § 68 lg.1 ja § 331 lg.1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatva suhtes ainult süüdistusakti järgi ning esitatud apellatsiooni piires. Kuna ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis ei vaidlustata esimese astme kohtu otsust süüdistatava A. Achklasovi õigeksmõistmises temale süüdistusakti järgi 27. aprillil 2007.a. inkrimineeritud tegudes, siis pole need süüdistatava teod apellatsioonimenetluses kohtuliku arutamise esemeks. Süüdistusakti järgi süüdistatakse G.A 26. aprillil 2007.a., kõikvõimalikest kohtadest korjatud kivide politseinike ja Kaitsepolitsiameti hoone pihta heitmises ja Kaitsepolitseiameti hoonel vähemalt üha akna klaasi purunemise põhjustamises. Ringkonnakohus on seisukohal, et kõik KrMS § 63 loetletud tõendid, milliste saamisel on järgitud menelusseadustikus ettenähtud korda, on tõenduseseme asjaolude tuvastamiseks kõlbulikud. Seetõttu hindab ringkonnakohus käesolevas kriminaalasjas teiste tõenditega kogumis ka süüdistatava A. Asckasovi poolt maakohtus antud ja protokollitud ütlusi . Süüdistatav G.A on kohtus antud ütlustes kinnitanud, et visaks kolm kivi Kaitsepolitseiameti hoone pihta ja üks tabas aknaklaasi. Klaasis oli auk, kas selle tekitas tema visatud kivi või tekkis see teiste inimeste heidetud kividest, seda süüdistatav G.A öelda ei osanud ( kohtuistungi protokoll III kd., tl. 15, 17 ). Kohtumenetluse poolte vahel pole vaidlust selles, et kohtuistungil avaldatud valvekaamerate salvestiste vaatlusprotokollide ja nende CD-l jäädvustustega on tõendatud, et süüdistatav G.A viibis massilisi korratusi põhjustanud isikute hulgas ja kive loopis. Ringkonnakohtu seisukohalt kummutavad need tõendid kogumis kaitsja apellatsiooni väite, nagu poleks kohtus tõendamist leidnud süüdistatava G.A poolt kivi Kaitsepolitseiameti hoone aknasse visakmine ja ühe akna klaasi purunemise põhjustamine. Süüdistusakti järgi on süüdistatavale ette heidetud Kaitsepolitsiehoone maja vähemalt ühe akna klaasi purunemise põhjustmist. Samuti on vaieldamatult tõendatud süüdistatva G.A poolt Kaitsepoliteiameti hoone ühte aknasse kivi heitmine, mille klaas 26. aprilli 2007.a. massikorratuste ajal purustati.

Tõendeid, mis vailedamatult kinnitaksid süüdistatava G.A poolt Kaitsepolisteiameti hoone 21 akna klaaside ja kahe valvekaamera purunemise põhjustamist, maakohtule ega ringkonnakohtule esitatud ei ole. Ringkonnakohtu hinnagul pole peale süüdistatava G.A ütluste, muid tõendeid süüdistatava poolt kokku korjatud ning Kaitsepolitseiameti hoone pihta visatud kivide hulgast. Ilmselge asjaoluna ei vaja tõendamist, et süüdistatava G.A poolt Kaitsepolitseiameti hoone pihta lennutatud kolme kiviga pole võimalik purustada kahekümmne ühe akna klaasisid ja kahte valvekaamerat. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus pole riiklikku süüdistust esindav prokurör KrMS § 268 lg.2 korras G.A-le esitatud süüdistust täiendanud või oluliselt muutnud osas, millega G.A oleks süüdistatatud Kaitsepolitseiameti hoone pihta heidetud kividega kahekümne ühe akna klaaside ja kahe valvekaamera purustamises. Puuduvad ka tõendid selles, et süüdistatav G.A valitsenuks teiste isikute tegusid massilise korratuse ajal Kaitsepolitsei hoone akende ja jälgimisseadmete purustamisel. Valvekaamerate salvestiste vaatlusprotokollist nähtub, et tänavalt korjatud kive ja muid asju loopisid mitmed tuvastamata isikud, kuid ei nähtu, et nende tegusid innustas, juhtis ja valitses süüdistatav G.A oma sõnade või tegudega. Kaitsepoliteiameti poolt esitatud tsiviilhagist nähtub, et 154 532 krooni ja 45 sendi suurune tsiviilhagi moodustus: Endla tn. 2 hoone 21 akna klaaspaketide ja nende paigaldamise maksumusest , purustatud klaasidega aknaavade ajutise katmise kuludest; 4 ribikardina maksumusest; 1 pöörd- ja 1 fikseeritud valvekaamera asendamise kuludest ja kasutuskõlbmatuks muudetud 2 tulekustusi maksumusest. VÕS § 127 lg.4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui see asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Ringkonnakohus asub seisukohale, et tõendatud on süüdistatav G.A süü 26. aprillil 2007.a. massirahutustest osavõtu ajal Kaitsepolitseiameti Endla tn.2 hoone ühe akna klaasi kiviga purustamises ning selle teoga on Kaitsepolitsiametile põhjustatud VÕS § 128 lg.-s 3 täheldatud otsene varaline kahju, mis tuleb süüdistatavalt G.A-lt välja mõista. Teiste isikute tegudega, mida süüdistatav oma tahtega ei valitsenud, põhjustatud kahju heastamise kohustuse asetamine süüdistatavale G.A-le, pole põhjendatud. Kaitsepolitseiameti tsiviilhagi avaldusest nähtub, et Endla tn. 2 hoone kahekümne ühe puustatud akna avade katmise kulud olid 1645 kr.ja 50 senti. Kahekümne ühe akna klaaspakettide maksumus ja nende paigaldamise kulud 56 994 kr.. Jagades eelnimetatud kulud kahekümne akna vahel saame ühe akna ava katmise maksumuseks 78 kr. ja 36 senti ning ühe akna klaasimise maksumuseks 2714 kr. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb VÕS § 132 lg.3 alusel süüdistatavalt G.A-lt välja mõista Kaitsepolitsiameti Endla tn. 2 hoone ühe purustatud aknaklaasi ava katmise ja klaasimisega soetud kulud, kokku summas 2792 kr. ja 30 senti, ning selles ulatuses Kaitsepolitseiameti tsiviilhagi rahuldada. Kuna kuriteoga põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks välja mõistetud summa pole suur, siis VÕS § 136 lg.1 alusel tuleb see hüvitada ühekordselt makstava rahasummana. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni ja süüdistatava G.A väidetega, nagu võiks süüdistatava isiklikud veendumused õigustada purustamist massilises korratuse ajal ja selle teo karistatavuse välistada. Põhiseaduse § 19 kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Tunnistades süüdistatava G.A õigust jääda oma veendumuse ja arusaama juurde sõjas hukkunud sõdurite mälestuse ja nende säilmete ümbermatmise kohta, ei saa nõustuda süüdistatava G.A tegudega, mida ta kasutas 26. aprillil 2007.a. oma seisukoha väljendamiseks.

Põhiseaduse § 41 järgi on igaühel õigus jääda truuks oma arvamusele ja veendumisele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Veendumusega ei saa vabandada õiguserikkumist. Inimese üldise käitumistava, teiste inimeste õiguste ja vabaduste austamisega ja arvestamisega ning avalikku rahu ja õiguskorda tagavate õigusnormide järgimisega pole kooskõlas ei massilised korratused ega võõra vara purustamine. Selle mõistmine on võimlik üldpopulatsiooni keskmise inimese teadmiste ja süüdistatava G.A elukogemuse pinnal. Ainetud on süüdistatava G.A poolt ringkonnakohtus esitatud väited, nagu oleks ta oma tegude tähenduses eksinud seetõttu, et politsei ei hoiatanud teda võimaliku seaduserikkumise toimepanemise eest ega veenud teda loobuma oma arvamuse väljendamisest. Politseiasutus ei võinud sundida süüdistatavat G.A oma veendumusi või arvamust muutma, sest kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele. Samuti on Põhiseadus § 47 kohaselt kõigil õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada ning seda õigust võib piirata vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras riikliku julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse,liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjateohutuse tagamiseks ning nakkushaiguste leviku tõkestamiseks. Kodanikuühiskonnale ja õigusriigile omased põhimõtted eeldatavad kogukonna liikmetelt üldistest huvides kehtestatud seaduste tundmist ja järgimist. Seda hoolsuskohustust ei saa inimestelt ära võtta ja asetada politseiasutusele. Seaduse mittetundmisega ei saa seaduse rikkumist vabandada. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et esimese astme kohtus kontrollitud tõendite kogumiga on tõendatud süüdistatava G.A poolt toimepandud teo õigusvastasus, tema süü karistatava teo toimepanemises ning antud sellele õigi juriidiline kvalifikatsioon KarS § 239 järgi. Karistuse mõistmisel on maakohus juhindunud KarS § 56 sätestatud alusest. Süüdistatava G.A karistust kergendava asjaoluna on maakohus arvestanud süü tunnistamist Kaitsepolitsieameti hoone ühe akna purustamises. Karistust raskendavaid asjaolusid pole tuvastanud maakohus ega ole neid selgunud ringkonnakohtu istungil. Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsiooni väide, nagu oleks karistuse mõistmisel jäänud maakohtu tähelepanuta süüdistataval G.A varasemate karistuste puudumine ning põhjendamata tähtajalise vangistusega karistamine. Harju Maakohtu 19. augusti 2008.a. otsuse põhiosa järgi on maakohus õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes pidanud vajalikuks vangistusega karistamist. Mõistetud tähtajalise vangistuse tingimis kohaldamata jätmist on põhjendatud süüdistatva esmakordse kohtuliku karistamisega. Karistus on mõistetud seaduses sätestatud sanktsiooni alamäära lähedane. Ringkonnakohtu istungil pole selgunud asjaolusid, mis võiksid seda kahtluse alla esimese astme kohtus süüdistatavale G.A-le mõistetud karistuse seaduslikuse ja põhjendatuse. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4; § 338 p.1; § 340 lg.2 p.5 ringkonnakohus tühistab osaliselt Harju Maakohtu 19.augusti 2008.a. otsuse tsiviilhagi osas, millega süüdistatavalt G.A-lt mõisteti välja Kaitsepolitseiameti kasuks 154532 kr. ja 45 sendi suurune summa ning teeb selles osas uue otsuse. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Advokaat O. Ladva apellatsioon rahuldada osaliselt.

I. AMANN

M. AAVA

J. PAAP

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.