Kohtulahend

1(4)

Vabastada Kirill Bobininit käesoleva kohtumääruse jõustumisel.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.09.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kirill Bobinini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kirill Bobinin tunnistati süüdi 07.03.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 arvati karistusaja hulka eelvangistus alates 28.09.2006 ning loeti see päev karistuse kandmise alguse päevaks. Karistuse kandmise algus 28.09.2006 ja lõpp 27.05.2009. Tingimisi ennetähtaeguse vabanemise võimaluse avanemine 08.07.2008. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis Kirill Bobininil, kui 1.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 2/3 karistusaja ärakandmist. See tähtaeg saabus 08.07.2008. ( 28.09.2006 pluss 2/3 karistusajast 1 aasta 9 kuud 10 päeva). Kinnipidamisasutusest Kirill Bobinini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on põhiharidus, eriala omandanud ei ole, ametlikult töötanud ei ole. Enne vangistust töötas mitteametlikult ehitusel. Töötasu on kulutanud ka narkootiliste ainete ostmisele. Enne vangistust elas koos tuttavatega üürikorteris xxx. Vabanedes soovib samale aadressile elama asuda. Kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik. Kinnipeetava vanemad on surnud. Oma sugulastega ei soovi suhelda. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga tuttavad. Kinnipeetava sõnul on tarvitanud 1-2 korda ecstasyt ja viis korda 2006 aastal suitsetanud kanepit. Isik on temperamendilt pikaldane, rahulik. Seesmiselt tundlik, oma impulsse kontrolliv ja emotsionaalselt stabiilne. Enesehinnang on kõrgendatu, enesekindel. Kinnipeetav ei karda midagi, sest 14.aastaselt kaotas vanemad, kui ka vanaema, ent psühholoogilisest tasakaalust pole juhtunu ta välja viinud. Oma kitsas suhtlusringkonnas ei usalda ta igaühte, ka sõpru mitte. Oma vennaga suhelda ei soovi. Vangla märgib ohustatuse kohta, et on oht on kõrge, kui kinnipeetav jätkab narkoainete tarvitamist. Ohustatud on ühiskond. Oht seisneb teiste isikutele varalise kahju tekitamises. Tegemist on kinnipeetavaga, kes pidevalt jälgib soosivaid tegureid. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Kirill Bobinin ei ole valmis tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, sest isik oli kriminaalhoolduse järelevalve all, enne vangistust ametlikult ei töötanud ja tarvitas narkootikume on suur tõenäosus, et kinnipeetav 2(4)

käitub ka edaspidi vastavalt omandatud käitumismustrile ja takistab sellega kriminaalhoolduse teostamist. Kirill Bobinin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Ta esitab kohtule garantiikirja tööandjalt. Peale vabanemist ta võib viibida onu A. K. juures. Kuna tal on olmas kindel töökoht ja sellega ka teatud sissetulek, siis ta plaanib korterit üürida. Talle määratud distsiplinaar karistused – kartserisse paigutamine ja üks noomitus on tühistatud, ta sai sellest teate Justiitsministeeriumist. Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Kirill Bobinini puhul on olemas positiivseid ja negatiivseid momente. Ta on varem 4 korral karistatud ja vangistuse ajal esinevad tal distsiplinaarrikkumisi. Kuid arvesse tuleb võtta seda, et viimane kuritegu ei olnud toime pandud katseajal. Talle määratud karistusajast 2 aastat 8 kuud on ta 2 aastat 2 kuud juba ära kandnud. Isikul on kindel töökoht tagatud ja see on otsustava tähendusega, sest sissetuleku olemasolul ei pea isikul probleeme tekkima elukoha muutmise ehk üürikorteri leidmisega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Kirill Bobinin tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. Kohus nõustub prokuröri arvamusega. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Kirill Bobinini isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on varem kolmel korral kohtulikult karistatud, vangistuses viibib teist korda. Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid on varavastased II astme kuriteod. Varem on Kirill Bobininit karistatud Narva Linnakohtu 30.05.2003 kohtuotsusega KrK § 140 lg 2 p 2,3,4 järgi vangistusega 1 aasta katseajaga 1 aasta 6 kuud. Katseajal pani toime uue teise astme varavastase kuriteo, mille eest teda karistati Narva Linnakohtu 04.11.2005 kohtuotsusega vangistusega 1 aasta 4 kuud. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-6) nähtub, et katseajal on süüdimõistetut karistatud ka 2 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumiste eest rahatrahvidega 300 krooni ja 6000 krooni. Samuti on teda Narva Linnakohtu 15.06.2004 kohtuotsusega karistatud narkokuriteo eest 6-kuulise vangistusega. Viimase, esimese astme varavastase kuriteo, väljapressimise eest karistati teda Viru Maakohtu 07.03.2008 kohtuotsusega 2-aasta 8-kuulise vangistusega. Kohtuotsusest on näha, et tegemist on grupilise kuriteoga. See näitab, et Kirill Bobinini käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et süüdistatavat on vangistuse ajal 5 korral karistatud distsiplinaarkorras, sealjuures 1 korral on karistuse liigiks määratud kartser. 07.06.2007 karistati noomitusega, selle eest, et ta 14.05.2007 eiras vanglaametniku korraldusi. 14.01.2008 karistati noomitusega, kuna 22.12.2007 omas temale mittukuuluvat raadiot. 20.06.2008 karistati kartserisse paigutamisega 5 päevaks, kuna 23.05.2008 soovis saada kambrist 110 kambrisse 112 ämbrit ja moppi. Ämbri serva alla oli paigutatud kolm pakki keelatud asjadega. Samuti kasutas vahistatu vanglaametniku suhtes venekeelseid ebatsensuurseid väljendeid. 29.08.2008 karistati noomitusega, kuna 31.07.2008 ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele loenduse ajal ütelda oma nimi ja perekonnanimi. 19.08.2008 karistati ühe lühiajalise kokkusaamise keeluga, kuna 16.08.2008 loenduse ajal rikkus korda ning ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele. 3(4)

Rikkumiste arv näitab, et vangistuse ajal ei ole Kirill Bobinin oma käitumist ega mõtteviisi oluliselt muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kohtule on esitatud OÜ xxx garantiikirja 08.10.2008, et K. Bobininit võetakse tööle liimijana. Isikul on kehtiv isiksusttõendav dokument – Eesti vabariigi pass kehtivusega kuni 28.04.2016. Vabanedes on Kirill Bobininil küll olemas elukoht aadressil xxx, kuid antud 2-toalises korteris elavad lisaks kahele täiskasvanule veel 4 last. Perekonna sissetulek moodustab 8000 krooni kuus, seega ei saa kinnipeetav lähedaste majandusliku toetusega arvestada. Sellest tulenevalt on positiivne süüdimõistetu kava minna sinna elama ainult ajutiselt vahetult peale vabanemist ja küsida kriminaalhooldusametnikult luba uue elukoha leidmiseks. Kohus leiab, et see on mõistlik ja antud olukorras põhjendatud teguviis. Kohtu poolt 26.11.2008 kontrolliti rahvastikuregistri andmeid, millest on näha, et tõepoolest aadressil xxx omavad sissekirjutust kuus isikut nendest neli last. Kohus leiab, et vaatamata süüdimõistetu kriminaalsele minevikule ja tema negatiivsele käitumisele vanglas, K. Bobininit võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus arvestab, et viimati oli ta karistatud üheepisoodilise kuriteo toimepanemise eest, milles kannatanule ei olnud tekitatud isegi lühisjalist tervisekahjustust ning materiaalne kahju summa on 500 krooni. Kohus leiab, et 2 aastase ja 2 –kuuluise vangistuse ärakandmisega on antud juhul karistamise eesmärgid sisuliselt täidetud. Süüdimõistetul kindla töökoha olemasolu ja viimase kuriteo asjaolud ja sellele järgnenud karistuse määr kaaluvad üle tema varasemat elukäiku ja vangistuses käitumist. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Sellest tulenevalt ja vaatamata sellele, et süüdimõistetu pani kuriteo toime katseaja kestel, leiab kohus, et Kirill Bobinini ennetähtaegne vabastamine on võimalik. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, kohus vabastab süüdimõistetu Kirill Bobinin temale Viru Maakohtu 07.03.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.