Kohtulahend

Vastavalt KarS § 75 lg-le 1 on M.G ja M.I kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon G.L, M.G ja M.I süüdistatakse selles, et nemad eesmärgiga AS-st I. välja petta sõiduki kindlushüvitist, lavastasid isikute grupis koos S.L. ja eeluurimisel tuvastamata isikutega Tartumaal Haaslava vallas Tartu - Roiu maantee 5.kilomeetril liiklusõnnetuse, kus väidetavalt 26.01.2006 kella 21 paiku sõiduk Opel Ascona, reg märgiga XXX XXX , mida juhtis M.I, sõitis tagant otsa ristmikul peatunud sõidukile Audi A6, reg märgiga XXX XXX , mis kuulus OÜ-le R. , mille ainuosanik ja juhatuse liige on G.L, kuid mida juhtis M.G . Audi A6 paiskus omakorda saadud löögist otsa peateel liikunud sõidukile Volvo S60, reg märgiga XXX XXX , mida juhtis S.L.. Tegelikult M.I ja S.L. sündmuskohal ei viibinud ja liiklusõnnetuses ei osalenud. Kindlustusjuhtumi lavastamiseks otsisid M.G ja G.L lubadega juhti, kes esineks kindlustusandja ees liiklusõnnetuse põhjustanud juhina, ning tasu eest värbasid selliseks isikuks M.I. Seejärel esitasid M.G koos G.L-iga AS I. Tartu osakonda (X 20, Tartu) 30.01.2006.a. S.L. ja G.L-i poolt koostatud ja S.L., M.G ja M.I poolt allkirjastatud valeandmeid sisaldava seletuse liiklusõnnetuse asjaolude kohta ning teated liiklusõnnetuse toimumise kohta; 14.03.2006.a. esitas M.G AS I. Tartu osakonnale valeandmetega seletuse; 31.01.2006.a. esitas M.I koostöös G.L-iga AS I. Valga osakonda valeandmetega seletuse liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta ning 31.01.2006 ja 03.03.2006.a. esitas S.L. vastavalt AS I. Tallinna ja Tartu osakonda valeandmeid sisaldavad seletused liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta. S.L. esitas 03.03.2006. a ja G.L 17.02.2006. a taotluse väidetava kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamiseks. Ebaõigeid andmeid sisaldavate dokumentide esitamisega lõid G.L, S.L., M.G, M.I grupis ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta, püüdes AS-st I. välja petta kindlustushüvitist vähemalt 240 756. 43 krooni. Seega panid G.L, M.G ja M.I toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G.L-ile karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.09.2004. a otsusega määratud karistuse 4 kuud ja 29 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada G.L-ile mõistetud 11 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus 718 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest.

Vastavalt KarS § 69 lg-le 4 peab süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemisel jälgima järgmisi kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-le 1. KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.G-le karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.I-le karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 30.01.2008. a, s.o 1 päev ja ärakandmisele kuuluv karistus on 4 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. M.G, G.L ja M.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. Varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Kõigi süüdistatavate menetluskuluks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni). Kriminaalasjas on tehtud käekirja- ja dokumendiekspertiisid maksumusega vastavalt 3240 krooni ja 1440 krooni (I kd tl 112, 118). G.L-i, M.G ja M.I menetluskuludeks on veel KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 8 krooni ja 1⁄4 ekspertiisitasudest, s.o 1170 krooni (veerandi ekspertiiside maksumusest kohustus hüvitama kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel S.L.). M.I menetluskuludeks on samuti määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 495. 60 krooni ja kohtumenetluses 2242 krooni ning M.G määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 2242 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.