1-08-2791
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg, koht
01. detsember 2008.a.,Tallinn
Kohtukoosseis
Jüri Paap, Meelika Aava, Igor Amann
Sekretär
Tatjana Derkatš
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 20.05.2008.a. kohtuotsus Hans Kivikas ́e süüdistuses
Apellant
süüdistatava Hans Kivikase kaitsja adv. Andres Simson
Prokurör
Kaido Tuulemäe
Kaitsja
adv. Andres Simson
tühistada Pärnu Maakohtu 20.05.2008.a. kohtuotsus Hans Kivikase süüdimõistmises ja karistamises KarS § 263 lg 1 järgi ning teha uus kohtuotsus, millega tunnistada Hans Kivikas süüdi KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 90 päevamäära ulatuses s.o. summas 4500 krooni. KrMS § 238 lg 2 kohaselt lugeda sellest karistusest ärakandmisele kuuluvaks 3000 krooni. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata.
Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule
päeva
jooksul.
Selle
õiguse
kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Apellatsioon ja taotluse sisu Kaitsja taotleb apellatsioonis kohtuotsuse tühistamist õigeksmõistmist tema teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
ja
H.Kivikase
Kaitsja ei vaidlusta kannatanu löömist kohtu poolt kindlakstehtud asjaoludel ja tema arvates pidanuks süüdistatav isiku korralekutsumiseks „valima teistsugused vahendid“. Samas leiab ta, et igasugune tervisekahjustusteta füüsilise valu tekitamine (valus käepigistus, liigtugev mats õlale, näpistamine) ei saa kvalifitseeruda kuriteona. Käesoleval juhul oli tegemist mitte niivõrd löömisega kui laksuga vastu kaela, tõendid tervisekahjustuste põhjustamisest puuduvad. Ka puudus käesoleval juhul tahtlus rikkuda avalikku korda, süüdistatav ülereageeris kooli vara rikkumisele, tegemist oli puhtal kujul isikliku emotsiooni realiseerimisega koolis „teada-tuntud vandaali“ käitumisele.
Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohtu kolleegium leiab, et kõnesolevale hinnangut andes kohaldas maakohus ebaõiget materiaalõigust, sellest tulenevalt tuleb apelleeritud kohtuotsus KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel tühistada ja teha uus otsus. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav eelpoolnimetatud kooli töötajana peab muuhulgas vastutama kooli inventari korrasoleku ja parandamise eest, seetõttu on mõistetav selles tegevusvaldkonnas tema nõudlikkus teiste isikute suhtes. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kannatanu M. M. tunnistas süüdistatavale H.Kivikasele, et nimelt tema oli rikkunud kooli vara, mispeale süüdistatav lõi kannatanule lahtise käega vastu kukalt, peale punetuse löögist mingeid nähtavaid tervisehäireid ei tekitatud. Löömine on vägivald KarS § 121 tähenduses. Kriminaalasi arutati kohtueelsel menetlusel kogutud tõendite alusel. Kohtueelsel uurimisel on antud ütluseid, et kannatanu M. M. oli pidevalt kodutöö tegemata, ka tundides ta kaasa ei töötanud, pidevalt segas tundi, ei täitnud õpetaja korraldusi, karjus õpetajatele vastu. Talle oli korduvalt tehtud märkuseid kooli inventari rikkumise eest, ka arutuseloleva reageeringu esile kutsunud augu uuristas ta koolipinki tunni ajal. Maakohus on õigesti märkinud kohtuotsuses, et KarS § 263 järgne kaitstav õigushüve on avalik kord ja vägivalla kasutamine ei vasta tavadele, headele kommetele ega normidele. Samuti on põhjendatud hinnang, et süüdistataval ei olnud vajadust lüüa kannatanut pähe, kannatanu korrale kutsumiseks oleks olnud võimalik kasutada teisi meetmeid. Maakohus jättis aga ringkonnakohtu arvates tähelepanuta, et vägivalla kasutamine avalikus kohas iseenesest ei tähenda, et tegu on suunatud avaliku korra või rahu rikkumisele. Headele tavadele, kommetele ega normidele ei vasta ühegi kuriteo toimepanemine. Käesoleval juhul avalik kord või rahu objektiivselt rikutud ei olnud, H.Kivikase poolt M. M. suhtes kasutatud vägivald polnud mingilgi määral suunatud juhuslikult samas ruumis viibinud kannatanu klassikaaslaste rahu või avaliku korra rikkumisele ega ajendatud muust, kui isiklikel motiividel reageeringuna kooli vara rikkunud õpilase varjamatult väljakutsuva käitumise peale. Selliselt said aru ka samas ruumis viibinud õpilased.
Neil põhjusil vastab H.Kivikase käitumine kehalisele väärkohtlemisele KarS § 121 tähenduses. Kuna selle kvalifikatsiooni järgne sanktsioon võrreldes maakohtu poolt nimetatud KarS § 263 sanktsiooniga on kergem, tuleb süüdlasele mõista kergem karistus kui tegi seda maakohus.
Jüri Paap
Meelika Aava
Igor Amann
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.