Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-08-15583
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Tõlk
-
Prokurör
süüdistus KarS § 263 kokkuleppemenetluse korras Ruti Kilg
Süüdistatav
Helmuth Viira
Kriminaalasi
p
järgi
kiirmenetluses
elukoht: XXXXX XX-XXX isikukood: 35503142713;
Kaitsja
varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda: 12.02.2003 Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi 3kuulise vangistusega tingimisi KarS § 73 alusel 3-aastase katseajaga; 18.07.2008 Tartu Maakohtu poolt KarS § 121 ja 136 lg 1 järgi liitkaristusega 10 kuud vangistust tingimisi KarS § 74 alusel 1 aasta ja 9-kuulise katseajaga; tõkend: elukohast lahkumise keeld vandeadvokaat Anu Pärtel
Juhindudes KrMS § 2565 lg 1 p 2 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Helmuth Viira KarS § 263 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 2 kuud vangistust Tartu Maakohtu 18.08.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse kümme kuud vangistust võrra ja mõista Helmuth Viirale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 25.11.2008 kuni 26.11.2008 – kaks (2) eelvangistuspäeva karistusaja hulka, Helmuth Viira poolt ärakandmisele kuuluv lõplik karistus on 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada Helmuth Viirale mõistetud üheteistkümne kuu ja kahekümne kaheksa päevane vangistus 726 (seitsesada kakskümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:
Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Helmuth Viira 25.11.2008 kella 04.30 ajal Tartu linnas X 5A asuvas AS-i D. , so avalikus kohas rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et peale seda, kui kasiino administraator H.L. informeeris Helmuth Viirat, et kasiino ruumides ei tohi suitsetada, võttis Helmuth Viira H.L. kampsunist kinni ja raputas H.L. ning seejärel viskas umbes 32 metallmünti H. L näkku ja vastu pead, millega tekitas H. L füüsilist valu ja tervisekahjustuse, so. näo põrutuse. Sellega pani Helmuth Viira toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS §-s 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi mõista liitkaristuseks üks aasta vangistust suurendades mõistetud karistust kaks kuud vangistust 18.08.2008 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-08-6016 mõistetud karistuse kümme kuud vangistust ärakandmata osa kümme kuud vangistust võrra. KarS § 68 järgi arvata eelvangistuses viibitud aeg, so 25.11.2008 kuni 26.11.2008 – kaks eelvangistuspäeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista üksteist kuud kakskümmend kaheksa päeva vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada Helmuth Viirale mõistetud üheteistkümne kuu ja kahekümne kaheksa päevane vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb seitsesada kakskümmend kuus 726 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Helmuth Viira tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on
menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelses menetluses 1486.80 krooni ja kohtumenetluses 796.50 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.