lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-08-12773\9

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 26.11.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-08-12773\9
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1064
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav

Tallinna Ringkonnakohus 26 november 2008.a, Tallinn, kirjalik menetlus 1-08-12773 Kohtunik Ivi Kesküla Gintas Burkauskas’e süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4 järgi Harju Maakohtu 07 oktoobri 2008 otsus Süüdistatav Gintas Burkauskas Gintas Burkauskas, ik: 36404170232, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 04.06.2008

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Gintas Burkauskas’e apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada apellandile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 07 oktoobri 2008.a otsusega mõisteti Gintas Burkauskas kokkuleppemenetluse korras süüdi ja karistati KarS § 200 lg 2 p 4 järgi 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Kohaldati KarS § 74 ja 75 sätteid ja koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 kuud vangistust, ülejäänud 3 aastane vangistus jäeti täitmisele pööramata ja katseajaks määrati 3 aastat. Eelvangistuses viibitud aeg loeti kantud karistuse hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 04.06.2008.
2.G.Burkauskas mõisteti süüdi selle eest, et ta 26.05.2008.a. kella 12.00 ajal Tallinnas xxxxxx xxxx trammipeatuse lähedal, pärast ühist alkoholi tarbimist, haaras A. T. kaelas olnud kuldketist ja püüdis seda ära rebida. A. T. keelamise peale lõi G.Burkauskas kannatanut rusikaga näkku, millest viimane kaotas teadvuse ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanult ära kullast kaelaketi koos ripatsiga ja mobiiltelefoni, kokku asju 7600.00 krooni väärtuses.
3.
Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis süüdistatav märgib, et tema pole kuritegu toime pannud. Prokurör tegi ettepaneku avalikul kohtuistungil tema karistamiseks 8 aastase vangistusega või kokkuleppemenetluses 6 kuulise vangistusega + 3 aastane katseaeg. Märgib, et lühemaajalise tähtajaga vangistusega nõustumine pole tema vaba tahe. Tal ei olnud valikut. Tema teo kvalifitseerimisel arvestati 22 aastat tagasi toimepandud röövimist. Kohtuotsus on ebaõige. Apellant teeb etteheited kohtueelse uurimise läbiviimise, prokuröri tegevusele. Palub kohtuotsus tühistada ja ta õigeks mõista.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Ringkonnakohtu kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja G.Burkauskas’e apellatsiooni väidetega leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata, kuna apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole apellatsiooni esitamise õigust.
4.1.KrMS § 240 p 1 ja 4 sätestavad, et kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, siis selgitab ta süüdistatavale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi ning koostab protokolli selle kohta, et süüdistatav ja tema kaitsja on kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. KrMS § 241 kohaselt kokkuleppemenetluse kohaldamiseks süüdistatavalt ja tema kaitsjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse muuhulgas märkus selle kohta, et süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi ja süüdistatava ning tema kaitsja nõusolek alustada kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Protokollile kirjutavad alla prokurör ja süüdistatav ning tema kaitsja. KrMS § 244 lg 2 sätestab, et kui prokuratuur ja süüdistatav ning tema kaitsja jõuavad kuriteo kvalifikatsioonis ning kuriteoga tekitatud kahju laadis ja suuruses kokkuleppele, alustatakse läbirääkimisi karistuse liigi ja määra üle, mida prokurör taotleb kohtus kuriteo toimepanemise eest. Kokkulepe on sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud. KrMS § 247 lg 2 ja 3 kohaselt küsib kohtunik pärast kokkuleppe avaldamist, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. Kohtunik teeb süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja teeb kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtunik küsib kaitsjalt ja prokurörilt nende arvamust kokkuleppe kohta ning seda, kas nad jäävad kokkuleppe juurde.
4.2.Kriminaalasja materjalidest nähtub, et G.Burkauskas on nõustunud koos kaitsjaga 29.09. 2008.a alustama kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Seejuures selgitati G.Burkauskase’le tema õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas õigust loobuda kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus, aga samuti kokkuleppemenetluse tagajärgi. Protokollile kirjutasid alla prokurör, G.Burkauskas ja tema enda poolt taotletud kaitsja ( tl 134). Samal päeval sõlmisid prokurör, G.Burkauskas ja tema kaitsja ka kokkuleppe, kusjuures selles on eraldi välja toodud milles seisneb süüdistus, teole antav juriidiline hinnang, karistuse liik ja määr(tl 135-136). Kohtuistung toimus 07 oktoobril 2008. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt arutaski kohus kriminaalasja kokkuleppemenetluses ja selgitas veelkord süüdistatavale õigusi. Sama protokolli kohaselt on kohus selgitanud kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, kas ta nõustub kokkuleppega ja kas kokkulepet sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet. Nii on G.Burkauskas kohtu küsimustele vastates märkinud, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, et ta on selle kokkuleppega nõus, jääb selle kokkuleppe juurde ja et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe. Samuti on kohus küsitlenud kaitsjat, kes jäi kokkuleppe juurde ja väitis, et tema kaitsealune on sõlminud kokkuleppe omal vabal tahtel. Et G.Burkauskase süü on leidnud

tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti. Kokkuleppe juurde jäi ka prokurör. Süüdistatav on selgitanud samuti, et saab aru mida tähendab katseaeg ning on väljendanud mittenõustumist kaitsetasu väljamõistmisega kohtueelse uurimisel toimunud menetlustoimingul osalemise eest (tl 146). Seega oli süüdistataval võimalus, pärast prokuröri ja kaitsja ärakuulamist ning enne kohtu poolt nõupidamistuppa minemist, loobuda kokkuleppest, kuid süüdistatav seda ei teinud. Kohtuotsusest nähtuvalt lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel. Kohtuotsuses on kajastamist leidnud kõik kokkuleppes märgitu, mille osas süüdistatav ja kaitsja on kohtuistungil kokkulepet kinnitanud, seega ei ole põhjust rääkida kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest. Nimetatud asjaoludel ringkonnakohtu kohtunik leiab, et maakohus on G.Burkauskas’e süüditunnistamisel, karistamisel ja tsiviilhagi väljamõistmisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses nr. 3-1-1-79-05 (RT III, 31, 309).

4.3.KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao mingi sätte rikkumisele. G.Burkauskase poolt esitatud apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata. Ka kriminaaltoimiku materjalide kontrollimise käigus sellised rikkumised ei ole tuvastatavad. Kuna kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06 (RT III 2006, 17, 160).
4.4.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 jätab kohtunik süüdistatava G.Burkauskas’e apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab süüdistatavale.

Kohtunik:

IVI KESKÜLA

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.