1-08-6977
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.11.2008.a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-08-6977 (08260100773)
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Kriminaalasi
B.S süüdistus KarS § 263 p 1 järgi
Prokurör
Ringkonnaprokurör Anneli Hinto
Süüdistatav
B.S, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxd
Kaitsja
Advokaat Ivo Kütt Kohus
otsustas:
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna kuulutamisest. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsus tervikuna kuulutatakse 27.11.2008.a. Kui apellatsiooni esitamise soovist ei teatata, siis kohtuotsust tervikuna ei kuulutata.
Kohus tuvastas: B.S-ile on esitatud süüdistus selles, et tema 09.veebruaril 2008.a kella 12.00 paiku Põltsamaa linnas Lossi tänaval kaupluse A ja O juures rikkus raskelt isiku rahu ja avalikku korda, kasutades vägivalda, mis seisnes selles, et lähenes selja tagant ning võttis kaela ümbert kinni ning kägistas alaealist xxxxxxxxxxxxxxx kõrist ning seejärel lõi teda ühel korral rusikaga paremale suu piirkonda, tekitades sellega füüsilised vigastused: alahuule ja -lõua paremale poole turse ning suus alumise purihamba kohale hematoomi ning seejärel lõi kannatanule jalaga sääremarja piirkonda ja ähvardas, et kui veel midagi on, siis lööb kannatanu maha, millisest tegevusest oli kannatanu hirmul ja häiritud. Seega B.S pannes toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, pani toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. B.S ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et B.S-ile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud täielikult. B.S süüdistus on tõendamist leidnud eelkõige kannatanu xxxxxxxxxxxxxi ütlustega selles, et 09.02.2008.a laupäeval umbes kl 12 päeval viibis ta Põltsamaa linnas A ja O kaupluse juures. See on käidav koht, tänaval oli inimesi. B.S tunneb B.S ema kaudu, kes on kannatanu naaber. B.S pani kannatanule käe õlale, lõi rusikaga paremasse suunurka, võttis käega kaelast tagant kinni ja pigistas, jalaga lõi vastu vasakut sääremarja. B.S küsis, kas tema emaga on midagi, ähvardas, et kui kannatanu peaks tema ema tülitama, siis lööb maha. Kannatanu vastata ei jõudnud. Kannatanu tundis valu, koju minnes nägi, et huulenurk veritseb. Kogu tegevus kestis 10-12 sekundit. Kannatanu oli paanikas ja kartis B.S, läks siis kohe koju. Pigistamisest oli kael punane, huul oli paar nädalat turses, jala peal oli umbes nädala sinikas. B.S andis ütlusi selles, et läks koos oma laste emaga A ja O kauplusesse. Pidi poisiga vestlema, sest poiss terroriseeris B.S mõlemat invaliidist vanemat. Poisi halb käitumine vanemate suhtes on kestnud kaks aastat. 2-3 korda on ka politseiga vesteldud, vanemad on teinud avalduse. xxxxxxon rünnanud füüsiliselt, lumepallidega, huligaanitsenud majas, anti
uksekella ja kui uks lahti tehti, visati lumepalliga. B.S on vestelnud sellest ka xxxxx emaga. 9.veebruaril pani B.S xxxxxxx käe õlale, et xxxxx kuulaks, ei pigistanud, vestles xxxxxxxxxxxxxx noogutas, see oli vastus, et talle on arusaadav. xxxxxxläks ära, vigastusi tema näos ei märganud. Rahvast oli palju, oli laupäevane päev, keskpäev. Süüdistatava ja kannatanu ütlused toimunu kohta on vastandlikud. xxxxxxxxxxxxxx ütlused on kohtu hinnangul usaldusväärsed. Teda on hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest ning samuti pole kohtulikul uurimisel ilmnenud põhjust, miks kannatanu peaks valeütlusi andma. Kohtu järeldus on, et B.S ütlused on ennastõigustavad. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et B.S lõi teda rusikaga paremasse suunurka, võttis käega kaelast tagant kinni ja pigistas, jalaga lõi vastu vasakut sääremarja, ütles, et kui veel ema tülitab, siis lööb maha. Kannatanu ütlustega haakuvad ja kaudselt tõendavad B.S süüd tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütlused selles, et laupäeva õhtul poeg rääkis, et seisis A ja O ees ning B.S oli selja tagant lähenenud ja löönud näo piirkonda, jalaga oli ka löönud. Poeg näitas sinikat suus, põsel seestpoolt oli sinine, püksid olid määrdunud, keha peal vigastusi ei olnud. Saatis poja kiirabisse. Kaudselt tõendab B.S süüd ka 09.02.2008.a Põltsamaa linnas vormistatud kiirabikaart, millest nähtub, et xxxxxxxxxxxxxxl on fikseeritud vähene turse alahuule ja –lõua paremal pool, hematoom; patsient kaebas, et umbes kl 12 lõi teda meeskodanik. Füüsilise ründega ja ähvardusega xxxxxxxxxxxxxx vastu rikkus B.S kannatanu rahu s.o tema õigust olla füüsiliselt puutumatu ning kartuseta tänaval viibida. Põltsamaa linnas A ja O kaupluse esine on avalik koht. Rikkudes kannatanu rahu, rikkus B.S oma käitumisega samal ajal ka avalikku korda. Eeltooduga on tõendatud B.S poolt KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o rahu ja avaliku korra raske rikkumise toimepanemine vägivallaga. Kohus B.S-ile karistuse mõistmisel arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, võimalust mõjutada B.S hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. B.S on varem on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, üks karistus on kehtiv, varasemad karistused on olnud muuliigiliste kuritegude eest. B.S on alaliselt tööga hõivatud. B.S vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. B.S mõjutamiseks piisab tema karistamisest rahalise karistusega. KrMS §-de 175 lg 1 p 9, 179 lg l p 2, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 kohaselt tuleb B.S-ilt välja mõista sundraha 6525 krooni riigituludesse. KrMS §-de 175 lg 1 p 5, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 kohaselt tuleb B.S-ilt riigituludesse välja mõista kriminaaltoimiku paljundamise kulu 19,4 krooni. Tõkendit B.S suhtes kohaldatud ei ole. Kohus otsuse tegemisel juhindub KrMS §-dest 305, 306, 309 lg1 ja 3, 311, 312, 313. Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.