Kohtulahend

ASJAOLUD:

valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja piirdega alale ebaseadusliku tungimise, see on KarS § 266 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOONID:

Nimetatud asjaolu kinnitab Z.P ütlusi, et ta viibis autos kaassõitjana. Leiab, et eelnimetatud tõendeid hinnates on kohus jätnud kohaldamata põhimõtte, mille kohaselt tuleb kõik kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja, tuues ära kohtuotsuses süü tõendatust kinnitavad ja kohtu poolt hinnatud tõendid märgib, et varasem karistatus ei ole tõendiks isiku süü tuvastamisel, lühikest kasvu isikuid on Eestis tuhandeid ning kasv iseenesest ei ole isiku identifitseerimise aluseks, Z.P elukoht on selles piirkonnas ja loomulikult liigub ta selles piirkonnas. Autos viibimine 30.06.2005.a ei ole iseenesest tõendiks mitu nädalat tagasi toimunud varguse toimepanemisel. Leiab, et kohtuotsuses toodud asjaolusid ei saa pidada isegi kaudseteks tõenditeks, rääkimata sellest et asjas esineksid objektiivsed ja vaieldamatud tõendid Z.P süü kohta varguse toimepanemisel. Kriminaalasjas ei ole tehtud ühtegi menetlustoimingut tuvastamaks varguse toimepannud isik. Z.P on perekond, nagu igal inimesel tuttavad ja naabrid. Oleks olnud vähemasti elementaarne kuulata üle need isikud selgitamaks, kas Z.P kasutuses oli kahe ja poole nädala vältel sõiduk Ford Transit. KarS § 266 lg 1 järgi esitatud süüdistuses Z.P end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et ta on korduvalt kodutee lühendamiseks läbi selle territooriumi käinud, sedasi toimivad ka paljud teised isikud. Jalgvärav oli lukustamata, territooriumile sisenemist keelavaid märke ta ei näinud ja sisenedes ei võinud arvata, et paneb toime kuriteo. Territooriumil asuvasse hoonesse ta ei soovinud sisse murda, raudkangi võttis kätte kaitseks koera eeldatava rünnaku vastu. Tunnistaja A. A.i ütluste kohaselt ei olnud territooriumi värav alati lukustatud, sündmuskoha vaatlusprotokollist (t.l 164-165) ei nähtu vigastusi ukselukul ning tunnistaja ütlustel ta sai ukseluku sulgeda. E. N. AS ei ole esitanud kuriteoteadet territooriumile ebaseadusliku sissetungimise kohta ja ta ei pea end kannatanuks (t.l. 181). Kaitsja leiab, et Z.P jaoks ei olnud AS E. N. territoorium väliselt selgelt ja üheselt äratuntav kui tabuala, mistõttu ei ole tuvastatud tahtlus kuriteo toimepanemiseks – see tähendab kuriteo subjektiivne külg. Seonduvalt süüdistusega territooriumil asuvasse hoonesse sissetungimise katses leian, et Z.P süü ei ole kriminaalasjas olevate tõenditega vaieldamatult ja kahtlusi välistavalt tõendatud. Süüdistus KarS § 424 järgi kaitsja leiab, et süüdistus sõiduki alkoholijoobes juhtimises 30.06.2005 a ei ole tõendatud põhjendustel, mis on toodud eespool Z.P KarS § 199 lg 2 p 4 järgi süüdimõistmise seaduspärasuse käsitlemisel. Teistes KarS 329 ja 424 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes tunnistas Z.P end süüdi ja kahetses toimepandut. Kaitsja on seisukohal, et nende kuritegude eest mõistetud karistus ei vasta kuritegude raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kohus on mõistnud Z.P-le KarS § 424 järgi ühe episoodi eest karistuseks 5 kuud vangistust ja ideaalkonkurentsis §-ga 329 veel 2 aastat vangistust, seega kokku 2 aastat ja 5 kuud vangistust. KarS § 329 sanktsioon näeb maksimumkaristusena ette vangistuse 1 aasta. Kohtupraktikas mõistetakse KarS § 424 järgi reaalset vangistust haruharva ja juhul, kui on episoode väga palju, piirdutakse mõnekuulise vangistusega. Z.P-le sedavõrd pikaaegse vangistuse mõistmine kahe kuriteoepisoodi eest ei vasta kuriteo raskusele, ei ole kooskõlas kohtupraktikaga ning rikub süüdimõistetu õigustatud ootust võrdsele kohtlemisele teiste samaliigilisi kuritegusid toimepannud isikutega. Kohus on otsuses märkinud, et arvestab karistuse mõistmisel Z.P puhtsüdamlikku kahetsust, mis aga mingil moel ei nähtu.

karistatus on seotud käesoleva süüdistusega. Leiab, et kuna kohus on suhtunud temasse eelarvamusega on rikkunud süütuse presumtsiooni põhimõtet. KarS § 199 ja 424 järgi 30.06.2005 kuriteoepisoodis on kohus ebaseaduslikult kohtuotsuses tuginenud politseiametnike ütlustele, kuigi nende usaldusväärsust ei kontrollitud. Nende ütlustes on vastuolu selles miks puudub videosalvestus kaubiku jälitamisest politseiautoga. Maakohus jättis tähelepanuta, et enne eelmist apellatsioonikohtu määrust olid nad andnud maakohtus teistsuguseid ütlusi. Ei saa aru kuidas maakohus sai Ford Transiti varguse episoodis tugineda kaudsetele süüstavatele tõenditele ja miks on jätnud hinnangu andmata tema süüd välistavatele tõenditele. Kohus ei ole kahtlusi tema kasuks tõlgendanud. Kohus on ekspertiisiaktis antud arvamust hinnanud tema kahjuks, jättes kõrvale aktis antud arvamuse sellest, et tema DNA-d käigukangil ei leitud, mis välistab tema poolt mootorsõiduki juhtimise. Sealt oli leitud teise isiku DNA-d. Juhib tähelepanu, et eksperdid on andnud vaid tõenäolises vormis arvamused, mis ei saa olla süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel aluseks. Riiklik süüdistaja on taotlenud selles episoodis tema süüdi tunnistamist vaid revanšiks eelmise õigeksmõistva kohtuotsuse tõttu analoogses süüdistuses. Tunnistaja V. V. nägi 13.06. 2005 auto varast, kes oli väikest kasvu ja oli sarnane teismelisega. Kuigi selline kirjeldus ei vasta tema välimusele on kohus tunnistaja ütlused tõlgendanud kui teda süüd kinnitavad. Kohus on ebaõigesti lugenud tema ütlused ennastõigustavateks. Leiab, et 30.06.2005 episoodi osas on kohtuotsus ebaseaduslik kuna tõenditele on antud väär hinnang ja tema poolt toimepandu on valesti kvalifitseeritud, rikutud on menetlusnorme. Kohus on toetunud vaid prokuröri arvamusele, omamata objektiivseid tõendeid. Palub selles episoodis õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. KarS § 266 lg 2 järgi esitatud süüdistuses 27.06.2008 kuriteoepisoodis palub situatsiooni hinnata. Ei tunnista oma süüd ja leiab, et maakohtu otsus kuulub selle episoodi osas muutmisele. Selles episoodis menetluse alguses oli rikutud menetlusnorme. Avalduse kuriteosündmuse toimumisest oli tehtud OÜ E. N. sekretäri poolt, kellel vastav pädevus puudus. Hiljem on esitatud avaldus 3000.00 kroonise kahju osas ka omaniku poolt, kuid see on juba saadetud prokuratuuri aadressil. Asja on alustatud teadvalt valede andmete põhjal. 3000.00 kroonise kahju tekitamise kohta esitatud avalduse andmed ei vasta tõele. See esitati alles 2006 aastal, kuigi enne seda läbiviidud uurimine tema poolt kuriteo toimepanemisel kahju ei tuvastanud. OÜ E. N. sekretäri kohtuistungile kutsumata jätmisega rikkus kohus menetlusnorme. Leiab, et asjaolu, et kannatanu loobus hagist ega soovinud kohtuistungile tulla, mis võttes arvesse, et tegemist on iseloomult erasüüdistusega peaks olema süüdistuse loobumise aluseks. Kohus on ebaseaduslikult kaks episoodi omavahel sidunud seoses sellega, et sündmused toimusid samas rajoonis. Pole arusaadav milliste tõendite alusel tema süü on maakohtu poolt tõendatuks loetud. Puuduvad pealtnägijad sellele, et ta oleks tunginud võõrale territooriumile. Ta on korduvalt selgitanud, et OÜ Eesti Näituste territooriumile sisenes läbi avatud värava. Mingeid keelavaid märke ei olnud, pidas territooriumit avalikuks kohaks. Tema tegevuses tahtluse olemasolu pole kindlaks tehtud. Palub tühistada KarS § 266 lg 2 järgi tehtud süüdimõistev otsus. Mõistetud karistuse osas märgib, et kohus pole arvestanud 6 kuud vangistust, mis talle mõisteti 16.09.2005 Tallinna Linnakohtu otsusega. Palub 6 kuud lugeda kantud karistuse hulka.

Palub asja materjalide alusel teha objektiivne otsus.

MENETLUSOSALISTE

ISTUNGIL:

SEISUKOHAD

JA

TAOTLUSED

RINGKONNAKOHTU

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS:

Z.P KarS § 266 lg 1 järgi õigeksmõistmise taotluse osas kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses on piisava selgusega põhistatud süüdistatava poolt toimepandud teo vastavust KarS § 266 lg 1 sätestatud deliktistruktuuri elementidele. Kohtuotsus on põhjendatud, tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt on arusaadav ning jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine ning esitatud apellatsioonide alusel kohtuotsus selles osas tühistamisele ei kuulu. KarS § 266 lg 1 ettenähtud süüteokooseisu moodustab muuhulgas valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine. Maakohtu poolt on seaduslikult tuginedes nii sündmuskoha vaatlusprotokollile / I kd. t.lk. 164.168/ kui ka tunnistaja A. A.i kohtuistungil antud ütlustele tuvastatud, et AS E. N. territoorium on kõrge piirdeaiaga ümbritsetud. Väravate juures on sisenemist keelavad märgid, territoorium on valvatav. Asjaolu, et värav ei ole lukus ei anna seadusliku õigust territooriumile minna kuna selleks peab olema valdaja nõusolek. Maakohus on selgelt põhjendanud ka tõendatuks loetud süüdistust sellest, et Z.P oli isikuks, kes püüdis tungida territooriumile asuvasse majja ja kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti maakohtu põhistust korrata. Kohtukolleegium leiab, et AS E. N. territoorium oli piirdega ala, mis ei tähenda lukustatud ja suletud ala. Oli väliselt äratuntav võõra tabuala olemasolu, kuhu Z.P puudus õigus siseneda. Z.P teadis, et territoorium temale ei kuulu, oli talle võõras, teadis, et sisenemiseks tal omaniku luba puudub, samuti nägi piiret ja olemasolevat märgistust. Vastupidised süüdistatava väited on kogutud ja vahetult uuritud ning maakohtu otsuses kajastatud tõenditega vastuolus ja on hinnatavad ennastõigustavatena. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava tahtlikule käitumisele on maakohtu poolt antud õige juriidiline hinnang ning apellatsioonides esitatud väited maakohtu järeldusi ei kummuta.

sealhulgas tunnistaja A. K.i kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsust pole kahtluse alla seatud, seega on maakohus seaduslikult tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude väljaselgitamisel tuginenud tunnistajate kohtuistungil antud ütlustele. Kohtukolleegium leiab, et tunnistajate ütlustes asjas tähtsust omavate faktide osas vastuolusid ei ole ning need on maakohtu otsuses kajatatud ja nendele on seaduslikult ka hinnang antud. Kohtukolleegium leiab, et tunnistajate ütlustega on usaldusväärselt kinnitust leidnud, et varastatud Ford Transitis oli 30.06.2005 aastal vaid üks isik ja selleks oli süüdistatav Z.P. Tunnistajate ütlustega on kummutatud süüdistatava väited, et tema oli vaid kaasreisija ja tegelik juht jooksis kaubikust välja enne politsei saabumist. Maakohus on tuginenud seaduslikult ka KarS § 63 lg 1 ettenähtud iseseisvale tõendile, eksperdiarvamusele. Antud juhul on DNA ekspertiisi läbiviimise järgselt tulnud eksperdid arvamusele, et Ford Transiti roolilt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov. Ei saa välistada Z.P-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna selles on kõigis analüüsitud DNA lookustes esindatud kõik Z.P esinevad DNA alleelid. Käigukangilt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, mille analüüsil kõigist analüüsitud DNA lookustest DNA alleele määratleda ei õnnestunud/ I kd. t.lk. 26-27/. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides on eksitavalt Z.P süüd välistava faktina märgitud, et ekspert käigukangilt Z.P DNA-d ei leidnud. Eksperdi poolt antud arvamuse kohaselt polnud võimalik segaproovilt DNA alleele üldse määratleda, mis ei võimaldanud ka teha mingeid usaldusväärseid järeldusi, sealhulgas Z.P-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. Selline ekspertide järeldus ei ole Z.P süüd välistav fakt ega anna iseenesest alust tema õigeksmõistmiseks. Vastavalt ekspertiisiskatis antud arvamusele teibilt, millega oli roolisamba külge pandud süütelukk DNA analüüsiks võetud teises segaproovis pole välistatud Z.P-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist, teistelt proovidelt seda ei leitud. / I kd. t.lk. 31-32/ Z.P etteheited kohtule eksperdi arvamuse tõendina hindamise osas kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et kehtivast kriminaalmenetluse seadusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, seega on ka tõenäolises vormis antud arvamus seaduslik tõend ning tuleb kohtu poolt hinnata kogumis teiste tõenditega. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et tunnistaja V. V.i poolt kohtuistungil antud kaubiku varga kirjeldus väiksemat kasvu, noorema isiku kohta, ei välista süüdistatava poolt varguse toimepanemist kuna süüdistatav on kõhna kehaehitusega lühem meesterahvas, keda tunnistaja öösel teatavas kauguses võis ka pidada nooremaks kui süüdistatav tegelikult oli. Asjakohased pole ka apellatsioonis tehtud etteheited sellest, et maakohus on arvestanud süü tuvastamisel faktiga, et ta on varem vargusi toimepannud isikuks. Z.P-le oli esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, mis kehtestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Seega kuulub nimetatud asjaolu koosseisuliste tunnuste hulka ning kohus oli kohustatud sellele viitama. Kohtukolleegium leiab, et Z.P on seaduslikult KarS § 199 lg 2 p 4 järgi süüdi tunnistatud. Maakohus on tõendeid hinnanud kogumis oma siseveendumuse kohaselt. On põhjendanud tõendite eelistusi ning kohtuotsuses on jälgitavalt ja arusaadavalt järeldused kajastatud. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea vajalikuks kõiki

maakohtu otsuse põhiosas esitatud asjaolude kordamist. Kohtukolleegium leiab, et esitatud apellatsioonid ei anna alust tõendite ümberhindamiseks ega süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks.

on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik vaidlus puudub. Seega oli kohus õigustatud nimetatud faktist ka karistuse mõistmisel lähtuma. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu.

IVI KESKÜLA

JULIA KATŠKOVSKAJA

JÜRI PAAP

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.