Kriminaalasi nr 1-08-7977
Eesti Vabariigi nimel
03.novembril 2008.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Alar Häidberg kaitsja advokaat Anu Pärtel arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav G.A, IK xxx, elukoht: XXXXXX XXX-XX, kriminaalkorras varem karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS §199 lg 2 p 4, 7 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet tuvastas: Süüdistus G.A süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos R.R., L.H. ja E.L. püüdis 27.veebruaril 2008.a. kella 22.05 paiku Tartus, Aardla 146 maja juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta M.L. sõiduautolt VW ühte velge koos rehviga väärtusega 1050 krooni, kuritegu jäi lõpule viimata pealtnägija sekkumise tõttu, kuid samast võttis G.A ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ratta ilukilbi väärtusega 100 kr. Sellega pani G.A toime KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kokkulepe
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 4,7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg.l alusel lugeda kantud karistuseks 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 13.augusti 2007.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 4 kuu ja 29 päeva võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS 74 lg 5 ja § 69 lg 1,3,4 alusel asendada vangistus 354 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 6 kuud. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. 06.juuni 2008.a. määrusega Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör lõpetas kriminaalmenetluse R.R., L.H. ja E.L. suhtes KrMS § 202 lg 1,2,7 alusel. G.A-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus
otsustas: Süüdi tunnistada G.A KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja mõista karistuseks üks (1) kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda G.A kinnipidamise aeg 27-28.veebruar 2008.a., s.o kaks (2) päeva kantud karistuse huikaja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 13.augusti 2007.a. otsusega G.A-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. nelja (4) kuu kahekümne üheksa (29) päeva võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis viis (5) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.
KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada G.A-le mõistetud viie (5) kuu kahekümne seitsme (27) päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kolmsada viiskümmend neli (354) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha kuue (6) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab G.A järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas 2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.