Kohtulahend

Vabanemisel on ohustatud kogu ühiskond kuna S.Vassiljev omas ja müüs narkootikume. Uue kuriteo riski vähendab legaalne sissetulek, toimiva sotsiaalvõrgustiku olemasolu ning hoidumine kriminaalsetest kontaktidest. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu S. Vassiljevi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna esineb palju uue kuriteo toimepanemise riske: töökogemuse puudumine, väike sissetulek, kinnipeetava sissetulek ja sõltuvusprobleem (isik on endine narkomaan). 2002 a. on kinnipeetavale määratud invaliidsusgrupp ja vabanemise korral ei ole tal kindla töökohta. Peale seda eelmise karistuse ajal olles kriminaalhooldusel ei võtnud S. Vassiljev seda aega kui võimalust end tõestada kui õiguskuuleka isikuna. Sergei Vassiljev ei taotle kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vabadusekaotuslikku karistust kannab 3. korda. Kuriteo pani toime katseajal. Varem on isikule kohaldatud käitumiskontrollile allutamist, kuid ta ei järginud kontrollnõudeid. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et S. Vassiljev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ebaotstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Vassiljevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vabadusekaotuslikku karistust kannab 3. korda. Vangistuse ajal on üks distsiplinaarrikkumine. Kuriteo pani toime katseajal. Vabanedes puudub kindel töökoht. Varem on isikule kohaldatud käitumiskontrollile allutamist, kuid ta ei järginud kontrollnõudeid. Sergei Vassiljev on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, praegu kannab karistust kuriteo eest, mille sooritas katseajal, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Vangla riskihindaja leiab, et isik on ühiskonnale ohtlik. Sergei Vassiljevi ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka kriminaalhooldaja, kes leiab, et töökogemuste puudumine, väike sissetulek, kinnipeetava elustiil ja sõltuvusprobleemid on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et Sergei Vassiljev on ära kandnud peaaegu kogu karistuse ning kandmata karistuse osa on vähem kui üks kuu ning kohtumääruse jõustumise ajaks karistus oleks Sergei Vassiljevil täies ulatuses kantud. Ka kinnipeetav on avaldanud, et ei soovi vabaneda tingimisi enne tähtaega, kuna arvab, et tal on otstarbekam vabaneda karistuse ärakandmisega. Lähtuvalt eeltoodust ning olles võtnud arvesse kinnipeetava isikut, tema käitumist, varasemad kriminaalhooldusel viibimise kogemust ning tema võimalusi vabaduses resotsialiseerida on kohus arvamusel, et Sergei Vassiljev tingimisi ennetähtaegne vabanemine ei ole otstarbekas. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik Jüri Sakkart

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.