lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-08-5543\12

Kohtulahend

KriminaalasiOsaliselt jõustunudTallinna Ringkonnakohus · 27.10.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-08-5543\12
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
27.10.2008
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
773
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-08-5543

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg, koht

27.oktoobril 2008.a.,Tallinn

Kohtukoosseis

Jüri Paap, Meelika Aava, Igor Amann

Sekretär

Tatjana Derkatš

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 08.09.2008.a. kohtuotsus U.M-i süüdistuses

Apellant

süüdistatava U.M-i kaitsja adv. Toomas Bekker

Prokurör

Kristi Rande

Kaitsja

adv. Toomas Bekker

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 08.09.2008.a. kohtuotsus U.M-ini süüdistuses tühistada KarS § 65 lg 2 alusel karistuse suurendamises, liitkaristuse mõistmises ja asenduskaristuse- üldkasuliku töö- mahus.
2.Mõistetud 2 kuud vangistust asendada üldkasuliku tööga 120 tundi.
3.Muus osas kohtuotsus jätta muutmata.
4.
Apellatsioon rahuldada.

EDASIKAEBUS

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule

päeva

jooksul.

Selle

õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik Maakohtu apelleeritud kohtuotsusega tunnistati süüdi U.M, sünd. xxx, Eesti kodanik, varem karistatud kriminaalkorras üks kord, faktiline elukoht xxxxxxxx xxxxx xxx. Xxx-x, sisse registreeritud xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxx xx, korduvas sissetungimise teel varguses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati 3 kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, sest kriminaalasja arutati lühimenetluses. Vähendatud karistust- 2 kuud vangistustsuurendati KarS § 65 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 26.01.2007.a. otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 3 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 180 tundi ärakandmisega 1 aasta jooksul. Ühtlasi allutati U.M kriminaalhooldaja järelevalvele. Maakohtu otsuse kohaselt U.M varem varguseid toime pannud isikuna tungis 17.01.2008.a. ajavahemikus kella 06.30-st kuni 13.00-ni aknaklaasi lõhkumise teel sisse korterisse xxxx vallas Xxxxxx x-x ja varastas sealt oma isale Ü. A.ile kuuluvad teleri, DVD-mängija, kaks akudrelli, mootorsae, drelli, elektridrelli ja tikksae koguväärtusega 30 300 krooni.

Apellatsioonid ja taotluste sisu Apellandi arvates kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, liites arutuseloleva teo eest mõistetud karistusele süüdistatavale varasema

kohtuotsusega- Pärnu Maakohtu 26.01.2007.a. otsusega- mõistetud karistuse. Nimelt karistati U.M-i Pärnu Maakohtu nimetatud otsusega varguse eest, kus varastatu maksumus oli 799.62 krooni. Käesoleva kuriteo toimepanemise ajaks oli selline tegu dekriminaliseeritud. KarS § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtiva seaduse järgi. Lisaks sellele on U.M alaline töökoht, mille kõrvalt ühiskondlikku tööd teha on raske. Kaitsja taotleb tühistada kohtuotsus karistuste liitmises ja üldkasuliku töö kohaldamises.

Ringkonnakohtu seisukoht Kuriteo faktoloogiat ja kvalifikatsiooni pole vaidlustatud. Seetõttu puudub vajadus nende asjaolude käsitlemiseks ka käesolevas kohtuotsuses. KarS § 5 lg 1 ja 2 kohaselt on isiku süüditunnistamine ja karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud karistatav igal ajahetkel alates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Seadusel, mis kergendab karistust, on tagasiulatuv jõud. Alates 15.03.2007.a. kehtinud seadusemuudatuse kohaselt vargust, kus varastatu väärtus oli alla 1000 krooni, ei vaadeldud kuriteona, vaid väärteona. Nimelt sellise teo toimepanemises oli U.M tunnistatud süüdi ja karistatud Pärnu Maakohtu 26.01.2007.a. otsusega. Riigikohtu otsuse nr 3-1-2-4-07 p-s 5 on toodud sellise olukorra karistusõiguslik hinnang: seadusemuudatus, mis hakkab kehtima pärast kohtuotsuse jõustumist, võib teatud tingimustel tuua küll kaasa isiku vabastamise kohtuotsusest tulenevatest kestvatest karistusõiguslikest järelmitest või nende järelmite leevendamise, ent ei saa anda alust jõustumise ajal seadusliku kohtuotsuse tühistamiseks ja isiku õigeksmõistmiseks. Varguse kvalifitseerimisel KarS § 199 lg 2 p 4 (korduv vargus) ja KarS § 199 lg 2 p 9 (süstemaatiline vargus) järgi pole oluline, kas eelnevad vargused on kvalifitseeritud väär- või kuritegudena. U.M pani Pärnu Maakohtu 26.01.2007.a. kohtuotsuse kohaselt toime õigusvastase teo, mis- olenemata detailsemast kvalifikatsioonist- on vaadeldav vargusena jätkuvalt igal ajahetkel kuni uue varguse toimepanemiseni ja uue kohtuotsuse langetamiseni. Järeldub, et 17.01.2008.a. uut vargust toime pannes U.M oli KarS § 199 lg 2 p 4 nimetatud isik ja tema kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi.

Kolleegiumi arvates ei saa aga käesolevas kriminaalasjas arutatava kuriteo eest mõistetavale karistusele liita eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistust, kuna seadus ei võimalda omavahel liita väärteona hinnatava teo toimepanemisele järgnevat karistust ja kuriteo eest mõistetud karistust. Seda isegi juhul, kui eelmine tegu oli selle toimepanemise ajal vaadeldav kuriteona, oli seda kohtus arutamise ajal, otsuse jõustumise ajal ja oleks seda ka käesoleval ajal. Oluline on, et vahepeal oli mingi vahepealne ajahetk, mil muidu kuriteona hinnatavat tegu vaadeldi seadusandja tahte kohaselt väärteona. Ringkonnakohtu arvates asjaolu, et U.M-i suhtes polnud vastu võetud 15.03.2007.a. seadusemuudatusest tulenevat tema olukorda leevendavat kohtulahendit, ei oma käesolevas asjas kaalu teistsuguse järelduse tegemiseks. Maakohtu istungil süüdistatav U.M kinnitas, et ta on üldkasuliku tööga kui asenduskaristusega nõus. Seetõttu ei vasta tegelikkusele kaitsja apellatsioonis väidetu, et selline asenduskaristus on süüdistatavale liigselt koormav. Karistuste liitmise tühistamine toob kaasa U.M-i kandmisele kuuluva karistuse muutumise. Kohus peab vajalikuks osutada kaitsja tähelepanu keelelisele eksimusele: KarS § 69 sätestab karistuse asendamise võimaluse üldkasuliku (mitte ühiskondliku) tööga. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel osaliselt tühistada ja apellatsioon rahuldada.

Jüri Paap

Meelika Aava

Igor Amann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.