Kohtulahend

2 (24)

1-04-87 Varasem karistatus: 1) 18.10.2007 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 424 alusel mõisteti 3k vangistust; KrMS § 238 alusel mõisteti 2k vangistust, katseaeg 18k ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6k Väärteokorras karistatud korduvalt. Artur Kolatsk (IK 38701213719; xxxxxxxxxxx; haridus: xxxx; xx xxxx; elukoht: xxxxxxxx xx, xxxxxxx) Varasem karistatus: 1) 04.01.2005 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel mõisteti 1k vangistust, katseaeg 6k Väärteokorras karistatud korduvalt. Kaitsjad

Vandeadvokaat Galina Tšelnikova, Vladimir Rogulski, Tatjana Massalina

Kannatanud

M. P. (IK xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxx xx-x, xxxxxxxx) E. A. (IK xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx xx-xx, xxxxxxxxx) V. S. (IK xxxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx x-xx, xxxxx) L. H.-K. (sünd.xxxxxxxx; elukoht: xxxxx x-x, xxxxx) S. M. (IK xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx xx-xx, xxxxx) S. B. (sünd. xxxxxxxx; elukoht: xxxxx x-xx, xxxxxx) AS Eesti Statoil (reg.kood.xxxxxxx; asukoht: xxxxxxxx x, xxxx xxxxxxxxxx), volitatud esindajad A. R. ja N. S.

RESOLUTSIOON

3 (24)

1-04-87

1-04-87 osalemise eest 5310 krooni ja sundraha 6525 krooni. Menetluskulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgituseks märkida süüdimõistetu nimi ja 1-04-87, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKUTE SÜÜDISTUSED

5 (24)

1-04-87

6 (24)

1-04-87 mööda Tallinna maanteed linnapiiri poole ja sealt edasi mööda Tallinna mnt Sinimäe suunas, kus oli politseipatrulli poolt kinni peetud. Oma tahtliku tegevusega V.R pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud selle teo eest, s.t. kurteo KarS § 424 järgi.

7 (24)

1-04-87

8 (24)

1-04-87 krooni, märgates nende auto suunas tulevat tankla töötajat, sõitsid kütuse eest maksmata sündmuskohalt autoga ära, tekitades enda tegevusega varalist kahju AS Eesti Statoil. Oma tahtliku tegevusega Sergei V.R pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (varguse), isiku poolt, kes varem toime pannud varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, s.t. kuriteo KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi.

9 (24)

1-04-87

10 (24)

1-04-87 lg 2 alustel Kurprinid ja Kolatsk kuriteo koosseisu puudumise tõttu õigeks mõista. Kõikides episoodides on varguse objektiks olnud bensiini koguse maksumus on alla 1000 krooni, mistõttu puudub varguse objektiivne tunnus – võõras vallasasi seadusega ette nähtud väärtuses. Kuriteokoosseisu puudumine isiku käitumises välistab vajaduse liikuda edasi kolmeastmelise deliktistruktuuri järgmisele tasandile. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Asjaolul, et E.N-ile on esitatud süüdistus ka auto ilukilpide varguses L. H.-K., otsustab kohus E.N-i täielikult varguses õigeks mõistmise või temale inkrimineeritud varguse kvalifitseerimise küsimuse lõplikult eraldi punktis V. AS Statoil on esitanud tsiviilhagi summas 848.32 krooni (I kd, tlk 34), 350.56 krooni (II kd, tlk 133), 204.73 krooni (II kd, tlk 202), 215.06 krooni (III kd, tlk 160). Kogu tsiviilhagi eeltoodu järgi on kokku 1618.67 krooni. Kuna kohus dekriminaliseerimise tõttu mõistab süüdistatavad õigeks antud kuriteos, siis jätab kriminaalkohus ka tsiviilhagi läbivaatamata. Hagi läbivaatamata jätmisel on igal kannatanul alati õigus esitada aga nõue tsiviilkohtusse. III. V.R (KarS § 424, § 329, § 215 lg 2 p 1)

11 (24)

1-04-87 põgeneb sündmuskohalt või keeldub alkoholisisalduse kontrollimisest tema väljahingatavas õhus või veres või joobeseisundi tuvastamisest või pärast nimetatud kontrollimise või tuvastamise ettepanekut tarvitab aineid, mis võivad esile kutsuda joovet, loetakse kirjeldatud tegevus käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuete rikkumiseks. Liiklusseadus § 20 lg 3 kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseadus § 20 lg 4 kohaselt alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Juhil on õigus pärast tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres. Seega oma käitumisega on V.R täitnud ära KarS §-s 424 sätestatud objektiivsed tunnused ja teinud seda tahtlikult, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja seega V.R-ini tunnistab kohus süüdi esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi kuriteo toimepanemises. Enne süüdistuses märgitud aega oli kriminaalkorras V.R karistatud kahel korral joobes mootorsõiduki juhtimise eest ja korduvalt väärteokorras Liiklusseaduse rikkumise eest. Kohus leiab, et eripreventiivsest aspektist iseloomustab antud asjaolu V.R negatiivselt. Kohus, arvestades peaasjalikult aga V.R-i süü suurust, karistuse kergendavaks asjaoluks oma süü puhtsüdamliku ülestunnistamist ning raskendavate asjaolude puudumist, mõistab talle KarS § 424 järgi karistuseks 9 kuud vangistust ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise KarS § 50 alusel 3 aastaks.

12 (24)

1-04-87 V.R-ile on esitatud ka süüdistus selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud KrK § 197 ettenähtud kuriteo, tegutsedes võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, 27.05.2003.a. kella 06.30 paiku läks Narvas energia 2a juurde pargitud Vitali Semjonovi auto Fiat Uno, reg nr 955 TBC, maksumusega 15 000 krooni, juurde, võtmete sobitamise teel tungis autosse, käivitas mootori ja sõitis selle autoga ära Sillamäele. Oma tahtliku tegevusega V.R pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, isiku poolt, kes on vare toime pannud asja omavolilise kasutamise, s.t. kuriteo KarS § 215 lg 2 p 1 järgi. Kohus tuvastab, et 01.11.2004 Ida-Viru Maakohtu poolt mõisteti V.R süüdi mootorsõiduki ärandamises, st võõra vallasasja omavolilise ajutises kasutamises omastamise eesmärgita, s.o. kuritegu KrK § 197 järgi ja samuti kuritegu käesoleval ajal KarS § 215 järgi. Seega on V.R erisubjektistaatusega isik KarS § 215 lg 2 p 1 järgi. V.R on tunnistanud oma süüd kohtuistungil ja tema süü on kinnitust leidnud ka tunnistaja L. K. ütlustega, kannatanu V. S. ütlustega , V.R-i enda ütlustega ja sündmuskoha vaatluse protokolliga (II kd, tlk 226-230, 241-246). Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja L. K. (VI kd, tlk 195 ja pöördel) ütluste järgi ta ei mäletanud enam, kes oli auto roolis. Kohus avaldas kohtueelsel uurimisel antud L. K. ütlused (II kd, tlk 142 ja pöördel, 190-191, 207 ja pöördel). Tunnistaja L. K. on andnud kohtueelsel uurimisel aga korduvalt järgmiseid ütlusi, et 2003.a. mais tutvus ta Sergei V.R-iga ja V.R-iga. 2003.a. mai lõpust kuni juuni alguseni korduvalt sõitis koos V.R-iga, Artur Kolatskiga ja J. P., autodega hall Chevrolet ja sinine Fiat ringi Narvas, Sillamäel, Jõhvi, samuti ka maanteel, mis ühendab neid linnu. Auto roolis oli alati V.R. Dokumente nendele autodele Alekseil ei olnud, kuid ta rääkis, et hoiab neid kodus. Kohus leiab, et tunnistaja L.K. antud ütlustega on tuvastatud, et nimetud Fiatiga sõitis ringi juhi roolis just V.R , kes samuti on kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et ta seda tegi (II kd, tlk 170). Tunnistaja I. N., kes suri 07.08.2006.a. rahvatiku registri andmetel, on andnud kohtueelsel uurimise järgmiseid ütlusi, et 27.05.2003.a. kella 07.00 paiku vaatas ta aknast välja ja nägi, et Energia 2a maja eest sõidab minema Fiat Uno, mis kuulub V. S.. Arvas, et Semjonov sõidab tööle. Umbes 15 minuti pärast väljus ta majast ja kohtas S., kes rääkis, et tema auto ärandati. (I kd, tlk. 235) KarS § 215 lg-s1 on sätestatud asja omavolilise kasutamine objektiivse koosseisu tunnused: võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest, mille eest on sanktsioon rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kvalifitseeritud koosseisu objektiivsed tunnused on sätestatud 2. lõikes, sama teo eest, kui see on toime pandud: isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tõendatud, et V.R on täitnud ära oma tegevusega KarS § 215 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu tunnused tahtlikult. Õigusvastasust välistavad asjaolud V.R-i käitumises puuduvad ja teda tuleb kokkuvõtvalt pidada süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kuriteo toimepanemises. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus V.R-i süü ülestunnistamist ja mõistab talle KarS § 215 lg 2 p 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Karistuse mõistmisel kohus samuti arvestab oma süü puhtsüdamliku ülestunnistust karistust kergendava asjaoluna ning raskendavate asjaolude puudumist.

13 (24)

1-04-87 KarS § 64 lg 1 alusel, arvestades V.R-ile KarS § 424 (üheksa kuud vangistust) ja KarS § 215 lg 2 p 1 (üks aasta vangistust) järgi mõistetud karistusi, tuleb lõplikuks karistuseks V.R-ile mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel – 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 24.10.2007 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 424; § 329 alusel mõisteti V.R-ile 12 kuud vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel 8 kuud vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel 18 kuud vangistust ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2.a.; karistuse algus 24.10.2007.a. Kohus mõistab seega lõplikuks karistuseks V.R-ile liitkaristuse KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alustel, liites käesoleva otsusega 24.10.2007 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistused, mõistes V.R-ile kokku 2 aastat 6 kuud vangistust. Arvestades nimetatud 24.10.2007 otsust on 23.10.2008 seisuga V.R nimetatud karistusest ära kandnud 11 kuud ja 28 päeva (23.10.2008 mitte sisse lugedes). Kohus arvab 24.10.2007 otsuse järgi V.R-i poolt ära kantud karistuse maha käesolevaga mõistetud karistusest, s.o. 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust. V.R 1) peeti kahtlustatavana kinni 05.06.2003 (II kd tlk 146-147) ja vahistatud, Narva Linnakohtu määrusega vahi all olemise aega pikendati (II kd, tlk 161; IV kd tlk 179, 186, 193) ja vabastati vahi alt 30.12.2003 (IV kd, tlk 8). Eelvangistuses viibitud aeg on kokku 6 kuud ja 26 päeva. 2) peeti kahtlustavana kinni 02.06.2003 – 03.06.2003 (III kd, tlk 9, 14) – eelvangistuses viibitud aeg on 2 päeva. 3) peeti kahtlustatavana kinni 06.04.2004 (III kd, tlk 179), 08.02.2004 kohus määras pikendada vahi all olemise aega 10 päevani (III kd, tlk 192) ja ta vabastati 13.02.2004 (III kd, tlk 196) – eelvangistuses viibitud aeg on 8 päeva. Kokku on V.R viibinud eelvangistuses 7 kuud ja 6 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvab kohus V.R-i eelvangistuses viibitud aja viimase karistusaja hulka. V.R-i ärakandmata karistus on 23.10.2008 (23.10.2008 mitte sisse lugedes) seisuga on 10 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeb kohus 23.10.2008.a. V. S. oli esitanud tsiviilhagi summas 15 000 krooni (II kd, tlk 233, 234), auto on aga V. S. tagastatud (II kd, tlk 247) ja tsiviilhagi enam esitatud ei ole. IV. U.H ja E.N (KarS § 200 lg 2 p 7)

1-04-87

Kohus avaldas ka E.N-i poolt kohtueelsel uurimisel toimiku materjalidele lisatud kirjaliku nn puhtsüdamliku ülestunnistuse (I kd, tlk 232), selle kohaselt hääletanud noormees (kannatanu) lubanud sõidu eest maksta, kuid selgus, et tal ei olnud raha. Seejärel Enno tegi ettepaneku noormehele (kannatanu) vahetada riided ja tema, s.t. E.N , andis noormehele oma riided vastu. Kohus avaldas ka kohtueelsel uurimisel E.N-i antud ütlused (I kd, tlk 235-236), nende kohaselt V.R tunnistas asjade võtmist S. M., kuid märkides, et andis talle omad asjad vastu. Samuti leidis ta, et S.M. andis talle oma asjad vabatahtlikult. Kohus avaldas ka Sergei Kuprini poolt kohtueelsel uurimisel toimiku materjalidele lisatud kirjaliku nn puhtsüdamliku ülestunnistuse (I kd, tlk 196), selle kohaselt Voka lähedal võtsid nad auto peale hääletaja, kes ütles, et ta maksab ka, aga summas kokku ei lepitud. Enno hakkas peksma hääletanut, kuna ta ütles, et tal ei ole raha. Enno kontrollis ka tema (kannatanu) taskuid ja leidis raha ca 37 krooni ja sundis kannatanult ära võtma riideid ning Enno andis kannatanule vastu venna (E.N-i ) riided. Selle noormehe (kannatanu) riided pani vend (E.N) kohe selga. Kui noormees (kannatanu) ära jooksis, siis Enno sai ta kätte ja lõi teda. Kohus avaldas ka S. M. ja S. V.R-i vastastamisprotokolli (I kd, tlk 205-208), M. sõnutsi ta hääletas ja palus end viia Narva. Autos oli kolm inimest, nägusid ta pimedas ei näinud. Kui nad jõudsid Sillamäele, siis keeras juht trassilt paremale veekogu juurde. Noormehed väljusid autost ja kui tagasi tulid, hakkasid temalt (S.M.) sõidu eest raha küsima. M. sõnutsi andis ta 25 krooni enda kõrval istujale ja kohe lõi viimane teda. Kästi ära võtta riided, lubati lüüa ka montöörvõtmega, võtit aga ei näidatud, kuid ähvardust pidas M. reaalseks ja andis oma asjad autojuhile. Seejärel avati autouks ja ta väljus, tehes katse ära joosta, kuid inimene, kes istus juhi kõrval, sai M.i kätte ja lõi teda, juht aga lõi korduvalt, kes viimast korda lõi, seda ta aga ei näinud. Vastastamisel Sergei V.R-i poolt antud ütluste kohaselt ta ise istus juhi kõrval ja taga istus Enno. S. V.R-i ütluste järgi ta ei eita, et M. autos löödi, Enno ja Anton lõid. S. V.R-i ütluste järgi kannatanu võttis ära oma riided ja andis Antonile Enno kaudu. Vastastamisel S. V.R andis vastuolulisi ütlusi selle kohta, et esmalt märkis, et autost ta käis väljas vaid klaasi puhastamas ja istus tagasi. Vastastamise lõpus on S. V.R andud aga ütlusi, et tema ja E.N autost väljas ei käinud. Kohus tuvastab, et eelnimetatud asjaolu kohta vastuolulisi ütlusi kohus ei arvesta. Kohus avaldas ka S.M. ja U.H vastastamisprotokolli (I kd, tlk 221-224). S. M. ütluste järgi tagaistmel istuja lõi teda vastu nägu ja juht, kes oli ees lõi samuti teda ja ähvardas teda montöörvõtmega. S. M. ütluste kohaselt ta jäetigi maha järve äärde. U.H ütluste kohaselt ta kuulis, et Anton hakkas nõudma, et noormees (M.) võtaks ära oma saapad ja riided. U.H ütluste kohaselt hakkasid M. väljas Sergei ja Anton peksma. U.H ütluste järgi sai ta 6 krooni sellest rahast, mis M. kätte saadi ja autos pandi mängima kannatanult saadud kassett. Kohus avaldas ka Sergei V.R-i ja U.H vastastamisprotokollid (I kd, tlk 227-229). U.H ütluste kohaselt istus ta auto tagaistmel ja Sergei V.R istus juhi kõrval. Autosse jäid üldiselt kõik oma kohtadele. Noormees (kannatanu M.) ütles, et ta annab asjad vaid siis kui ta viiakse koduni. U.H sõnutsi autos noormeest (M.) keegi ei löönud, siiski ütleb ka U.H, et lõi M. peopesaga paar korda. S. V.R-i sõnutsi oli ta poolunine, kuna oli vähe maganud.

15 (24)

1-04-87 Kohus avaldas ka U.H ütlused (I kd, tlk 216-220). Ütluste kohaselt kannatanu M. kohe alguses rahast juttu ei olnud. Kui nad jõudsid aga Sillamäele, küsis Anton, kas tal on raha sõidu eest maksmiseks. Sergei V.R ütles aga, et kannatanu poolt pakutud summast on vähe. Nad jõudsid järve äärde. U.H ütluste kohaselt ta nägi, et kannatanu ei tahtnud oma riideid anda, ta andis aga need seetõttu, et Anton ähvardas teda. U.H sõnutsi tema ei ähvardanud kannatanut. Lõpuks jäeti M. maha. E.N andis U.H sõnutsi talle 6 krooni ja U.H arvab, et see oli see raha, mis võeti kannatanult, sest tavaliselt Antonil endal kunagi raha ei ole. Kohus leiab, et antud ütlused riimuvad kannatanu S. M. poolt antud ütlustega, et teda juht (Anton) ähvardas (I kd, tlk 221-224). Kohtuistungil 10.09.2008 (VI kd, tlk 192) kannatanu S. M. ütluste kohaselt 2002.a. novembris hääletas ta tee ääres ja peatus auto „Sierra“. Kui Jõhvi oli möödas, siis nad pöörasid Vaivara juurde, kus oli kalmistu. Nad ütlesid, et S. M. annaks neile oma asjad. Enno lõi teda, keegi ka juhi poolt lõi teda ja nad tahtsid, et kannatanu S. M. annaks neile oma asjad. Kannatanu sõnutsi löödi teda nii autos kui ka õues ja teda lõi ka Anton. Autojuht tahtis tema asju. Antonile ta andiski nahkjope, mille taskus oli rahakott 40-50 krooniga, püksid ja botased ning pärast jäeti talle Antoni riietus. Riietuse sellisel viisil vahetamine on kinnitatud ka asjade vaatlusprotokollidega ja esemete äratundmiseks esitamise protokollidega (II kd, tlk 24-27; I kd, tlk 170, 181-184; 185-194). Kohus on seisukohal, et S. M. ütlused riimuvad tema kohtueelsel uurimisel antutega (I kd, tlk 168-178) ja seetõttu on ta ütlused usaldusväärsed. Samuti on need kinnitatud osaliselt süüdistatavate ja tunnistaja S.Kuprini ütlustega, mille alusel kogumis saab järeldada, et süüdistatavad tegutsesid röövimise koosseisu täites ühiselt ja kooskõlastatult. Ekspertiisi aktiga nr 679 (I kd, tlk 172-173) on tuvastatud S. M. vigastused näos ja kohtu arvates saavad olla need põhjustatud S. M. poolt kirjeldatud asjaoludel U.H ja E.N-i poolt. Samuti samal päeval nimetatud sündmusega, s.o. 16.11.2002 pöördus ka kannatanu Narva Haiglasse (I kd, lkt 167). Vigastuste tekitamine S. M. on ka tõendatud süüdistatavate enda ja S. V.R-i ütlustega. Kohus tuvastab, et S. M. kui hääletajalt nõuti sõidu eest tasu kui tema kui hääletaja oli juba autosse võetud ja auto sõitis (I kd, tlk 216-220) ning lõpuks olidki pärast vägivalla kasutamist tema riided E.N-i seljas ja samuti raha läks süüdistatavatele. S. M. ei tahtnud anda oma riideid Antonile, vaid teda selleks sunniti (I kd, tlk 221-224). Eeltoodu alusel kohus leiab, et on tuvastatud, et E.N ja U.H panid toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kuriteo ja neile esitatud süüdistus on eeltooduga tõendamist leidnud, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja nad on süüdi nimetatud kuriteo toimepanemises. Kohus leiab, et E.N-ile tuleb KarS § 200 lg 2 p 7 alusel, arvestades süüdistatava isikut (kes on varem 1 korral kohtulikult karistatud), karistust kergendava asjaoluna oma süü ülestunnistamist, raskendavate asjaolude puudumist, karistuseks mõista 3 aastat vangistust ja U.H-le tuleb KarS § 200 lg 2 p 7 alusel karistuseks mõista 3 aastat vangistust, karistades seega neid antud koosseisu minimaalse määra järgi. Kuivõrd U.H ei ole varem varavastaste ja vägivallaga seotud kuritegude eest karistatud peab kohus võimalikuks KarS § 74 lg 1 ja 3 ning § 75 lg 1 alustel tingimisi U.H vabastamist nimetatud karistusest tema allutamisega käitumiskontrollile, mille aja kestus peab olema vähemalt võrdne vangistuse pikkusega. Katseaja kestuseks kohus määrab U.H-le 3 (kolm) aastat.

16 (24)

1-04-87 Käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 alusel U.H on kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: Mäealuse tn 6, Sinimäe alevik; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus leidis, et röövimise eest E.N-ile tuleb karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. E.N-i lõplikku karistust-liitkaristust on käsitletud aga punktis V. V. E.N (KarS § 199 lg 1) E.N-ile on esitatud süüdistus ka selles, et tema olles isik, kes varem toime pannud varguse, öösel vastu 06.10.2002.a., võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, läks Ida-Virumaal, Vaivara vallas, Sinimäel Pargi 5 juurde pargitud auto Peugeot 206, reg.nr. 634 MCP, juurde, mille kasutajaks on L. H.-K., ja varastas ratta neli ilukilpi hinnaga 450 krooni kilp - üldsummale 1800 krooni, tekitades L. H.-K. varalist kahju summale 1800 krooni. Kohus avaldas ka kohtueelsel uurimisel tunnistajana ülekuulatud L. H.-K. ütlused, mille kohaselt on talle ilukilpide vargusega tekitatud kahju (I kd, tlk 16 ja pöördel). 26.09.2008 kohtuistungil tunnistas ka E.N esitatud süüdistuses toodud ilukilpide vargust. L. H.K. loobus nõudest hüvitada talle kahju 1800 krooni (VI, tlk 198). Kohus leiab, et E.N-i poolt ilukilpide vargus on tõendatud ütluste olustikuga seostamisega (I kd, tlk 24-27) ja E.N-i enda ütlustega nii kohtulikul uurimisel, kui E.N tunnistas end süüdi täielikult talle inkrimineeritud. Kohtuistungil 26.09.2008 prokurör nõudis E.N-i süüditunnistamist KarS § 199 lg 1 alusel. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tõendatud E.N-i poolt L. H.-K. varguse toimepanek KarS § 199 lg 1 järgi. Õigusvastasust välistavad asjaolud E.N-i käitumises puuduvad ja ta on süüdi KarS § 199 lg 1 järgi toime pandud kuriteos. Karistust kergendava asjaoluna märgib kohus süü ülestunnistamist ja kuriteoasjaolude väljaselgitamisel kaasabi osutamist. Juhindudes eeltoodust mõistab kohus KarS § 199 lg 1 alusel E.N-ile karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 200 lg 2 p 7 alusel mõistis kohus (punktis IV) E.N-ile karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Seega E.N-ile karistuseks mõistab kohus liitkaristuse KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse (KarS § 199 lg 1 järgi) kaetuks raskemaga (KarS § 200 lg 2 p 7 järgi), mõistes karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 11.11.2004 Narva Linnakohtu poolt mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 alusel E.N-ile 1.a. 4 kuud vangistust. Nimetatud karistuse kohus liidab KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alustel, arvestades 11.11.2004 Narva Linnakohtu otsust ja lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõistes karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust ja arvates sellest karistusest maha 17 (24)

1-04-87 11.11.2004 otsuse järgi E.N-i poolt ära kantud 1.a. ja 4 kuud vangistust ja mõistes talle 1 aasta 8 kuud vangistust. E.N oli KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kahtlustatavana kinni peetud 18.11.2002 (I kd, tlk 233) ja vahistatud 20.11.2002 (I kd, tlk 240) kuni 10 päevaks, s.o. kuni 27.novembrini 2002. Vahistamist pikendati kuni 30 päevani, s.o. kuni 17.12.2002 (I kd, tlk 248). 16.12.2002 vabastati E.N vahi alt (II kd, tlk 8). Kokku viibis V.R seega eelvangistuses 29 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel kohus arvab E.N-i eelvangistuses viibitud aja tema karistusaja hulka. E.N-i ärakandmata karistus on 1 aasta, 7 kuud ja 1 päev vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätab kohus tingimisi E.N-i suhtes vangistus kohaldamata tema allutamisega käitumiskontrollile 3 (kolmeks) aastaks. Käitumiskontrolli ajal on KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 alusel E.N kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: Uus 2-30, Sinimäe alevik; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. VI. Sergei V.R S. V.R end esitatud süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüdi ei tunnistanud (VI kd, tlk 186, I kd, tlk 155-156).

18 (24)

1-04-87 oma koopia passist. Kahe päeva pärast tuli S. V.R S. B. juurde ja teatas, et nad on hinnaga nõus ja auto korrasolekuga rahul. Sergei V.R kirjutas siis võlakirja, et kohustub S. B. maksma raha summas 10 000 krooni maksma 20. oktoobriks 2002. Auto jäi S. V.R-i kätte ja samuti üks osa tehnilisest passist ning võti. Tähtajaks aga nad ei ilmunud. Ta asus neid otsima Sillamäelt sissekirjutuse järgi, kuid seal teatati, et nad juba ammu ei ela seal. Politseist sai S. B. teada, et V.R-i ema elab Sinimäel. 03.11.2002 ta läks Sinimäele ja uuris ka kohalikelt inimestelt asjaolusid ning xxx xxx juures avastas oma auto. Korteris nr 30 avas ukse V.R-i ema, kelle väitel pojad peaaegu üldse ei ole kodus ja ei tea kus auto võti on. S. B. lahkus ilma autota ja õhtul talle helistas üks Kuprinidest ja teatas, et S. B. tulgu oma autole järgi, võti ja tehniline pass on autos. Võtme S. B. leidiski, kui tehnilise passi osas oli jäetud kiri, et see on politseis. Asjaolu, et Sergei Kuprini ja S. B. vahel oli võlasuhe võlakirja näol on kinnitatud ka võlakirja endaga (I kd, tlk 48). KarS § 209 lg 1 kohaselt on kelmus varalise kasu eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine. Seega intellektuaalsest aspektist subjektiivse tunnuse - teadvaltkohaselt eeldab kelmuse toimepanemine koosseisu realiseerijalt vähemalt otsest tahtlust pettuse suhtes. RKL nr 3-1-1-124-00 kohaselt piiritlemaks tsiviilõiguslikku vastutust pettusliku tehingu eest kelmuse kuriteokoosseisu realiseerimisest on oluline, millal süüdlasel tekkis tahtlus lepingu tingimusi rikkuda. Kui tuvastatakse, et süüdlane ei kavatsenud juba enne lepingu sõlmimist selle tingimusi täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse abil eksitusse, on teiste kuriteo koosseisu elementide olemasolul tegemist kelmusega. Kohus tuvastab, et Sergei V.R-i ja S. B. vahel oli võlaõigussuhe võlakirja alusel. S. B. nõudeõiguse saamine S. V.R-i vastu võlakirja alusel oli tehingu sõlmimise ja auto valduse üleandmise eeltingimuseks. Asjaolu, et S. V.R tähtaegselt ei täitnud võlakirjaga võetud kohustust, milles vaidlus puudub, ei ole piisavaks, et S. V.R-i tegevust kvalifitseerida kelmuseks. Ainuüksi lepingulise kohustuse täitmata jätmine seda veel ei tõenda. Käesolevaga on tõendamata, et S. Kurpin algusest peale ei soovinudki maksta auto eest raha. Vaidlust ei ole vaid selles, et auto eest ei makstud raha tähtaegselt ja sõiduki valdus läks tagasi selle omanikule S. B.. Kohus leiab, et tõendamata on S. V.R-ini käitumises nõutavad kelmuse objektiivse koosseisu kõikide tunnuste olemasolu. Tõendamata on see, milles seisnes tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine. Teisisõnu, milles seisnes teadvalt kavandatud petmistoiming, et S. B. tahtis algusest peale auto eest mitte lepingu järgi tasuda ja kannatanu eksimus sellega seoses, mille läbi ta varalise kahju sai. Kohus ei nõustu süüdistajaga selles, et asjaolu, et võõraste masinatega esitatud süüdistuste järgi pandi toime bensiinivargused, näitab seda, et S. V.R ei olnud algusest peale kavas lepingut täita, sest autod hangiti varguse toimepanemiseks. Kohus leiab, et see väide ei ole põhjendatud, sest S. V.R ei varjanud oma isikut ja andis isegi oma passikoopia S. B., tehes siiski seeläbi võimalikuks enese identifitseerimise ja ka võimaliku nõude esitamise tema enda vastu võlakirjast tulenevalt. S. B. ütlustest (I kd, lkt 39-40), nähtub, et pooled saavutasid pärast ka kokkuleppe auto tagastamise kohta, kui võlakirja tingimusi ei täidetud ja kannatanu tõi oma auto ära. Süüdistaja poolt väidetud asjaolu, et sõidukitega ka teistes süüdistuses toodud kelmuse episoodides ei käitutud sõidukite suhtes heaperemehelikult, on kaudne tõend võimaliku

19 (24)

1-04-87 pettuse toimepanemise kohta. Bensiinivarguse fakti kohta, et just nimelt kelmuste süüdistustes toodud autodega see toime pandi, kohus tuvastas selle, kuulates kohtuistungil lisaks süüdistatavatele üle tunnistajad J. P., T. A., V. T., N. O. ja A. M. Samuti nimetatud asjaolu tuvastamisel avaldas kohus kohtueelsel uurimisel nimetatud isikute poolt antud ütlused (III kd, 211-213; I kd 168-169; II kd, 136; III kd, tlk 150-152; II kd, tlk 135; III kd, tlk 148-149; III kd, tlk 204-205). Kohus on seisukohal, et tegemist on tsiviilõigussuhtega ja kelmuse kuriteokoosseis ei ole leidnud käesolevaga tõendamist. Kohus mõistab seetõttu Sergei V.R-i õigeks nimetatud kelmuse episoodis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus ka S. B. hagi summas 10 000 krooni läbi vaatamata.

20 (24)

1-04-87 usutavad ja ei kätke endas midagi ebaseaduslikku. Samuti hiljem andis S.V.R auto politseile üle (II kd, lkt 39) ja auto ka vaadeldi (II kd, tlk 81-85). S.V.R on ka selgitanud, et tal oli tervislikel põhjustel vaja kasutada ka autos olnud apteeki (II kd, tlk 89-91). Kohus leiab, et tõendamata on S. V.R-ini käitumises nõutavad kelmuse objektiivse koosseisu kõikide tunnuste olemasolu. Tõendamata on see, milles seisnes tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine. Kohus ei nõustu süüdistajaga selles, et asjaolu, et võõraste masinatega esitatud süüdistuste järgi pandi toime bensiinivargused, näitab seda, et S. V.R ei olnud algusest peale kavas lepingut täita, sest autod hangiti varguse toimepanemiseks. Kohus leiab, et see väide ei ole põhjendatud, sest S. V.R ei varjanud oma isikut, tehes siiski seeläbi võimalikuks enese identifitseerimise ja ka võimaliku nõude esitamise võlakirjade alusel tema enda vastu. Asjaolu, et kohe ei õnnestunud kannatanul kontakti saada S.V.R-iga kui võlakirja tähtaeg saabus, on andud ka kannatanu ise ütlusi, et V.R end tutvustades ütlesid, et on ka Sinimäelt (II kd, tlk 106). Süüdistaja poolt väidetud asjaolu, et sõidukitega ka teistes süüdistuses toodud kelmuse episoodides ei käitutud sõidukite suhtes heaperemehelikult, on kaudne tõend võimaliku pettuse toimepanemise kohta. Auto valdus läks S.V.R-ile võlakirja alusel, tõendamata on see, et S.V.R oli algusest peale tahe lepingut mitte täita. Kohus on seisukohal, et tegemist on tsiviilõigussuhtega ja kelmus kuriteokoosseis ei ole leidnud käesolevaga tõendamist. Kohus mõistab seetõttu Sergei V.R-i õigeks nimetatud kelmuse episoodis. Kannatanu hagi ei esitanud (VI kd, tlk 189).

21 (24)

1-04-87 vormistatakse S. V.R-i nimele kui ta maksab ära kogu summa. 19.04.2003 sõitis kannatanu Sinimäele raha järele, raha aga ei saanudki. Pärast seda ta vendadest V.R-ist midagi ei kuulnudki ja autot ei näinud. 05.06.2003 tegi E. A. Narva politseisse avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks seoses eeltooduga. Kohus tuvastab, et Sergei Kuprini ja kannatanu vahel oli võlaõigussuhe võlakirja alusel. Kannatanu nõudeõiguse saamine S. V.R-i vastu võlakirja alusel oli tehingu sõlmimise ja auto valduse üleandmise eeltingimuseks. Asjaolu, et S. V.R ei täitnud võlakirjaga võetud kohustust, milles vaidlus puudub, ei ole piisavaks, et S. V.R-i tegevust kvalifitseerida kelmuseks. Ainuüksi lepingulise kohustuse täitmata jätmine seda veel ei tõenda. Käesolevaga on tõendamata, et S. Kurpin algusest peale ei soovinudki maksta auto eest raha. Kohus avaldas ka E. A. saadud asjade kohta (III kd, tlk, 106-108) võetuse protokolli (II kd, tlk 105) ja nende vaatlusprotokolli (III kd, tlk 109). Võlakirja kohaselt (III kd, tlk 106) kohustus alguses S. V.R maksma 10 000 krooni ja järgmise võlakirja kohaselt (II kd, tlk 107) pikendati makse tähtaega kuni 05.05.2003. Kohus avaldas ka sõiduki vaatlusprotokolli (II kd, tlk 138-144). Kohus leiab, et tõendamata on S. V.R-ini käitumises nõutavad kelmuse objektiivse koosseisu kõikide tunnuste olemasolu. Tõendamata on see, milles seisnes tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine. Kohus ei nõustu süüdistajaga selles, et asjaolu, et võõraste masinatega esitatud süüdistuste järgi pandi toime bensiinivargused, näitab seda, et S. V.R ei olnud algusest peale kavas lepingut täita, sest autod hangiti varguse toimepanemiseks. Kohus leiab, et see väide ei ole põhjendatud, sest S. V.R ei varjanud oma isikut ja lasi kannatanult saadud auto ka pukseerida ka Sinimäele Uus tn 2, tehes siiski seeläbi võimalikuks enese identifitseerimise ja ka võimaliku nõude esitamise võlakirjade alusel tema enda vastu. Süüdistaja poolt väidetud asjaolu, et sõidukitega ka teistes süüdistuses toodud kelmuse episoodides ei käitutud sõidukite suhtes heaperemehelikult, on kaudne tõend võimaliku pettuse toimepanemise kohta. Kohus on seisukohal, et tegemist on tsiviilõigussuhtega ja kelmus kuriteokoosseis ei ole leidnud käesolevaga tõendamist. Kohus mõistab seetõttu Sergei V.R-i õigeks nimetatud kelmuse episoodis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus E. A. tsiviilhagi summas 10 000 krooni läbi vaatamata. Kokkuvõtvalt mõistab kohus Sergei V.R-i õigeks KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kogu esitatud süüdistuses. Käesolevas kriminaalasjas oli kohtueelsel uurimisel Sergei V.R kahtlustatavana KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kinni peetud 18.11.2002-20.11.2002 (I kd, tlk 197, 202) – 3 päeva. Röövimises S. V.R-ile aga süüdistust ei esitatud üldse. Kohus selgitab, et Sergei V.R on õigus pöörduda avaldusega Rahandusministeeriumi poole alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks vastavalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusele. VII. Kohtukulud

22 (24)

1-04-87 E.N-ini kaitsmise eest on väljamõistetud Tatjana Massalinale 613.60 krooni(I kd, tlk 17-22), 575.25 krooni(I kd, tlk 238), 920.40 krooni(I kd, tlk 246), 1593 krooni (V kd, tlk 20) ja 2557.65 krooni (VI kd, tlk 32). Eelnimetatud summad mõistab kohus E.N-ilt välja, s.o. 6259.90 krooni. Kannatanu S.M. tehtud ekspertiisimaksumus on (I kd, tlk 174) 1840 krooni, poole sellest kohustub maksma E.N, s.o. 920 krooni. Kohus mõistab süüdistatavalt välja ka esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha – 10 875 krooni. Kohus mõistab välja riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ NARVA ESIMENE ADVOKAADIBÜROO kasuks 5310 krooni vandeadvokaat Tatjana Massalina poolt määratud korras süüdistatavale E.N-ile kaitsjana osutatud õigusabi eest. Nimetatud summa mõistab kohus välja ka E.N-ilt.

23 (24)

1-04-87 IX. Tõkendid – puuduvad Kohus tegi otsuse juhindudes eeltoodust ja KrMS RakS § 2 lg 1 ja 2; KrMK § 5 lg 1 p 2 ja lg 2; KrMK § 268, § 269, § 272, § 275, 276, § 278; KrMS § 318, § 319

Pavel Gontšarov Kohtunik

Andrei Ionov Rahvakohtunik

Dmitri Balabanovitš Rahvakohtunik

24 (24)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.