Toimik nr.1-08-12890
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22.oktoobrlil 2008.a Kohtla-Järve kohtumajas avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-12890
Kohtunik
Jüri Sakkart
Kohtuistungisekretär Tõlk
Inna Kossinets Inga Kaljus
Prokuröri abi
Kristiina Erte
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid Aleksei Gribanov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Aleksei Gribanov (ik 37711100238; viibib Viru Vanglas)
Jätta Aleksei Gribanov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 02.10.2008.a. Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Gribanov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksei Gribanov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.10.2006.aasta otsusega KarS § 184 lg.2 p 2; § 185 lg 2 p 2; § 418 lg 1; § 209 lg 2 p 1- § 25 lg 2; § 349 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega karistati 4 aastase vangistusega. KrMS § 238 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning kanda jäi 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 10.03.2006.a ja lõpp 10.11.2008.a.
Aleksei Gribanov on talle mõistetud karistusest ära kandnud peaaegu kogu karistust. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipidamise ajal on ta omandanud eriala ning töötas. Suhted lähedastega head. Vabanemisel soovib asuda elama ema, venna ja poja juurde aadressil xxxx. Enne vangistust tarvitas ta 7 aastat narkootikume. On varem olnud kriminaalhooldusalune, kuid esines probleeme kontrollnõuete täitmisega. Karistuse kandmise aja jooksul on esinenud üks distsiplinaarkorra rikkumine. Riskihindaja leiab, et kinnipeetav on ühiskonnale ohtlik, kuna sooritas ühiskonnale ohtliku kuriteo, mis seisnes selles, et müüs edasi narkootikume ning sealhulgas ka alaealistele. Seega on alust arvata, et kinnipeetav võib vabaduses jätkata narkootikumide müümist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Aleksei Gribanov ei sobi kriminaalhooldusele. Kuigi kinnipeetaval on olemas tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks, kriminaalhooldaja arvates tuleb arvesse võtta ka kinnipeetava poolt toime pandud kuriteo ohtlikkust ning asjaolu, et kinnipeetav varem on kahel korral viibinud käitumiskontrolli all kuid ei kasutanud võimalust enda elustiili ja käitumist muuta ning on rikkunud käitumiskontrolli reegleid. Ei saa välistada seda, et peale vabanemist Aleksei Gribanov jätkab narkootikumide tarvitamist, mis võib viia uue kuriteoni. Samuti asjaolu, et kinnipeetav ja tema ema on arvamusel, et otstarbekam on kinnipeetava vabanemine karistuse ärakandmisega. Aleksei Gribanov ei taotle kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokurör ei toeta Viru Vangla taotlust. Isik on eelnevalt korduvalt korral kriminaalkorras karistatud, praegu kannab karistust kuriteo eest, mille sooritas katseajal ning olles narkojoobes. Kohus, ära kuulanud Aleksei Gribanovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et Aleksei Gribanov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Aleksei Gribanov’i ennetähtaegne vabastamine ebaotstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksei Gribanovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksei Gribanov on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, praegu kannab karistust kuriteo eest, mille sooritas katseajal ning olles narkojoobes, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Vangla riskihindaja leiab, et isik on ühiskonnale kõrgohtlik. Vangla iseloomustuse kohaselt, kinnipeetava sõnul ei tunne ta end süüdi, kahetseb natuke tehtud ja ei tea kas on motiveeritud muutuma, mis räägib sellest, et ta ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks. Seega kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Aleksei Gribanovi ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka kriminaalhooldaja.
Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et Aleksei Gribanov on ära kandnud peaaegu kogu karistuse ning kandmata karistuse osa on vähem kui üks kuu ning kohtumääruse jõustumise ajaks kandmata karistuse osa moodustaks ligi 10 päeva. Ka kinnipeetav on avaldanud, et ei soovi vabaneda tingimisi enne tähtaega, kuna arvab, et tal on otstarbekam vabaneda karistuse ärakandmisega. Lähtuvalt eeltoodust ning olles võtnud arvesse kinnipeetava isikut, tema käitumist, varasemad kriminaalhooldusel viibimise kogemust ning tema võimalusi vabaduses resotsialiseerida on kohus arvamusel, et Aleksei Gribanov tingimisi ennetähtaegne vabanemine ei ole otstarbekas. Aleksei Gribanovi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Aleksei Gribanov’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik Jüri Sakkart
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.