Kohtulahend

− saama kriminaalhooldusametnikult eelneva vahetamiseks.

loa

elu-,

töö- või

õppimiskoha

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla põhjendatud ning vabaduses on täidetud kõik tingimused süüdimõistetu vabanemiseks elektroonilise järelvalve alla. Süüdimõistetul on kindel elukoht, tugev sotsiaalne võrgustik, töökoht ja motiveeritus seaduskuulekale elule. Kriminaalhooldusametnik leiab, et süüdimõistetu on otstarbekas vabastada vangistusest elektroonilise valve alla ning elektroonilise valve kohaldamise aeg võiks olla kolm kuud. Mark Vavilov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalvega, milleks on ta andnud kirjaliku nõusoleku ( isiklik toimik 2.osa lk 48). 2(4)

Süüdimõistetu selgitas kohtuistungil, et tema endised tuttavad istuvad vanglas ja peale vabanemist ta nendega suhtlema ei hakka, pühendab oma aeg perele ja tööle. Kaitsja on seisukohal, et tema kaitsealusele on tagatud kindel elukoht, perekonna tugi, kindel töökoht. Samuti tema kaitsealuse küsitlemisel kohtus oli võimalik märgata, et tõesti tema suhtumine elusse on muutunud. Tema kaitsealune analüüsis oma eelnevat, praegust ja ka tulevat elukäiku. Tema hoiakud on ainult positiivsed. Vanglas on tal läbitud narkootikumide- ja alhoholivastane sotsiaalabiprogramm, distsiplinaarrikkumisi ei esine. Perre on sündunud laps, tema elukaaslane on pühendunud tekkinud pere hoidmisele.

Prokuröri hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne ja vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ja lähedaste toetus. Kuid kõik see, korralikud vanemad, kindel elukoht ja töökoht, oli kinnipüeetaval ka enne vangistusse sattumist. Vaatamata sellele, pani ta kahel korral uued kuriteod toime katseaja kestel. Praegu ta on juba 4 korral kohtulikult karistatud. Tal on hulk trahve väärtegude toinepanemise eest. Kõik see näitab, et isik paranemise teele asunud ei ole. Distsiplinaarrikkumiste puudumine näitab, et vanglas viibimine mõjutab isikut paremini kui kriminaalhooldus. Isik ei tulnud toime kriminaalhoolduse tavaliste reeglitega, vaevalt et ta suudaks rangema režiimiga elektroonilise valve nõuetega toime tulla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Mark Vavilov võib elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. M.Vavilovit on varem karistatud kriminaalkuritegude eest 4 korral, vangistuses viibib esimest korda. Kohus märgib, et viimase teise astme kuriteo mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes pani M.Vavilov toime katseajal, kuid süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kahetses toimepandut. Ka varem oli M. Vavilov süüdi tunnistatud kelmuse eest, mis oli toime pandud katseaja kestel. Kõik varasemad karistused on mõistetud teise astme KarS § 209 (kelmus) järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest. Kriminaalhooldusdametniku teatel, kulges katseaegh probleemselt. See näitab, et M. Vavilovi käitumine enne vangistusse sattumist oli õigusevastase suunaga. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud korrektne. Vanglast iseloomustatakse süüdimõistetut positiivselt, tema käitumine on olnud režiimikuulekas, distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole.Vangla koostatud iseloomustuses ei ole märgitud, et M. Vavilov oleks osalenud sotsialabiprogrammides, kuigi süüdimõistetu väidab seda. Seega on süüdimõistetu aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Karistuse lõpp on 12.01.2010, seega karistusajast 2 aastat 1 kuu ja 15 päeva on ära kantud praeguse seisuga 10 kuud 22 päeva. Kohus leiab, et vanlgas viibimine osutab M. Vavilovile paremat mõju, kui tingimuslik karistamine. Asja materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu suhtes karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – ta on oma kuritegusid kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Kohus leiab, et 10 kuud 22 päeva on piisav vangistuse aeg, et mõjutada esimest korda vangistusse sattunud teise astme kuritegusid sooritanud isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. 3(4)

Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla toetavab kriminaalhooldaja. Sellest tulenevalt ja vaatamata sellele, et süüdimõistetu pani kuriteo toime katseaja kestel, leiab kohus, et M.Vavilovi ennetähtaegne vabastamine on võimalik. Kohtule on esitatud andmed, et süüdimõistetule garanteeritakse peale vabanemist kindel töökoht xxx (lk 3) ja elukoht xxxx linn (lk 4). Kriminaalhooldusametniku ettekandest selgub, et süüdimõistetu vanemad, kelle juurde ta peale vabanemist elama asub, on nõustunud elektroonilise valve seadmete korterisse paigaldamisega. Samuti on lisatud ettekandele M.Valilovi vanemate T. V. ja J. V. kirjalik nõusolek, et nad on nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega oma elukohta. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Täiendava garantii vabaduses õiguskuuleka käitumise tagamiseks annab elektroonilise valve kohaldamine. Kriminaalhooldusametniku ettekandes viidatud ohutuse riskifaktor alkoholi kuritarvitamine, on võimalik kõrvaldada süüdimõistetule katseajaks täiendavate kohustuste panemisega, so kohustada süüdimõistetut mitte tarvitama katseaja jooksul alkoholi ning kohustada süüdimõistetut asuma tööle peale vabanemist ühe kuu jooksul jooksul. Liiklussüütegude toimepanemise vältimiseks tuleks M.Vavilovil läbida Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna V. talituse ja MTÜ V. Autom poolt korraldatud Liiklusohutuse programm. Süüdimõistetu on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Süüdimõistetu ema ja isa, kelle juurde ta peale vabanemist elama asub, on nõustunud elektroonilise valve seadmete korterisse paigaldamisega. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu temale Tart Maakohtu 29.11.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga ja kolmekuulise elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks tuleb süüdimõistetul täita katseajal KarS § 75 lg 1 p 1-5 ja § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustusi.

Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.