Kohtulahend

Toimik nr.1-08-12357

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

Kohtuasja nr

1-08-12357

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär

Inna Kossinets

Tõlk Prokuröri abi

Leonora Nõmmik Indrek Rebase

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid Gleb Astahhov ́i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

Gleb Astahhov (isikukood: 37111072285; viibib Viru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Gleb Astahhov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Gleb Astahhov ́ile. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 23.09.2008.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Gleb Astahhovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Gleb Astahhov mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 26.10.2005.a kohtuotsusega KarS § 414 lg 1 ja § 414 lg 2 järgi ning karistati KarS § 63 lg 1 ja § 68 kohaldamisega 2 aasta 8 kuu ja 18. päevase vangistusega, millest kohesele ärakandmisele kuulus 1 aasta vangistust. Ülejäänud karistuse osa kandmisest teda vabastati tingimisi katseajaga 3 aastat. Viru Maakohtu 22.05.2007 a. määrusega ülalmainitud kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa oli pööratud täitmisele.

Karistuse kandmise algus oli 24.03.2007.a ja lõpp on 11.12.2008.a. Gleb Astahhovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse kandmisel sai ta noomituse järelevalve töö takistamise eest. Võimalikul vabanemisel kavatseb asuda elama aadressil xxxx elukaaslase I V juurde. Kinnipeetav omab töökogemust, Murru Vanglas töötas remondilukksepana. Vabanedes kavatseb asuda tööle xxxx. Kinnipeetava sõnul alkoholi ei tarvita. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust Gleb Astahhovi tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Leiab, et Gleb Astahhov ei ole sobilik määramiseks kriminaalhooldusele kuna viibides kriminaalhoolduse järelevalve all ei suutnud ta täita talle kohtu poolt pandud kontrollnõudeid ning hoiduda uue kuriteo toimepanemisest, mistõttu puudub alus eeldada, et Gleb Astahhov on võimeline elama vabaduses seadusekuulekalt, täites talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Gleb Astahhov ei taotle enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on Gleb Astahhovi ennetähtaegne vabastamine ebaotstarbekas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Gleb Astahhovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et Gleb Astahhov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Gleb Astahhovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Gleb Astahhovi varasem käitumine, toimepandud kuritegude ohtlikus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kohus arvestab seda asjaolu, et Gleb Astahhov on korduvalt kriminaalkorras karistatud kuid ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist ning olles kriminaalhooldusel ei suutnud täita ta täita kontrollnõudeid ning talle tingimisi mõistetud karistuse osa oli pööratud täitmisele. Ka vanglas esines G.Astahhovil distsipliini rikkumine. Arvestades Gleb Astahhovi poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.