Kohtulahend

Kriminaalasi nr.1-08-12217

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14.oktoobril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas

Kriminaalasja number

1-08-12217 (07244001288)

Kohtunik

Loretta Pikma kirjalikus menetluses

Kriminaalasi

S.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi lühimenetluses

Süüdistatav

S.T , isikukood: xxx, kodakondsuseta, haridus 9 klassi, töökoht puudub, elukoht: xxx . Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 07.12.2007 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 1 aasta 9 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 2 kuud. Lõplik karistus KarS § 65 lg 1 alusel 1 aasta 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus kokku 1 kuu 17 päeva. Alates 07.12.2007 on ärakandmata vangistus 1 aasta 13 päeva. Karistuse kandmise algust arvestada 26.10.2007.

Resolutsioon

Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohus

M Ä Ä R A S:

Kriminaaltoimik nr 1-08-12217 (07244001288) S.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile kohtuniku mittenõustumise tõttu lühimenetlusega. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määruse koopiad saata S.T-le ja tema kaitsja, vandeadvokaat Eduard Bulattšikule. Kohtu tuvastatud asjaolud S.T-le on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja karistatud viimati 07.12.2007.a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt KarS § 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 1 aasta ja 2 kuud, taas ajavahemikul 22.07.2007.a kella 14.30 kuni 23.07.2007.a kella 06.50 sisenes omakasu saamise eesmärgil välisukse kõrval oleva akna klaasi lõhkumise teel korterisse aadressil xxx, Jõhvi ja varastas korterist AF kuuluvad järgmised esemed: akudrelli BOSCH maksumusega 3000.00 krooni, tikksae CRAFT maksumusega 800.00 krooni, elektrihöövli GRAFT maksumusega 1200.00 krooni, triikraua BOMANN maksumusega 500.00 krooni ja seljakoti VELSICOL maksumusega 50.00 krooni. Aknaklaasi lõhkumisega tekitas S.T varalise kahju summas 2000.00 krooni. Kokku tekitas S.T oma tegevusega AF varalise kahju summas 7550.00 krooni. Seega pani S.T toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kui see on toime pandud sissetungimisega, s.t. KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tutvunud materjalidega, leiab kohus, et kriminaalasi kuulub tagastamisele prokuratuuri KrMS § 235-1 lg 1 p 3 näidatud alusel. Kohus ei nõustu kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahtlustatav S.T end süüdi kannatanu AF vara varguses ei tunnistanud, selgitas kirjalikult, et sellest vargusest ta midagi ei tea, kuidas tema sõrmejäljed sellesse korterisse sattusid selgitada ei suuda, midagi teinud ei ole (lk 26-30). Ülekuulamise ajal rääkida ei saanud. Kohtunik leiab, et S.T osavõtt AF vara vargusest ei ole kriminaalasja materjalidega usaldusväärselt tõendatud. Ainsaks tõendiks oneksperdiarvmus ekspertiisiaktis nr SS-0057-08/0613 (sõrmejäljeekspertiis). Kohus on seisukohal, et juhul, kui kahtlustatav ja kaitsja peale toimiku ja selles sisalduvate tõenditega tutvumist on asunud positsioonile, et kahtlustatav ikka eitab oma süüd, ei vääriks kahtlustatav lühimenetluse kohaldamist, mis toob kaasa karistuse vähendamist 1/3 võrra. Süü kindel eitamine tähendab kohtu arvates ka seda, et kahtlustataval ja tema kaitsjal on süütõendite kohta omad kaalukad vastuargumendid. Sel juhul tuleks kriminaalasja arutada üldmenetluses. Kohus pöörab menetleja tähelepanu ka järgmisele asjaolule. Toimiku materjalidest nähtub, et S.T on karistatud 07.12.2007 Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 1 aasta 13- päevase vangistusega, karistuse kandmise algus 26.10.2007. Tegemist oli 7 episoodilise kriminaalasjaga, kus kannatanutele tekitatud kahjud olid märkimisväärsed. Kuriteod olid toime pandud juuli, august 2007. Antud kriminaalasjas süüksarvatud üheepisoodilise kuriteo, kus kannatanule tekitati kahju 7550 krooni on toime pandud ajavahemikul 22.07-23.07.2007. Siinkohal kohus märgib, et antud juhul tuleks arvesse võtta menetlusökonoomika põhimõtteid. Kohtu arvates, on otstarbekas kaaluda ka menetluse lõpetamist KrMS § 203 näidatud alustel kui täiendavaid tõendeid koguda ei ole võimalik.