Kohtulahend

Kriminaalhooldusametnik ei andnud nõusolekut P.U elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamiseks. Seda järgnevatel põhjustel. P.U on oma elukohana vabaduses nimetanud x. Nimetatud elukohas elab kinnipeetava õe elukaaslase eakas ema. Õde keeldub kinnipeetava sinna elama võtmisest ja sinna valvesüsteemi paigaldamisest, kuna elukaaslase ema vajab pidevat hoolt ning õe pere elab Soomes. Riskifaktoritena näeb ametnik alkoholi liigtarvitamist, madalat haridustaset, eriala ja alalise elukoha puudumist, varasema kriminaalhoolduse nõuete rikkumist ja ebastabiilset käitumist. P.U kinnitas kohtuistungil, et ta sooviks vabaneda ennetähtaegselt. Tal oleks olemas elukoht oma õemehe korteris. Tööd leiaks ta õemehe loodud ehitusfirmas. Õe pere on valmis teda igati toetama. Ta on valmis vabanemisel täitma kriminaalhooldusnõudeid ja lisakohustusi 1 aasta jooksul vaatamata sellele, et tema tegelik karistusaeg lõppeks varem. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ja arvestades kinnipeetava enda, kaitsja ja prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et P.U ennetähtaegne vangistusest vabastamine on käesoleval ajal otstarbekas. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. P.U kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning see on tal teine karistus üldse. Reaalset vanglakaristust kannab ta esmakordselt. Vangistuse ajal on ta esialgu töötanud, kuid seoses ümberpaigutamisega Tartu Vanglasse ei ole ta seda enam teinud. Ka vabaduses on tal olemas tingimused õiguskuulekaks eluks ja hakkamasaamiseks. Tal on olemas lähedased inimesed, kes on valmis teda ka materiaalselt toetama, elukoht ning võimalik töökoht. Tema õde on avaldanud valmisolekut venda toetada, kui vend vabaneb ennetähtaegselt, kuid mitte elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud anda P.U-le võimalus vabaneda vangistusest ennetähtaegselt ning lasta tal näidata, et ta on karistuse kandmise ajal oma käitumisest õiged järeldused teinud. Kuivõrd kinnipeetavale oli see esimene reaalne vanglakaristus, siis on alust arvata, et praeguseks kantud karistus on temale positiivselt mõjunud ja kantud karistus on täitnud oma eesmärgi. Ta omab piisavalt tagatisi, et asuda elama seaduskuulekalt ning talle tuleb anda võimalus jätkata õiguskuulekat elu vabaduses. Kohus on seisukohal, et P.U-le tuleb katseajaks määrata alljärgnevad lisakohustused. Teda tuleb kohustada mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, kuna kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on isikul olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Seega on alkoholi jätkuv tarvitamine suureks ohuteguriks, mis võib takistada tal seaduskuuleka elu elamist. P.U-le tuleb määrata ka kohustus asuda tööle teatud aja jooksul vabanemisest. Tööl käimine aitab tal sisustada oma aega ning annab talle igapäevaseks eluks vajalikud materiaalsed vahendid. Vajalik on määrata kinnipeetavale ka kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Nimetatud kohustus aitab samuti kaasa P.U õiguskuulekaks jäämisele. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja § 76, KrMS § 426 ja § 432, kohtunik m ä ä r a s: Vabastada P.U (IK XXX) talle Pärnu Maakohtu 23.11.2007. a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata P.U-le katseaeg pikkusega 1 (üks) aasta.

Määrata P.U katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtulahendi jõustumisest. Määrata P.U elukohaks x. Kohustada P.U katseajal järgima järgmisi KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.