Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Mario Kraminit süüdistatakse selles, et tema 05.07.2006. a kella 06.15 paiku Tartumaal Elva linnas Verevi järve ääres lõkkeplatsi juures pani toime röövimise – kõigepealt lõi M.Kramin G.K. kaks korda rusikaga vastu nägu, mille tõttu G. K kukkus pingilt maapinnale, seejärel lõi M. Kramin jalaga viis korda maaslamavat G. K vastu vasakut külge ja kätt ning ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis pingi taga maas oleva G. K seljakoti väärtusega 500 krooni, milles oli fotoaparaat Olympus väärtusega 3000 krooni, rahakott väärtusega 100 krooni, milles oli 900 krooni sularaha, juhiluba G. K nimele ja autodokumendid ning G. K seljakoti kõrval olnud H.V. sõiduauto võtmed, seejärel jooksid M. Kramin ja K.H koos Verevi järve ääres parklas seisnud H. V sõiduauto Audi 80 reg. numbriga XXX XXX juurde ning grupis K.H-ga sisenesid sõiduautosse, kust Mario Kramin võttis 4 cdplaati kokku 396 krooni, H. V kuuluva rahakoti väärtusega 250 krooni, milles olid H. V sõiduauto dokumendid, 4000 krooni ja 80 eurot (Eesti panga kursi järgi 1251,20 krooni) sularaha. Seejärel sõitis Mario Kramin K.H juhtimisel tema kasutuses olnud sõiduautoga minema. Röövimisega tekitas M. Kramin G. K füüsilist valu ja nina turse ning varalist kahju G. K 4500 krooni ja H. V 5897.20 krooni. Sellega Mario Kramin pani toime KarS § 200 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja kui see on toime pandud sissetungimisega. K.H süüdistatakse selles, et tema grupis koos Mario Kraminiga 05.07.2006. a kella 06.15 paiku Tartumaal Elva linnas Verevi järve ääres lõkkeplatsi juures pärast seda, kui Mario Kramin pani toime röövimise – kõigepealt lõi M. Kramin G.K. kaks korda rusikaga vastu nägu, mille tõttu G. K kukkus pingilt maapinnale, seejärel lõi M. Kramin jalaga viis korda maaslamavat G. K vastu vasakut külge ja kätt ning ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis pingi taga maas oleva G. K vallasvara 4500 krooni väärtuses ning G. K seljakoti kõrval olnud H.V. sõiduauto võtmed, seejärel jooksid M. Kramin ja K.H koos Verevi järve ääres parklas seisnud H. V sõiduauto Audi 80 reg.numbriga XXX XXX juurde, sisenesid sõiduautosse ning Mario Kramin võttis autost H. V kuuluva vallasvara 5897,20 krooni väärtuses, mille järel sõitsid K.H juhtimisel tema kasutuses olnud sõiduautoga minema. Sellega K.H pani toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud grupi poolt. K.H süüdistatakse veel selles, et tema isikuna, kes on 19.05.2008. a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 14 040 krooni, juhtis 07.06.2008. a kella 05.10 ajal Tartumaal Tartu-Ülenurme tee 1. kilomeetril mootorsõidukit Audi 80 reg.nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega K.H pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 200 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Mario Kraminile karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Mario Kramin ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal heastama kuriteoga tekitatud kahju kannatanute G.K. summas 900 krooni ja H.V. summas 5271.60 krooni. Tartu Maakohtu 18.04.2008. a otsus jätta iseseisvaks täitmiseks. KarS § 266 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.H-le karistuseks 5 kuud vangistust ja KarS § 424 järgi 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista K.H-le kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev, s.o 07.06.2008 ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 kuud ja 29 päeva vangistust KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.H ei pane 3 aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena K.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks. Tartu Maakohtu 09.06.2008. a otsus jätta iseseisvaks täitmiseks. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäi kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. K.H ja Mario Kramin tuleb süüdi tunnistada neile esitatud süüdistuses ning mõista neile karistused vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi on esitanud G.K. 900 krooni (varastatud raha) ja H.V. 5271.60 krooni (varastatud raha ja esemed). Mario Kramin on nõustunud tekitatud kahju suurusega, mistõttu tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Mario Kramini poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja tõendatud ning kuuluvad rahuldamisele. K.H menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 1486.80 krooni ja kohtumenetluses 147.50 krooni. Mario Kramini menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 10 875 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelses menetluses 2775.36 krooni ja kohtumenetluses 221.25 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.