Kohtulahend

Jaak Palu kinnitas kohtuistungil, et ta sooviks vabaneda elektroonilise valve all ennetähtaegselt. Ta asuks elama emale kuuluvasse majja Tartumaale ning läheks koheselt ka tööle. Ta on kindel, et teeb koostööd kriminaalhooldajaga ning täidab elektroonilise valve tingimusi. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid, esitatud ettekandeid ja arvestades kinnipeetava enda, tema kaitsja ning prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et Jaak Palu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla on põhjendatud. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Jaak Palu kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise eest ja oma elukaaslasele valu tekitanud kehalise väärkohtlemise eest. KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu on esimese astme kuritegu. Käesolevaks ajaks on ta mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus lisaks nimetatud formaalsetele alustele arvestama ka sama paragrahvi lõikes 3 toodud materiaalseid eeldusi, millele süüdlane peab sisuliselt vastama. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik. Seega on alus arvata, et olles esimese kuriteo puhul karistatud reaalse vangistusega, on ta oma teost õiged järeldused teinud. Enda kinnitusel soovib Jaak Palu elada õiguskuulekalt. Ka tema käitumine karistuse kandmise ajal näitab, et ta suudab kehtestatud normidest kinni pidada. Jaak Palu elamistingimused vabaduses soodustavad samuti tema seaduskuulekaks jäämist. Tal on olemas elukoht, töökoht ja lähedaste inimeste tugi. Talle võimaldatav palk tagab igapäevase äraelamise ning ta saab täita ka oma rahalisi kohustusi. Elukoht on sobiv elektroonilise valveseadeldise paigaldamiseks. Eeltoodust tulevalt leiab kohus, et on otstarbekas vabastada Jaak Palu vangistusest koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku ettekandes märgitud seisukohaga, et elektroonilise järelevalvega on Jaak Palu ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on võimalik resotsialiseerumisel suunata. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust ning kriminaalhooldusametniku soovitust ning peab otstarbekaks kohaldada see pikkusega 3 kuud. Tulenevalt KarS § 751 lg-st 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Jaak Palu keha külge. KarS § 76 lg 4 tuginevalt tuleb Jaak Palule määrata 1 aasta pikkune katseaeg. Sellel ajal allutatakse ta KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus leiab, et on otstarbekas panna kinnipeetavale katseajaks kriminaalhooldusametniku soovitatud lisakohustused: asuda tööle 2 nädala jooksul vabanemisest. Tööl käimine ja kindla sissetuleku omamine aitavad Jaak Palul oma aega sisustada, majanduslikku elujärge parandada ning võimaldavad tal tasuda rahalisi kohustusi; mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohustus on vajalik, arvestades, et kinnipeetav on toime pannud

rahvatervisevastase süüteo ning ka ise narkootikume tarbinud; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuna Jaak Palu enda sõnul soodustas kuriteo toimepanemist sattumine kuritegelikku subkultuuri, siis on lisakohustuse kohaldamine põhjendatud; kohustus läbida vabatahtlikult narkojoobe kontroll kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetava ajavahemiku järel, millega Jaak Palu kohtuistungil nõustus. Juhindudes KarS § 75, § 751 , § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada Jaak Palu temale Tartu Maakohtu 06.05.2008.a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. KarS § 76 lg 4 alusel määrata Jaak Palule ühe (1) aasta pikkune katseaeg. KarS § 751 lg 3 kohaselt määrata Jaak Palu elektroonilise järelevalve kestuseks kolm (3) kuud. Kohustada Jaak Palu katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.