lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-07-15847\10

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 23.09.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-07-15847\10
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
23.09.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1129
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2008. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-07-15847

Kohtukoosseis

Eesistuja Paavo Randma, liikmed Malle Preimer ja Julia Katškovskaja

Kohtuistungi sekretär

Maaria Rei

Tõlk

Irina Leetberg

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

16. september 2008. a, Tallinn

Kriminaalasi

Roman Brjantsevi süüdistuses KarS § 184 lg 1, § 424, § 275 ja § 22 lg 2 - § 320 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 26. mai 2008. a otsus

Apellatsiooni esitaja

Roman Brjantsev

Prokurör

Ljudmilla Tokar

Süüdistatav

Roman Brjantsev, isikukood: 38104212720, kodakondsuseta, emakeel vene keel, keskharidusega, ei tööta, elukoht: xxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx, kohaldatud tõkend vahistamine alates 20.06.2007.a. Varem kriminaalkorras karistatud kahel korral.

Kaitsja

Vandeadvokaat Vladimir Sadekov

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 26. mai 2008. a otsus jätta sisuliselt muutmata. 2.Täiendada Harju Maakohtu 26. mai 2008. a otsuse resolutiivosa punktiga 8.1 järgmises sõnastuses: kriminaalasjas olev asitõend – elektronkaal EKS – tagastada Roman Brjantsevile.
3.
Apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 26. mai 2008. a otsusega tunnistati R. Brjantsev kokkuleppemenetluses süüdi ja karistati järgmiselt: KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks kolm aastat vangistust; KarS § 22 lg 2 - § 3320 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks kuus kuud vangistust; KarS § 424 järgi ja mõisteti talle karistuseks seitse kuud vangistust; KarS § 275 järgi ja mõisteti talle karistuseks viis kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti süüdistatavale lõplikuks karistuseks kolm aastat vangistust. Kohus loetles ka kriminaalasjas olevad asitõendid ning määras nad konfiskeerimisele ja hävitamisele. Samuti mõisteti R. Brjantsevilt välja menetluskulud, sh ekspertiisitasud.
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Brjantsev, kes palub kriminaalasi tervikuna uuesti üle vaadata. Konkreetselt ei nõustu R. Brjantsev ühe väljamõistetud ekspertiisitasuga. Samuti ei ole otsuses võetud seisukohta temalt äravõetud järgmiste esemete osas – mobiiltelefon ja kaalud. Süüdistatav palub nimetatud esemed talle tagastada.
3.Ringkonnakohtu istungil loobus R. Brjantsev osaliselt apellatsioonist, kinnitades, et telefon on talle tegelikkuses tagastatud ning ta pole seda lihtsalt kätte saanud. Ekspertiiside läbiviimist pidas süüdistatav jätkuvalt põhjendamatuks. Prokurör leidis, et ekspertiisitasude väljamõistmine on täiesti õigustatud; kas kaalud süüdistatavale tagastada või hävitada, palus prokurör otsustada kohtul. Kaitsja leidis, et ekspertiisitasude väljamõistmise õigustatust on pädev hindama kohus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et apellatsioonis esitatud väited väärivad osaliselt tähelepanu ning toovad endaga kaasa maakohtu otsuse täpsustamise. Enda seisukohta motiveerib ringkonnakohus järgmiselt.

4.Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab teatud piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-52-07 selgitanud, et KrMS §-st 245 lähtuvalt ei pea kokkulepe hõlmama asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega ning kriminaalmenetluse kuludega, samuti tsiviilhagi rahuldamise või kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise ulatusega seonduvat. Kuid KrMS § 306 lg 1 p-dest 13, 14 ja 11 tulenevalt ning § 248 lg 1 p-s 5 sätestatut arvestades aga ei tohiks neid küsimusi jätta märkamata ka kokkuleppemenetluse raames kohtuotsust tehes.

Ehk teisisõnu – kokkuleppemenetluses otsust tehes tuleb vältimatult lahendada küsimused, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega (KrMS § 306 lg 1 p 13, § 313 lg 1 p 11). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et kokkuleppemenetluse reeglite rikkumisest on alust rääkida juhul, kui kõnealused küsimused lahendatakse ilma kaitsjat ja süüdistatavat informeerimata alles kohtuotsusega. Sellest tuleneb loogiliselt, et kokkuleppemenetluse sätete rikkumisest on alust rääkida ka juhul, kui otsuses jäetakse nimetatud küsimused kas täielikult või osaliselt üldse lahendamata. Kriminaalkolleegium leiab, et käesolevas kriminaalasjas on alust rääkida sellisest minetusest.

5.Apellant jäi ringkonnakohtu istungil arvamusele, et kohtuotsuses ei ole võetud seisukohta ühe temalt äravõetud eseme suhtes, milleks on elektronkaal. Kriminaalkolleegium soostub selle väitega. 5.1 Kriminaalasjas on läbiviidud läbiotsimine, mille protokolli kohaselt (kd 1, tlk 8) on üheks läbiotsimisel leitud objektiks ka elektronkaal EKS. Kõnealust elektronkaalu on edasiselt vaadeldud asitõendina (kd 1, tlk 22). Apellant märgib õigesti, et maakohtu otsuses, millega kinnitati kokkulepe, ei ole kõnealuse asitõendi osas seisukohta võetud. Kriminaalkolleegium leiab samuti, et kõnealune elektronkaal tuleb süüdistatavale tagastada. R. Brjantsev on tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 1 järgi narkootiliste ainete omandamises ja hoidmises. Kummatigi ei ole kriminaalasjas tuvastatud otsest seost narkootilise aine käitlemise ning vaatluse all oleva elektronkaalu vahel. Kuigi see võib tunduda ilmselge, ei saa kriminaalkolleegiumi hinnangul sellist asjaolu siiski presümeerida. Pigem näitab ka sõlmitud kokkulepe (kd 5, tlk 64), kus asitõendite loetelus elektronkaal ei kajastu, et sellisest eeldusest ei ole lähtunud ka prokuratuur. Seetõttu näeb kriminaalkolleeguim ainukese võimalusena tagastada asitõendiks olev elektronkaal R. Brjantsevile. Apellatsiooni on esitanud R. Brjantsev ja kriminaalkolleegium peab võimatuks hakata laiendama konfiskeerimisele kuuluvate esemete loetelu tema enese kaebuse alusel. Olukord oleks erinev, kui vaatluse all oleks tsiviilkäibes keelatud esemed (nt narkootilised ained, relvad), kus tuleks kõne alla nende hävitamine, et teha võimatuks nende käitlemine; kirjeldatud paralleeli ei saa aga luua tsiviilkäibes täiesti legaalsete esemetega, nagu see on käesoleval juhul.
6.Muus osas tuleb kriminaalkolleegiumi hinnangul apellandi väited jätta tähelepanuta. Nimelt vaidlustab R. Brjantsev ka temalt sõrmejäljeekspertiisi teostamise eest väljamõistetud tasu. Kriminaalkolleegium ei näe selles menetluslikke minetusi. Nimelt alustati kriminaalasja menetlemist järgmistel asjaoludel. 2. juulil 2006. a toimus avarii, kus auto sõitis vastu tänavavalgustusposti. Masinas viibinud kaks noormeest ja neiu lahkusid sündmuskohalt. Kriminaalasjas üle kuulatud V. V. andis ütlusi selle kohta, et kõnealune sõiduauto oli R. Brjantsevi valduses. R. Brjantsev helistas talle ja ütles, et sooritas sõidukiga avarii. Ühtlasi palus ta teatada politseisse sõiduki vargusest, mida V. V. ka tegi. V. V.i ütluste kinnitamiseks viidi kriminaalasjas läbi ekspertiis (ekspertiisimäärus tlk 20). Seega teostati kriminaalasjas ekspertiis tõendamisvajadusest lähtudes ja KrMS § 105 lg 1 nõudele vastavalt ning kooskõlas RKKK otsuses nr 3-1-1-35-06 märgituga (mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine andis tõendusteavet, mille tajumine jäi väljapoole menetleja üldteadmiste piire). Erinevalt apellandist ei pea kriminaalkolleegium ekspertiisi teostamist seega põhjendamatuks. Eksperdi arvamuse kohaselt tuvastati sõiduautost R. Brjantsevile kuuluvad sõrmejäljed (tlk 24). Vastavalt õiendile maksis ekspertiis 3500 krooni (tlk 25). Käesolevas kriminaalasjas on R. Brjantsev selles episoodis tunnistatud süüdi KarS § 22 lg 2 - § 320 lg 1 järgi. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 3 on ekspertiisi tegemisel tekkinud kulud menetluskuludeks. KrMS § 180 lg 1 kohaselt huvitab süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt menetluskulud süüdimõistetu. Seega on kõnealune menetluskulu mõistetud R. Brjantsevilt välja seaduslikult ja põhjendatult.
7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 2 jätab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 26. mai 2008. a otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustuse elektronkaalu tagastamise kohta. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

Paavo Randma

Malle Preimer

Julia Katškovskaja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.