Kohtulahend

5.Kohaldada H.A suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 järgmised kohustused: − mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume − asuma tööle 4 (neli) nädala jooksul peale vabanemist; − mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. 6.Vabastada H.A käesoleva kohtumääruse jõustumisel. 7.Saata määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja H.A.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Välja mõista H.A ́ilt riigituludesse 330,40 krooni õigusabi eest. Väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Svedpangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „H.A, 1-08-11929, kohtukulud”. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 11. septembril 2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. H.A tunnistati süüdi Harju Maakohtu 28.06.2004 kohtuotsusega KarS § järgi ja teda karistati 1 aasta vangistusega. KarS § 65 lg.2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 08.08.2006 a otsusega mõistetud vangistuse 1 aasta 4 kuud võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 27.04.2007 a. H.A karistuse kandmise aeg algas seega 27.04.2007 a. ja lõppeb selle täielikult ärakandmisel 27.08.2009 a. Viru Vanglast väljastatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt H.A distsiplinaarkorras karistatud ei ole ja tema käitumine vangistuse ajal ei viita agressiivsusele ega enesevalitsuse kaotamisele. Vabanemiseks on kinnipeetav seadnud endale realistlikud eesmärgid ning omab motivatsiooni seaduskuulekalt toime tulla. Ta soovib loobuda alkoholist, mitte tarbida narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud endiste sõpradega. Tartu Vanglas töötas abitöölisena ja läbis 90 päevase kursuse, mis on mõeldud alkoholi-ja narkosõltlastele. Viru Vanglas avaldas soovi omandama koka abikise elukutse. Kriminaalhooldusametnik nõustub H.A tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et isiku uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoriteks on kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud ning alkoholi tarvitamise oht. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise osas takistusi ei ole. Positiivsena näeb ametnik: kindel elukoht, vanemate toetus, on olemas kehtivad dokumendid H.A taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ning tahab täita kõiki sellega kaasnevaid tingimusi ja kohustusi. Elama asuks ta vanemate juurde ja hakkaks kohe tööle. Ta on motiveeritud elama oma elu edaspidi õiguskuulekalt. Prokuröri hinnangul on H.A ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne ja vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ja lähedaste toetus Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused H.A vabastamiseks on olemas ning kriminaalhooldaja kontrollis neid tingimusi. Ta ei rikkunud vanglarežiimi, osales sotsiaalprogrammis. Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.A isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, väärtegude eest karistatud 5 korral. Asja materjalidest nähtuvalt on H.A karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud. Vanglakogemus on pannud kinnipeetavat elu üle mõtlema ja ta ei soovi tehtud vigu korrata ning püüab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Kinnipeetav on motiveeritud seaduskuulekale käitumisele ja tal on vabaduses olemas sotsiaalselt toetav võrgustik. Pärast vabanemist on H.A olemas kindel elukoht Tallinna linnas. . Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata H.A püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusametnik toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohus leiab, et arvestades kinnipeetava suhtes kehtivaid riskifaktoreid, so kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud ning alkoholi tarvitamise oht, tuleb kinnipeetavale katseajaks määrata täiendavad KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused: mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume; asuda tööle neli nädala jooksul arvates vabanemisest ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Jüri Sakkart Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.