lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-07-9016\14

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 11.09.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-07-9016\14
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.09.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1922
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2008.a Tallinn

Kriminaalasja number

1-07-9016

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Jüri Paap

Kohtuistungi sekretär

Tatjana Derkatš, tõlk Marina Lepiksoo

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

03. september 2008.a, avalik kohtuistung

Kriminaalasi

Gennadi Kožegatševi ja Sergei Fjodorovi süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi, Aleksandr Soroka süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 19. märtsi

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava Sergei Fjodorovi kaitsja adv. Raivo Bergson ja Gennadi Kožegatševi kaitsja adv. Leonid Olovjanišnikov

Prokurör

Endla Ülviste

Süüdistatavad

Gennadi Kožegatšev

2008. a otsus

sünd 08.12.1961.a. kodakondsuseta, elukoht xxxxxx x-xx xxxxxxxxx, töökoht A. B. OÜ, varem kohtu poolt karistamata, vahistatud 05.02.2007.a. Sergei Fjodorov sünd 23.09.1964.a Eesti kodanik, , elukoht xxxx x-xx xxxxxxxxx, töökoht AS-s T., varem kohtu poolt karistamata, vahistatud 21.01.2007.a. Kaitsjad

Adv. Raivo Bergson ja Leonid Olovjanišnikov

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 19. märtsi 2008.a otsus osaliselt Sergei Fjodorovile mõistetud põhikaristuses. Uue otsusega mõista Sergei Fjodorovile KarS § 184 lg 1 järgi karistuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata Sergei Fjodorovi kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Gennadi Kožegatšovi kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Gennadi Kožegatšev tunnistati süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati 4 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Karistusaja alguseks loeti 05.02.2007.a. Sergei Fjodorov tunnistati süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati 4 aastase vangistusega. Karistusaja alguseks loeti 21.01.2007.a. KarS § 53 alusel mõisteti talle lisakaristuseks varaline karistus 88 569 krooni ja 50 eurot. G. Kožegatšov tunnistati süüdi selles, et ta omandas tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses, s.o vähemalt 2 021 grammi narkootilist ainet amfetamiini, mille toimetas 21.01.2007.a Aleksandr Soroka elukohta Xxxxxxx xx-xxx xxxxxxxx, kus andis nimetatud koguse A. Sorokale edasi. Sergei Fjodorov tunnistati süüdi selles, et ta omandas 21.01.2007.a kella 19.45 – 19.54 ajal ebaseaduslikult Aleksandr Sorokalt viimase elukohas Xxxxxxx xx-xxx xxxxxxxx 2 021 grammi, s.o suures koguses amfetamiini, mida hoidis enda juures sõiduautos Toyota Avensis xxx xxx kuni kinnipidamiseni 21.01.2007.a. kl 20.00. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka Aleksandr Soroka KarS § 184 lg 1 järgi, kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

APELLATSIOONIDE SISU

2.Gennadi Kožegatšovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist oma kaitsealuse suhtes ja tema õigeksmõistmist, kuivõrd kohtuotsuse resolutiivosa ei ole vastavuses tuvastatud asjaoludega, kohtuotsus on rajatud oletustele. 2.1 Kohtuliku uurimise tulemuste analüüs näitab, et asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid G. Kožegatšovi puutumust kuriteoga. Kaassüüdistatavad G. Kožegatšovi puutumust narkootilise ainega ei kinnita. 2.2 Kuigi keemiaekspertiis narkootilise aine olemasolu kinnitab, ei ole sellel ekspertiisil seost apellandi kaitsealusega, sest temalt seda ainet ära ei võetud. Teisalt märgib kaitsja, et eelnevale vaatamata on sellel tõendil puudusi, kuivõrd puhta amfetamiinikoguse on arvutanud

kohus lähtuvalt protsentuaalsest suhtest. Riigikohtu viimaste lahendite mõttest lähtudes võib aga sellise järelduse teha üksnes ekspertuuringutega. Järelikult ei ole narkootilise aine puhast kogust tuvastatud. 2.3 G. Kožegatšovi süüd kinnitavaid tõendeid ei ole. Jälgitud telefonikõnede mõtet ja sisu on maakohus suvaliselt tõlgendanud, pööramata tähelepanu objektiivsetele faktidele. Selliste faktide hulka kuulub asjaolu, et viimane kõne metalli kohta (mida kohus tõlgendab kõneks narkootikumide kohta) toimus 10 päeva enne Soroka kinnipidamist. Telefonikõned ei kinnita, et Kožegatšov viis narkootikumid Sorokale 21.01.2007.a. Kohtu sellekohane oletus on paljasõnaline. 2.4 A. Soroka kinnitas, et G. Kožegatšov ei ole sel päeval tema juures käinud ning ei ole üldse mingeid narkootikume talle toonud. Kohus ei ole seda väidet ümber lükanud, ei eeluurimisel ega kohtus pole uuritud seda, kus G. Kožegatšov sellel päeval üldse oli. Samuti ei ole andnud apellandi kaitsealuse suhtes mingeid tulemusi varjatud jälgimine. 2.5 Viimaseks tõendiks, millega kohus opereerib, on DNA ekspertiis, mis fikseerib Kožegatšovi võimaliku jälje ühe Soroka juurest leitud kilekoti sangalt. Seda ei saa pidada reaalseks tõendiks, kuivõrd G. Kožegatšov on olnud Soroka juures kodus korduvalt, toonud sinna asju, kingitusi. Seega on DNA ekspertiis üpris vähese väärtusega tõend. Pole tuvastatud, millal see jälg kilekotile jäeti. Teisi tõendeid asjas ei ole, tõendite defitsiiti möönab ka kohus, märkides, et Soroka ja Fjodorov tunnistasid end süüdi, mis tähendab ka Kožegatšoviga suhtlemise omaksvõtmist. Apellant on seisukohal, et tema kaitsealuse süü ei ole tõendatud.

3.Sergei Fjodorovi kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes karistuse mõistmise osas ning leiab, et karistus ei ole vastav tema kaitsealuse isikule, toimepandud teole ega proportsioonis teiste süüdistatavate karistustega. 3.1 Apellant ei nõustu maakohtu otsuses sedastatuga selles, et S. Fjodorovi poolt toimepandu oli asja tehioludest tulenevalt jätkuva iseloomuga ning toime pandud omakasu ajendil. Kaitsja rõhutab, et S. Fjodorov mõisteti süüdi A. Sorokalt narkootilise aine omandamises, teda pole aga kunagi süüdistatud aine edasiandmises või selle katses. Narkootilise aine ühekordset omandamist ei saa lugeda jätkuvaks tegevuseks. Arusaamatuks peab kaitsja ka kohtu seisukohta, et S. Fjodorovi ja A. Soroka puhul on tuvastatav nende ühine tahtlik tegevus, kuivõrd neile kummalegi ei ole esitatud süüdistust narkootilise aine käitlemises grupi poolt. Küsimust kuriteo toimepanemisest omakasu ajendil kohtulikul uurimisel ei tõusetunud, omakasule ei viita süüdistus, mistõttu kohtu seisukoht on motiveerimata ja oletuslik. 3.2 Kaitsja märgib võrdluseks, et tema kaitsealune mõisteti süüdi 808 g puhta amfetamiini käitlemises, teised aga 842 grammi käitlemises. Ka oli S. Fjodorovi süüdistuse maht väiksem – teda süüdistati narkootilise aine omandamises, G. Kožegatševit omandamises ja edasiandmises, A. Sorokat aga omandamises, hoidmises ja edasiandmises. Vaatamata süüdistuse väiksemale mahule karistas maakohus S. Fjodorovi sama pika vangistusega, nagu A. Sorokat.

3.3 Samuti on S. Fjodorovile mõistetud lisakaristus – 89 350 krooni – neli korda suurem kui A. Sorokale mõistetud lisakaristus. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist S. Fjodorovile mõistetud karistuse osas ning uue otsusega karistuse kergendamist.

POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.Prokurör leidis, et Sergei Fjodorovi kaitsja apellatsioon on osaliselt põhjendatud ning taotles S. Fjodorovile mõistetud vangistuse leevendamist kahe kuu võrra, kuivõrd süüdistuse maht on võrreldes kaassüüdistatavatega väiksem. Muus osas prokurör apellatsiooni ei toetanud ning leidis, et Gennadi Kožegatšovi kaitsja apellatsioon põhjendatud ei ole, kohtuotsus tema suhtes tuleb jätta muutmata. Süüdistatavad ja nende kaitsjad toetasid apellatsioone.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonide sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et S. Fjodorovi kaitsja apellatsioon on osaliselt põhjendatud, G. Kožegatšovi kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. 5.1 Käsitades G. Kožegatšovi kaitsja apellatsiooni, osundab kohtukolleegium esmalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt esitatud selgitustele ja seisukohtadele, mis puudutavad tõendite hindamist. Oma otsuses 3-1-1-94-04 on Riigikohus rõhutanud, et kohus peab erilise tähelepanelikkusega arvestama kõigi asjaoludega, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, kusjuures otsusest peab sõnaselgelt tulenema, et kohus on neid asjaolusid ka arvestanud. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu – hinnata argumente kogumis. Otsuses nr 3-1-1-12-07 on aga Riigikohus käsitlenud olukorda, kus süü tuvastamiseks puuduvad otsesed tõendid. Riigikohus märgib järgmist. Põhiseaduse § 22 lg-st 2 tulenev ja ka KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud nn in dubio pro reo põhimõttest ei tulene mingil määral, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele tõenditele. See tähendab, et otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiesti loomulik on see, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Alles tõendamisprotsessi lõppetapil - siis, kui kõigi - nii otseste kui kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava või menetlusaluse isiku süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole. 5.2 Kohtukolleegium on seisukohal, et kuigi G. Kožegatšovi süüd kinnitavate tõendite hulk ei ole suur, tuleneb kohtuotsusest, et maakohus on kohtuistungil kontrollitud tõendeid analüüsinud, usaldusväärsust hinnanud, neid omavahel kaalunud ja kogumis hinnanud, oma järeldusi põhistanud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav.

Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ega pea nende kordamist KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks. 5.3 Apellandi etteheidetega narkootilise aine ekspertiisile kohtukolleegium ei nõustu. Nimetatud ekspertiisiaktist tuleneb üheselt, et ekspertiisiks esitatud 2 021 grammi roosat pulbrit sisaldab amfetamiini. Pulbris on 40% amfetamiinsulfaati /I kd tl 119/. Et maakohus amfetamiinsulfaadi grammilise koguse lihtsa arvutuse abil asjaolude ilmestamiseks välja tõi, ei ole ei kohtule etteheidetav ning asjaolu, et ekspertiisi käigus määratleti amfetamiinsulfaadi sisaldus kogu aines protsentuaalselt, ei saa käsitada ekspertiisi läbiviimise puudulikkusena. 5.4 Maakohus on äärmise põhjalikkusega ja vastastikuses seoses analüüsinud süüdistatavate telefonikõnede eristusi (lk 3-5) ning kohtuotsuse kohaselt puuduvad kahtlused selles, et 21.01.2007.a G. Kožegatšov narkootilise aine A. Soroka juurde viis. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et maakohus on prokuröri taotlusel jälitusprotokolli /I kd tl 62-90a/ täies ulatuses kohtuistungil avaldanud, millele ei ole teised kohtumenetluse pooled vastuväiteid esitanud /III kd tl 62 pöördel/. Nimetatud protokolli kohaselt teostati 21.01.2007.a Xxxxxxx xx juures (A. Soroka elukoht) varjatud jälgimist ning tuvastati, et kl 14.20 sõitis Xxxxxxx xx juurde Mercedes-Bens xxx xxx, mille roolis oli Gennadi Kožegatšov, kes parkis auto ning sisenes trepikotta, kus asub korter 100. Kl 14.25 G. Kožegatšov väljus ja sõitis minema /I kd tl 89/. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi maakohus otsesõnu tõendi eelpool esitatud osale ei viita, puuduvad kohtuotsuse kohaselt kahtlused G. Kožegatšovi süüs, mille tuvastamisel omab kaalukat tähtsust omakorda DNA ekspertiisiga kindlakstehtu – S. Fjodorovilt äravõetud valge kilekoti sangalt nr 1 võetud proovis ei välistata G. Kožegatšovilt pärineva biloloogilise materjali sisaldumist, sangalt nr 2 võetud proovis sisalduv peamine DNA profiil on kokkulangev G. Kožegatšovi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga /I kd tl 149-153/. Maakohus märgib põhjendatult, et G. Kožegatšovi väide, nagu oleks tema bioloogiline materjal kilekotile seoses aastavahetuse kingitustega sattunud, jääb tõendite kogumi foonil paljasõnaliseks. 5.5 Kohtukolleegium on seisukohal, et G. Kožegatšov on põhjendatult KarS § 184 lg 1 järgi süüdi tunnistatud, tema kaitsja apellatsioon on põhjendamatu.

6.Sergei Fjodorovi kaitsja apellatsiooni puutuvalt soostub kohtukolleegium prokuröri avaldatud seisukohaga, mille kohaselt S. Fjodorovi süüdistuse ning A. Soroka ja G. Kozegatšovi süüdistuste mahtusid võrreldes tuleb S. Fjodorovile mõistetud vangistuslikku karistust mõnevõrra kergendada, muus osas ei ole aga apellatsioon põhjendatud. 6.1 Apellatsioonis esitatud väidetega selle kohta, nagu oleks maakohus alusetult S. Fjodorovile karistust mõistes arvestanud tema ja A. Soroka kooskõlastatud tegevust ja omakasulisust, kohtukolleegium ei nõustu. Oma otsuses nr 3-1-1-12-06 rõhutab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et karistuse mõistmisse tuleb õiguslikult kaasata süüteo toimepanemise tehiolud, mis moodustavad ühe osa §-s 56 tähendatud süüst kui karistuse mõistmise alusest. Seega oli maakohus õigustatud arvestama kõiki kohtuistungil ilmnenud faktilisi asjaolusid ning tegema neil põhinevaid järeldusi. Kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus ka oma järeldusi põhistanud. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et kohtul tuleb karistusmäära valikul süü suurust mõjutavatest asjaoludest moodustada üldpilt, mille alus on küll isikule omistatud tegu, kuid see ei tohi seisneda süüdistuse või teo faabula ümberjutustamises. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on eelpool esile toodud nõudeid täiel määral järginud.

6.2 S. Fjodorovile KarS § 53 alusel mõistetud varalise karistuse muutmiseks või tühistamiseks puudub kohtukolleegiumi arvates alus. Tuleb märkida, et KarS § 53 kohaselt võib kohus seaduses sätestatud juhtudel mõista lisakaristusena tasumiseks summa, mille suurus võib ulatuda süüdimõistetu kogu vara väärtuseni. S. Fjodorovi puhul on kohus piirdunud üksnes summaga, mis jääb tema sõiduautost koos narkootilise ainega ära võetud summa piiridesse. Varalise karistuse leevendamiseks puudub alus.

7.Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 4, 340 lg 2 p 4, 342 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 19.03.2008.a otsuse osaliselt Sergei Fjodorovile mõistetud põhikaristuses ning mõistab uue otsusega talle kergema karistuse. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, G. Kožegatšovi kaitsja apellatsiooni rahuldamata, S. Fjodorovi kaitsja apellatsiooni rahuldab osaliselt.

Malle Preimer

Meelika Aava

Jüri Paap

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.