Kohtulahend

KarS § 75 lg 2 p-de 1, 2, 4, 7 ja 8 alusel määrata Raigo Liivojale katseajaks järgmised kohustused:

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel oli kinnipeetav vähemalt kaks kolmandikku karistusajast ära kandnud 05.08.2008. a. R. Liivoja on varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral:

KarS § 76 järgne vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on seatud sõltuvusse kogu mõistetud karistusajast, s.o karistusajast, mis R. Liivoja puhul hõlmab lisaks Tartu Maakohtu 05.12.2006. a otsusega mõistetud lõplikule ärakandmisele kuuluvale liitkaristusele (3 aastat 6 kuud) ka Tartu Maakohtu 31.08.2006. a otsusega karistusaja hulka arvatud eelvangistuses viibitud aega 12.07.2005-01.08.2005 (s.o 21 päeva). Eelnimetatud otsustega R. Liivojale mõistetud kogu karistusajaks oli 3 aastat 6 kuud ja 21 päeva vangistust, millest vähemalt kaks kolmandikku on kantud pärast 2 aasta 4 kuu ja 14 päeva möödumist. Enne 2 aasta 4 kuu ja 14 päeva lisamist karistusaja algusele, s.o 12.04.2006, tuleb sellest maha arvata eelvangistuses viibitud (21 päeva). Seega tekkis R. Liivojal tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus alates 05.08.2008. a (Tartu vangla on selleks kuupäevaks ekslikult märgitud 12.08.2008. a). Seega on olemas formaalne alus R. Liivoja vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R. Liivojale on vangistuse kandmise ajal Tartu Vanglas määratud kahel korral distsiplinaarkaristus, kuid käesolevaks ajaks on need oma kehtivuse kaotanud. R. Liivoja iseloomustab positiivselt see, et ta on otsustanud vanglas viibides oma aega mõistlikult sisustada, töötades ASs Eesti Vanglatööstus detailipesijana. R. Liivoja on oma tööga tublisti toime tulnud. Eeltoodu annab alust uskuda, et R. Liivoja võimeline õiguskuulekalt elama. R. Liivoja on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, kusjuures R. Liivoja poolt viimati toimepandud kuriteod on oma olemuselt varasematest rohkem ühiskonnaohtlikud. Samas ei ole R. Liivoja suhtes varem käitumiskontrolli kohaldatud, mistõttu kohus usub, et läbi selle on võimalik pakkuda R. Liivojale sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ja toetust, samas tagades ka kontrolli R. Liivoja tegemiste üle. R. Liivoja on vangistuses viibimise ajal säilinud head suhted tema ema I. Liivojaga, kes on valmis teda toetama. R. Liivojal on kokkulepe OÜ-ga x, kus talle on lubatud ametlikku tööd umbes 10 000 krooni suuruse palgaga. Kuna R. Liivoja omab töökogemust, siis on kohtul alust uskuda, et R. Liivoja on tekkinud tööharjumus ja ta on motiveeritud ametlikult tööle asuma. Lisaks on R. Liivojal olemas kindel elukoht ema I. L. juures. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et R. Liivoja on enda vigadest õppinud ja soovib edaspidi elada õiguskuulekat elu, mistõttu tuleb talle anda veel üks võimalus, tõestamaks, et ta on muutunud. Seega vabastab kohus R. Liivoja temale Tartu Maakohtu 05.12.2006. a otsusega mõistetud 3 aasta 6 kuu pikkuse liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 kohaselt tuleb R. Liivoja katseaja pikkuseks määrata ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 11.10.2009. a. Katseaega tuleb KarS § 78 lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest. Katseajal allutatakse R. Liivoja KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Kuna R. Liivojal on olnud probleeme alkoholi ja narkootikumide tarbimisega, leiab kohus, et R. Liivoja on isik, kellele tuleb lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 76 lg 4 ja § 75 lg 2 alusel määrata katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. R. Liivoja on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest koos teiste isikutega, mis kinnitab asjaolu, et R. Liivoja on teiste poolt kergesti mõjutatav. Seega paneb kohus R. Liivojale KarS § 75 lg 2 p 7 alusel kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. R. Liivoja paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks kohustab kohus R. Liivojat KarS § 75 lg 2 p 4

alusel 2 nädala jooksul alates vabanemisest asuma ametlikult tööle või võtma end Tööturuameti Tartumaa osakonnas töötuna arvele. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustab kohus R. Liivoja alates tööle asumisele järgnevast kuust asuma igakuiselt heastama kuriteoga tekitatud kahju. R. Liivoja poolt hüvitatava kahjuhüvitiuse suurus peab olema vähemalt 15% tema netopalgast. R. Liivoja paremaks sotsialiseerimiseks ühiskonnas kohustab kohus § 75 lg 2 p 8 alusel teda osalema kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalsetes programmides. Kui R. Liivoja katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus KarS § 76 lg-st 5 tulenevalt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt KarS § 76 lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka juhul, kui R. Liivoja paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.