Kohtulahend

− saama kriminaalhooldusametnikult eelneva vahetamiseks.

loa

elu-,

töö- või

õppimiskoha

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla põhjendatud ning vabaduses on täidetud kõik tingimused süüdimõistetu vabanemiseks elektroonilise järelvalve alla. Süüdimõistetul on kindel elukoht, tugev sotsiaalne võrgustik, võimalus koheselt tööle asuda ja motiveeritus seaduskuulekale elule. Kriminaalhooldusametnik leiab, et süüdimõistetu on otstarbekas vabastada vangistusest elektroonilise valve alla ning elektroonilise valve kohaldamise aeg võiks olla neli kuud.

2(4)

Aleksei Balahnitšov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalvega, milleks on ta andnud kirjaliku nõusoleku ( isiklik toimik lk 16). Süüdimõistetu selgitas kohtuistungil, et ta kavatseb peale võimalikku vabanemist elama minna vanemate juurde. Tööd saab isa tuttava firmas xxx OÜ. Leiab, et töökoht on talle tõesti garanteeritud. Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla. Prokuröri hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne ja vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ja lähedaste toetus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et Aleksei Balahnitšovi võib elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on esimest korda kriminaalkorras karistatud, nimelt esimese astme narkokuriteo eest. Reaalset vanglakaristust kannab samuti esimest korda. Reaalsest vangistusest on ta ära kandnud 1 aasta 24 päeva. Aleksei Balahnitšov on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse A.Balahnitšovi positiivselt. Enne vangistust, on süüdimõistetul omandatud kesk-eri haridus, omab autolukksepa kutset. Karistusregisrti andmetel ( is. timik lk 6) ei olnud isik enne vangistust kordagi karistatud ei väärteo- ega kriminaalkorras. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud korrektne. Distsiplinaarrikkumisi ei esine. Asja materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu suhtes karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – ta on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Vanglast iseloomustatakse süüdimõistetut positiivselt, tema käitumine on olnud režiimikuulekas, distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Süüdimõistetul on kehtiv isikusttõendav dokument isikutunnistus kehtivusega kuni 14.06.2012. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist võib süüdimõistetu asuda elama vanemate juurde xxx. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, mõlemad vanemad L. B. ja V. B. on elektroonilise seadme paigadamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja. Kohus märgib, et materjalide juures kirjalikke nõusolekuid ei ole. Samuti kriminaalhooldusametnik osutab võimalikule töökohalöe OÜ-s xxx, kuid garantiikirja tööandjalt kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et käesoleval juhul isiku käitumine enne vangistust, vangistuse ajal, tema väljavaated tulevikku, pere materiaalne ja moraalne toetus, tema võimalused tööturul ( eriala olemasolu) kaaluvad üle isiku toimepandud kuriteo raskust. Kohtuotsuse koopiast lk 6-9 nähtub, et 3(4)

süüdimõistetu valduses olevad narkootiliste ainete kogused ei olnud eriti märkimisväärsed ( 2,74 g puhast amfetamiini, 0,24 g marihuaanat, 5 tabletti metüülamfetamiini, 0,466 g puhast amfetamiini) ning kurioteo toimepanemine piirdus ühe päevaga 15.08.2007. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla toetavad ka kriminaalhooldaja ja prokurör. Täiendava garantii vabaduses õiguskuuleka käitumise tagamiseks annab elektroonilise valve kohaldamine. Kriminaalhooldusametniku poolt Vangla poolt viidatud uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid, narkootiliste ainete tarbimine ja suhtlemine kriminaalse minevikuga isikutega, on võimalik kõrvaldada süüdimõistetule katseajaks täiendavate kohustuste panemisega, so kohustada süüdimõistetut katseajal mitte tarvitama katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume ja mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Süüdimõistetu on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu temale Harju Maakohtu 12.03.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga ja neljakuulise elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks tuleb süüdimõistetul täita katseajal KarS § 75 lg 1 p 1-5 ja § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustusi.

Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.