Kohtulahend

üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohtu otsusega 12.maist 2008.a. mõisteti H.G süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja karistati 3-(kolme) aastase vangistusega. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendati H.G-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg. 1,3 alusel ei pöörata 2(kahe) aastast vangistust tingimuslikult täitmisele, kui H.G ei pane 2(kahe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused. KarS § 50 lg.1 alusel lisakaristusena võeti H.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld otsustati tühistada kohtuotsuse jõustumisel. H.G-lt mõisteti välja VÕS § 127 lg.1, 4 ja § 129 lg.1, 3,4 alusel Niina Tšelõševa poolt esitatud tsiviilhagi summas 216000.- (kakssada kuusteist tuhat) krooni. H.G mõisteti selles, et ta 09.03.2006.a. kella 17.11 paiku juhtis Tallinnas mootorsõidukit Nissan Primera registreerimismärgiga xxxxxx, liikudes mööda Punast tänavat kesklinna poolt Smuuli tee suunas, H.G ei olnud autokoolis õppinud ega nõutavaid liiklusalaseid eksameid sooritanud, mistõttu tal ei olnud ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti ta ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mille puhul oleks arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, teeseisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees. H.G lähenedes reguleerimata ülekäigurajale ei olnud piisavalt tähelepanelik, ei vähendanud vajalikul määral kiirust ega peatunud, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale ja ülekäigurajal teeületamise võimalust ootavale jalakäijale. Seepärast ta sõitis otsa Punasel tänaval maja number 24 juures reguleerimata ülekäigurajal

sõiduteed ületanud jalakäijale P. T.le. Jalakäija toimetati sündmuskohalt üliraskes seisundis haiglasse. Oma tegevusega rikkus H.G Vabariigi Valitsuse 02.02.2001.a. määruses nr. 48 „Liikluseeskiri“ (LE) toodud järgmisi liiklusnõudeid: § 44 , § 46 , § 70 p.1 , § 123. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas H.G ettevaatamatusest jalakäija P. T.le mitme kehapiirkonna hulgivigastused koos kehasisese verevalumite ja verejooksuga, mille tagajärjel P. T. 11.03.2006.a. suri. H.G tekitas varalise kahju sõiduauto Nissan Primera registreerimismärgiga xxxxxx omanikule J. L. le. Apellatsioonis ei ole vaidlustatud süüdistatava süüd ega temale mõistetud karistust. Vaidlustatakse tsiviilhagi väljamõistmist kohtuotsusega. Maakohus mõistes H.G-lt välja 216000 krooni N. T. kasuks, põhjendas oma seisukohta alljärgnevalt. Maakohus leidis, et esitatud hagi 216 000 krooni nõudes on põhjendatud. Asjaolu, et kostja H.G põhjustas õigusvastaselt P. T. surma, on tõendatud kohtuotsuses loetletud tõenditega. E. T.i sünnitunnistusega (tl 91) ja O. T. sünnitunnistusega (tl 94) on tõendatud, et nad on P. T.i lapsed. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. J. T.i sünnitunnistusest nähtuvalt on ta sündinud xx.xx.xxxx.a., s.t. ta oli kuriteo toimepanemise ajal ja ka kohtuotsuse tegemise ajal alaealine. O. T. on arstliku ekspertiisi otsusest nr 186823 (tl 92) ja nr 193939 (tl 93) nähtuvalt sügava puudega, seega oli P. T. kohustatud pidama ülal ka teda. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hagi on esitatud arvestusega E. T.le 1000 krooni kuus ja O. T.le 1500 krooni kuus kuni 23.04.2009.a. 1500 krooni kuus ja sealt edasi 2500 krooni kuus ja nimetatud summad on kas alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära või alammäära lähedal, ei pea kohus vajalikuks lastele mõeldud kulutuste tõendamist ja leiab, et haginõude suurus on tõendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 129 lg 3 sätestab, et kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. VÕS § 129 lg 4 kohaselt peab VÕS § 129 lg 3 nimetatud alustel ja ulatuses kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma kolmandale isikule hüvitise ka siis, kui

kohustus seda isikut ülal pidada oleks seaduse alusel tekkinud surmasaanu eeldatava eluea jooksul tulevikus. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava H.G kaitsja adv. O.Ladva vaidlustab esitatud apellatsioonis maakohtu otsust tsiviilhagi väljamõistmise osas ja taotleb selles osas kohtuotsuse tühistamist ning uue otsusega jätta tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Apellant põhjendab oma taotlust alljärgnevaga. 1) Kohus ei ole vaidlustatud otsuses arvestanud kindlustuse poolt juba välja makstud või veel väljamaksmisele kuuluvaid hüvitisi. Tulenevalt VÕS prg. 127 lg 1 mõttest tuleb kahju hüvitamise suuruse otsustamisel arvestada ka kindlustuse hüvitisi, kuid kohtus on jäänud välja selgitamata, mille eest ja millises määras on tsiviilhageja saanud kindlustuselt hüvitisi. Seega ei saanud kohus tsiviilhagi rahuldamisel välja arvestada süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvat kahju määra. 2) Isegi kui mitte arvestada kindlustuselt saadud ja veel saadavaid hüvitisi, siis oleks pidanud kohus otsustama tsiviilhagi selliselt, et

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega ,leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

Tsiviilhagi summa, milline välja mõisteti süüdistatavalt kannatanu kasuks, ei ole elatisraha. VÕS prg. 129 lg 3 kohaselt on tegemist rahalise hüvitisega, mis peab vastama ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. Kohtukolleegium ei pea mõistlikuks ka tsiviilhagi summa väljamaksmist selliselt nagu seda taotletakse apellatsioonis e. perioodiliste väljamaksetena. Nimelt, poja E. T.i ülalpidamiseks on kannatanu taotlenud kuni 23.04.2009.a. välja mõista 1000 krooni kuus e. 36000 krooni. Kannatanu hukkumisest kuni poja täisealiseks saamiseni ongi sisuliselt kolm aastat ja seega on tegemist sisuliselt tagantjärgi makstava summaga. Selleks ajaks , kui käesolev kohtuotsus täitmisele pööratakse, peaks süüdistatav apellatsiooni taotluse kohaselt sisuliselt tegema veel kaks perioodilist makset. Ka invaliidist tütre ülalpidamiseks mõeldud hüvitis on osaliselt tagantjärele makse e. samuti 2,5 aasta eest sisuliselt tagantjärgi. Ka ei pea kohtukolleegium mõistlikuks panna süüdistatavale kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega perioodilisi maksekohustusi, millised ajaliselt ületavad tunduvalt kohtu poolt määratud katseaja kestuse. Samuti ei pruugi perioodilised maksed konkreetses suuruses tulevikus rahuldada ühelt poolt kannatanut – ja ta võib taotleda nende suurendamist e. süüdistatava olukorra raskendamist ja teiselt poolt süüdistatavat, kes teatud asjaolude olemasolul võib hakata taotlema ka maksete summa vähendamist, mis omakorda ei tekita kannatanul võrreldes ühekordselt väljamõistetud summaga kindlustunnet õiglase hüvitise saamisel (VÕS 136 lg 4). Kohtukolleegium ei pea sellise olukorra soodustamist kriminaalmenetluses mõistlikuks. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 12.maist 2008.a. H.G suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja

Ivi Kesküla

Meelika Aava

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.