Kohtulahend

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

Maakohus tunnistas G.U KarS § 121 järgi süüdi ja karistas vangistusega 3(kolm) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks vangistuseks mõistis 2(kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kinnipidamise 05.06.2008 – 07.06.2008 so 3(kolm) päeva karistuse hulka. Kandmisele kuuluvaks vangistuseks mõistis 1(üks) kuu ja 27(kakskümmend seitse) päeva. Kohaldas KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid ja määras katseajaks 18(kaheksateist)kuud.

APELLATSIOON:

Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega tema õigeksmõistmist. Kohus jättis tähelepanuta et süüdistatav pani kuriteo toime enesekaitse eesmärgil. Tegemist ei olnud ettekavatsetud peksmisega vaid hirmuga kannatanu ees. Sõnalise konflikti ajal kannatanu ägestus ja haaras tal rinnust ja kavatses teda lüüa, kuid süüdistatav ennetas lööki ja lõi esimesena kannatanule rusikaga näkku. Kannatanu näol oli tegemist moslemiga ja seetõttu süüdistatav teadis et temale roppuste ütlemine oli suur viga. Kannatanu ütlused on väga utoopilised. Tegemist oli heade sõpradega, seetõttu oleks süüdistatava poolt põhjuseta kannatanu peksmine ja selline sõpruse lõpetamise viis imelik ja põhimõttevaba.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja palus teda õigeks mõista. Kaitsja toetas apellatsiooni ja palus õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS:

Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et tegemist oli lühimenetluses oleva kriminaalasjaga, seega pole vastavalt KrMS § 233 lg 1 maakohtul ega ka apellatsioonikohtul

võimalik uusi tõendeid koguda ning tunnistajaid ega kannatanut üle kuulata kuna asja arutatakse kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Vastavalt maakohtu istungi protokollile olid süüdistatav ja tema kaitsja nõus lühimenetluses asja arutamisega. Maakohus on otsuses tõendid kajastanud, neile on kogumis hinnang antud ja kohtukolleegium leiab, et tõenditele maakohtust erineva hinnangu andmiseks seaduslikud alused puuduvad. Tuvastatud on, et sõnaline konflikt kasvas üle füüsiliseks kontaktiks. Regionaalhaigla patsiendikaardist ja kiirabikaardist nähtuvalt oli kannatanule tekitatud kehavigastused, mis tekitasid talle füüsilist valu. Süüdistatav ei eita korduvalt kannatanule rusikaga näkku löömist kuid põhjendab seda enesekaitsega. Kannatanu poolt antud ütluste kohaselt oli süüdistatavaga küll sõnaline konflikt, kuid see jätkus temale ootamatult süüdistatava poolt temale näkku löömisega ilma et ta oleks süüdistatavat puutunud. Löögid olid ootamatud kuna tundis süüdistatavat juba 7 kuud ja läbisaamine oli hea. Apellandi poolt väidetud hädakaitseseisundi olemasolu pole kooskõlas hinnatud tõenditega ega ka asja faktoloogiaga. Süüdistataval puudusid mingidki vigastused, kannatanule oli aga tekitatud kehavigastused. Süüdistatava poolt apellatsioonis märgitud kannatanu poolset rünnet mis annaks aluse tunda hirmu oma elu ja tervise pärast ei kinnita kannatanu ütlused ega ka sündmuste edasine käik. Süüdistatava enda ütluste kohaselt läks ta kannatanu juurde tagasi, viimane soovis vaid abi ja kiirabi kutsumist. Kohtukolleegium leiab, et löömisele järgnenud sündmustele hinnangu andmine on antud juhul oluline tervikpildi saamisel ja apellandi väidetele hinnangu andmisel. Kannatanu näol on tegemist XXXXXXXXX elava, Euroülikooli magistrandiga, kelle poolt antud ütluste õigsuses sellest, et tema süüdistatavat ei rünnanud ning näkku saadud hoobid olid ootamatud, pole alust olnud maakohtul kahelda ning sellist kahtlust ei tekita ringkonnakohtul ka apellatsioon. Süüdistatav on nii tema enda kinnitusel kui ka kriminaalasja materjalide põhjal, varem rikkunud avalikku korda ning on ka varem löönud teist isikut rusikaga näkku/ t.lk. 31/. Seega on tegemist vägivallale kalduva isikuga, kes on toime pannud ka varavastaseid süütegusid ehk õiguskorda rikkunud isikuga. Kohtukolleegium leiab, et kuna asja materjalide põhjal ei ole tuvastatav kannatanupoolne vahetu õigusvastane rünne, pole antud juhul võimalik rääkida ka hädakaitsest. Maakohus on G.U poolt toimepandule andnud õigusliku hinnangu kooskõlas asjas kogutud tõenditega ning otsus G.U süüdi tunnistamises KarS § 121 järgi tühistamisele ei kuulu. Maakohtu poolt mõistetud karistust eraldi apellatsioonis vaidlustatud ei ole. Kohtukolleegium leiab, et seaduses ettenähtud miinimumtähtajale ligilähedane vangistus ning sellest tingimisi vabastamine on kooskõlas seadusega ja maakohtu poolt põhjendatud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 07 juuni 2008 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

IVI KESKÜLA

JÜRI PAAP

MALLE PREIMER

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.