1-08-923
Kohus
Viru Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.08.2008.a. , Jõhvis
Kriminaalasja number
1-08-923
Kohtukoosseis
Eesistuja Eeva Levina, liikmed Maarika Kuusk, Vladimir Rozalka
Kohtuistungi sekretär
Mare Kannikka-Sibrits
Tõlk
Valentina Mihelson
Kriminaalasi
I.D i süüditunnistamises KarS § 121 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu 07.05.2008 otsus
Apellatsiooni esitaja
I.D
Prokurör
Larissa Prokopenko
Süüdistatav
I.D , sünd. XX.XX.XXXX.a, isikukood XXXXXXXXXXXX, emakeel XXX, XXX,XXX, XXX, elukoht XXX, varem kohtulikult karistatud X korral.
Kaitsja
Vandeadvokaat Igor Belugin
Tühistada Viru Maakohtu 07.05.2008 otsus I.D ile mõistetud karistuse ja liitkaristuse osas. Mõista I.D ile karistuseks KarS § 121 järgi rahaline karistus 450 päevamäära ulatuses, mida vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks jääb rahaline karistus 300 päevamäära. Arvestades vahi alla viibitud aega- 07. maist 2008 kuni 14.08.2008, see on 100 päeva, lugeda karistus kantuks ning I.D vabastada vahi alt. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Viru Ringkonnakohtu seisukoht
Kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud kriminaalasjaga, tuli ringkonnakohus järeldusele, et maakohus ei ole pööranud üldse tähelepanu kannatanu P.S käitumisele enne vägivalla tarvitamist süüdistatava poolt. Kannatanu ei eita, et konflikt süüdistatavaga sai alguse tema käitumisest. Nimelt asjaolust, et ta hakkas taguma välisukse, mis korralikult ei sulgunud, fonolukku. Ka tunnistaja A.R kinnitab, et P.S hakkas fonolukku taguma ning tema palus seda mitte puutuda. Seega tuleb arvestada kannatanu enda õigusvastast käitumist. I.D , kes oli selle trepikoja elanik , omas õigust takistada maja ühisvara lõhkumist. Kuigi antud asjaolu ei õigusta vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes, annab see siiski tunnistust sellest, et konfliktsituatsiooni algataja oli kannatanu. I.D lõi kannatanut vaid ühe korra, ka see tõendab , et mingit kannatanu peksmise tahtlust I.D il ei olnud, oli soov vaid lõpetada ukse fonoluku lõhkumine. Ülaltoodu alusel jõudis ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule järeldusele, et I.D i võib karistada alternatiivse , see on rahalise karistusega. Maakohtu väited rahalise karistuse mõistmise mitteotstarbekuse kohta põhjusel et - süüdistatav alaliselt ei tööta, alalist sissetulekuallikat ei oma - ei saa olla määravad reaalse vangistuse mõistmiseks. Ka maakohtu otsuses toodud asjaolu põhjendamaks reaalset vangistust, - et süüdistatav pani uue kuriteo toime vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamise ajal- ei saa olla kaalukaks põhjenduseks, sest vastavalt KarS § 76 lg 6 liidetakse kandmata jäänud karistus vaid juhul ,kui uue kuriteo eest mõistetakse vangistus. KarS § 121 sanktsioon lubab mõista ka rahalise karistuse. Seega, arvestades , et antud kuriteoga mingeid tõsiseid tagajärgi ei põhjustatud ning kannatanu enda õigusvastast käitumist võib I.D ile mõista rahalise karistuse 450 päevamäära ulatuses. Arvestades lühimenetluse sätteid, tuleb karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ning karistuseks jääb rahaline karistus 300 päevamäära ulatuses. I.D on viibinud vahi all alates 07.05.2008 kuni 14.08.2008, see on 100 päeva. Vastavalt KarS § 70 lg 2 rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning rahaline karistus tuleb lugeda kantuks vahi all viibitud ajaga. Kohus juhindub KrMS § -dest 337 lg 1 p 4 ; 340 lg 2 p 4 ; 343; 344
E.Levina
M.Kuusk
V.Rozalka
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.