Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. august 2008. a
Kriminaalasja number
1-08-440
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Jüri Paap, Ene Randmäe
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 28. mai 2008. a otsus
Apellatsiooni esitaja
H.P
Resolutsioon
Jätta H.P apellatsioon kui põhjendamatu läbi vaatamata
ilmselt
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-55-07). Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Apellatsioonis vaidlustatakse üksnes mõistetud karistust; hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist.
arvestamid kõigi süüteo täideviimises osalenute teopanust, initsiatiivi süüteo realiseerimisel, samuti vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seejuures tuleb tähele panna, et süüteo ühe initsiaatorina on tuvastatud just H.P. Kohus on aga arvestanud ka märkimisväärset jõhkrust ja intensiivsust, millega kuritegu kannatanu suhtes toime pandi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-12-06 on väljendatud arusaama, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka kannatanu enda käitumist, mis teatud asjaoludel võis isegi kaaspõhjustada kuriteo toimepanemise. Kui kannatanu ise soodustas/osaliselt (kaas)põhjustas tagajärje saabumise, ei saa tagajärje-ebaõigust täielikult omistada süüteo toimepanijale ning see on tema süüd vähendavaks asjaoluks süü laia mõiste tähenduses. Seega tagajärg omistatakse küll teo toimepanijale, kuid vähenenud on tema süü KarS § 56 lg 1 ls 1 mõttes. Maakohus on ka selle põhimõttega karistuse mõistmisel arvestanud. Otsuses kirjeldatakse põhjalikult asjaolusid, millest algas konflikt kannatanuga ning mis olid süüdistatavate käitumise ajendiks (lk 15). Seega pole ka see karistuse mõistmise aspekt jäänud maakohtul tähelepanuta ning on vaatamata süüteo äärmisele jõhkrusele toonud terviklikult kaasa karistuse mõistmise alla sanktsiooni keskmist määra. Kriminaalkolleegium peab vajalikuks märkida, et käesoleva kriminaalasja tehiolusid arvestades võib karistuse mõistmist alla sanktsiooni keskmise määra lugeda pigem ebatavaliseks.
Paavo Randma
Jüri Paap
Ene Randmäe
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.